Ayazbek Sәbdenov, (1953-1972) Torghay oblysy Jargól auylynda tughan. Nebәri 19 jyl ghúmyr keship, qyrshynynan ketken tuma talant iyesi. «El ishi óner kenishi» bolghandyqtan, kóz kórgen zamandastary óleng kóginen aghyp týsken aqyndy tebirene eske alady. Ókinishti jeri qansha súrastyrsaq ta, aqynnyng bala beynesin taba almadyq.

Daryndy aqynnyng әli jaryq kórmegen ólenderining ishinde «mende bir perzentimin jer ananyn» degen óleni erekshe ekeni bayqalady.

«Abay-aqparat»

Mende bir perzentimin jer ananyn,

Anyq qoy topyraghyn oranarym.

Az ba, kóppe, ótkizip ómirimdi,

Qúshaghyna jer-ana, oralamyn.

Týnerip túrghan joqpa aspan әli,

Eske alu endi meni bastalady.

Tóbede shoghyrlanghan qara búlttan,

Qabirime móp-móldir jas tamady.

Ólenining ómirshendigine sengen qayran jetkinshekting keleshekke degen yntazarlyghyna sýisinik. Sýisinip otyryp kýrsindik. Óitkeni әli qaghaz betin kórmegen ómirsheng jyrlary óte kóp eken. Qoldaushy azamattar tabylyp jatsa jinaq bolyp shyghatyn kýnde tuar. «Óli riza bolmay, tiri bayymaydy» deytin qazaqpyz ghoy.  Ayazbek Sәbdenovtyng taghy bir qyry, az ghúmyrynda ólendi ghana janyna serik etpey, satiranyng auylynada at shaldyryp túrypty. Sonyng bir-ekeuin nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz. Jinaqtaghan Naghashybay Qabylbek.

«Mәlәdes»

Tayauda,

Ayazbek Sәbdenov, (1953-1972) Torghay oblysy Jargól auylynda tughan. Nebәri 19 jyl ghúmyr keship, qyrshynynan ketken tuma talant iyesi. «El ishi óner kenishi» bolghandyqtan, kóz kórgen zamandastary óleng kóginen aghyp týsken aqyndy tebirene eske alady. Ókinishti jeri qansha súrastyrsaq ta, aqynnyng bala beynesin taba almadyq.

Daryndy aqynnyng әli jaryq kórmegen ólenderining ishinde «mende bir perzentimin jer ananyn» degen óleni erekshe ekeni bayqalady.

«Abay-aqparat»

Mende bir perzentimin jer ananyn,

Anyq qoy topyraghyn oranarym.

Az ba, kóppe, ótkizip ómirimdi,

Qúshaghyna jer-ana, oralamyn.

Týnerip túrghan joqpa aspan әli,

Eske alu endi meni bastalady.

Tóbede shoghyrlanghan qara búlttan,

Qabirime móp-móldir jas tamady.

Ólenining ómirshendigine sengen qayran jetkinshekting keleshekke degen yntazarlyghyna sýisinik. Sýisinip otyryp kýrsindik. Óitkeni әli qaghaz betin kórmegen ómirsheng jyrlary óte kóp eken. Qoldaushy azamattar tabylyp jatsa jinaq bolyp shyghatyn kýnde tuar. «Óli riza bolmay, tiri bayymaydy» deytin qazaqpyz ghoy.  Ayazbek Sәbdenovtyng taghy bir qyry, az ghúmyrynda ólendi ghana janyna serik etpey, satiranyng auylynada at shaldyryp túrypty. Sonyng bir-ekeuin nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz. Jinaqtaghan Naghashybay Qabylbek.

«Mәlәdes»

Tayauda,

Tilderi sýirendegen,

Tynysh jýruge ýirenbegen.

Eki әiel úrsysypty.

Birin-biri

Qaytsede jenuge tyrysypty.

- Sen qyzyndy shalgha bergensin,

- Sen atana jarma bergensin.

- Sen enendi baqpay jýrsin,

- Sen bala tappay jýrsin.

- Sening jeti atang jarymaghan!

- Pishtu! Sen qashan bop eng jaryp adam?!

- Sen túla boyy túnghan óseksin,

- Al, senbe, sen eseksin!

- Sen onbaghansyn,

- Sen qaybir ondy adamsyn?!

-  Ádirem qal,

-  Jәdirem qal!

-  ... Búlar óstip qazaq tilindegi,

-  «Sózdik qorlaryn» tauysty.

Bireui kenet kýieuinen estigen,

Orysshasyna auysty.

-  Jaraydy, sen mәledessin!

-  Men sening orysshandy týsinbeytin bala emespin.

-  Ózing mәledessin!

-  Joq, sen mәledessin,

-  Joq, sen mәledessin!!

Osymen bitti bar eges,

Ekeui de mәledes!

Jaghympaz

Bireudi sonsha maqtaysyn,

Auzynnyng suy qúryp kep.

Teneudi jigit tappaysyn,

Bolaryn dókey bilip dóp.

Qúsyng ghoy elge tanylghan,

Óletin bolsang tekke ólme.

Ýiretip ketsey sonynnan,

Jýgirgen jetkinshekterge.

Qaqtyghys

Bәkenning bir balasy bar,

Óz tilimen aitqanda,

«Dymqyl múryn» qarasy bar,

Tәnirding ózi

Jylaghanda bergen,

Moynyna búrshaq sap,

Súraghanda bergen,

Jalghyzyn,

«Qanattyna qaqtyrmaymyn,

Túmsyqtygha shoqtyrmaymyn»

Dep týigen eken.

Ol balanyng aty IYgen eken.

Sol IYgen kóshede enirep túr,

Enirep emes-au «mónirep» túr.

Sol aq eken,

Bәkenning bәibishesining aqyly sholaq eken.

Eki qabaghy týiile ketti,

Úrghan balanyng ýiine jetti.

Bylapyt sózben balaghattady,

Úrghan balanyng anasy salmaqty eken,

Bar sózine «qanaghattandy».

Alayda aqylsyz bәibishe,

Kórmestey bolyp auyldasynyng jýregin jaraqattady.

Dolyryp alghan IYgenning sheshesi shashtasar edi,

Átten, kýshi az bolyp túr.

Eki әieldi shaptap qoyyp,

«Dymqyl múryn» mәz bolyp túr.

"Abay-aqparat"