Ómirden ótti bir pende. Qarapayym ghana adam. Ónirine taqqan keremet marapattary da joq. Qara enbegi ghana keudesin kým­birletip, eline syily etken asa kishipeyil, azamattyghy basym, ózin emes, ózgening qamyn oilaghysh shynayy adal jan edi. Sol sebepti de bolar, ortasyn oisyratyp, jetimsiretip tastady. Aldymen Tor­ghay óniri joqtady, sosyn ózi zeynetkerlik kórkem jyldaryn ótker­gen elorda qayghyrdy... Búl kim edi, bәtir-au! Aqyryn jýrip, anyq basqandyqtan halqyna qadiri asqan qanday jaysang edi? Ol - Zeynolla Shaymúhan­betúly edi. Kenestik dәuirdegi qate jazylghan tól­qújaty boyynsha Shayahmetov. El ony esine osy tegimen jattap qalghan. Degenmen júrt zerdesine Zekendi osylaysha týigenimen, aqyrette ózining anyq nyspysy atalyp ketti.

Ómirden ótti bir pende. Qarapayym ghana adam. Ónirine taqqan keremet marapattary da joq. Qara enbegi ghana keudesin kým­birletip, eline syily etken asa kishipeyil, azamattyghy basym, ózin emes, ózgening qamyn oilaghysh shynayy adal jan edi. Sol sebepti de bolar, ortasyn oisyratyp, jetimsiretip tastady. Aldymen Tor­ghay óniri joqtady, sosyn ózi zeynetkerlik kórkem jyldaryn ótker­gen elorda qayghyrdy... Búl kim edi, bәtir-au! Aqyryn jýrip, anyq basqandyqtan halqyna qadiri asqan qanday jaysang edi? Ol - Zeynolla Shaymúhan­betúly edi. Kenestik dәuirdegi qate jazylghan tól­qújaty boyynsha Shayahmetov. El ony esine osy tegimen jattap qalghan. Degenmen júrt zerdesine Zekendi osylaysha týigenimen, aqyrette ózining anyq nyspysy atalyp ketti.

Zekeng adal terimen tughan eline qaltqysyz qyzmet etken jyly jýrekti jaysang edi. Tor­ghay óni­rining Amankeldi auda­nynda Abay atyndaghy kenshar­dyng qazyghyn óz qolymen qaghyp, jiyrma jyl bas­qardy. Eli ishinde anyzgha bergisiz әngime bar. Álgi kenshardy Zey­nol­lanyng onynshy balasyna te­nep qoyypty. Toghyz qúrsaq  kó­ter­gen zayyby Oryntaydyng onyn­shysyna «jerik» boluyn el ishi qyzyq әngime qylyp aitady. Qúmkóshu degen jerde alghashqy qazyq qaghylady. Kýndiz bir tóbe, týnde jel aidauymen bas­qasha jyl­jyp jal-jal bop jatatyn siy­qyrly qúmdy ai­maq­ta qúrylys­tyng irge tasyn qalaudyng qiyametin aitpanyz. Áytkenmen, Zekender oigha alghanyn tiyanaqtap tyndy. Sol qalashyq әli kýnge Torghay ob­lysy tarap, jalpy el syrdang tart­qanymen, qúmda ósken gýl­dey kóz arbaydy. Yqylas núry­men suarylghandyqtan bolar, әr jýrek­ke jaqyn, etene bop ketken. Aza­mattyng arymen, jany­men túrghy­zylghandy adamdar úmyt­paydy eken. Mine, Zeken­ning sonyna qaldyrghan eskirmeytin eskertkishi.

...1990 jyldyng basy. Qúmkó­shudegi Abay atyndaghy kenshar­dyng ataghy alysqa ketip, dýrildep túr­ghan dauylpaz kezi edi. Ony bas­qaratyn Zeynolla Shaymúhan­bet­­úlynyng qo­ghamdyq mal basyn arttyryp, egin týsimin eselep, zor abyroygha bóle­nip jýrgen jelpinis shaghy bolatyn. Auyldy janay úzyn jol ótetin bol­ghandyqtan, Ze­ken­ning ýiinen qonaq arylmay­dy. Arnayy sha­qy­­ryl­ghan meyman emes, jýrgin­shi jolau­shylar. Sogha ketedi, qystyng borandy týnde­rinde qonyp ta qalady. Tanityny bar, tany­may­tyny ózinshe. Torghay jaq­tan jol azabyn tartyp kele jatyp, jeti týnning ishinde Zekeng ýiining esigin biz de qaq­qanbyz. Jygha jýzdespegen kezimiz. Qúday­day kýtip qarsy aldy. Keshikpey aldymyzgha serkening basy sәnden­gen tabaq toly et kele qaldy. Týn­ning ortasy aughan shaq. Tanyrqap otyrmyz. Sóitsek, Oryn­tay jengey aldyn ala qoylardy soyghyzyp, asyp qoyady eken de, kýt­pegen qonaq kelgende jy­lytyp jiberip, jana pisirgendey etip, úsynady eken. «Me­ning Oryntayym qonaqta­ryn solay myrzalyqpen kýtushi edi», dep Zekeng keyin de eske alyp otyratyn qadirli zayybyn.

Taghdyr jeli ala qúiyn ghoy. Qay tústan qalay úitqitynyn kim bilgen? Manayyna óz qadirin asyrumen birge Zekenning de abyroyyn aspan­datqan sol ayauly jan Almatyda dýniyeden ótkende qaynysy Ábdi­saghit birneshe kólikpen qyrauly qystyng ishinde elge әkelip, arulap qo­yys­qan bolatyn. Búl qaraly kezeng jayly keyin Ábekeng «Mening de bar edi ayauly jene­shem» dep jýrek jylatatyn essesin jazghany ondy bolar ma. Áriyne, keyingilerge ýlgi-ónege ýshin sýiikti jeneshesining beynesin ystyq saghynyshpen somdaghan ghoy.

Úzyn joldyng ótindegi osy auyl­dyng iyesine qatysty taghy bir qyzyq ta shyjyq oqigha esime týsip otyr­ghany. Janbyrly kýz. Shelektep qúiyp túr. Qayda tyghylary­myzdy bilmey taghy da Zekeng ýiin panalap qalyppyz. Kelsek, ynyranghan ónkey dókeyler tórde shaljiyp jatyr. Bizge eleng etisip, kýt­kenderi bolma­ghasyn, bir tóresi: «Zeynolla bizdey qonaqtaryn ózi kýtispey mal qora­synda ne sandalyp jýr», dep dauy­syn kótere dabyl qaqty. Zekene osy sóz jetken boluy kerek, ile kelip, keshirim súrap, әlgilerding yghyna jyghyla qoymay, qayyra mal basyna jónelgen. El mýddesi ýshin zyr jýgiretin Zekendi eshkim «jónge» sala almaytyn edi-au! Al bylaysha, sharuadan qoly sәl bosaghanda ózi úrshyqsha zyryldap, magnittey tar­tylyp túratyn. Qara­payymnyng qara­payymy edi.

Osy ayauly azamatty elining qalt­qysyz syilaytyn taghy bir jóni, sebebi bar eken. Jasy­ratyn nesi bar, Zekendi Ábdi­saghit Tәtighúlovtyng tu­ghan aghasy bol­ghandyqtan da el ishi qadir­leydi, qúrmet tútady. Ábdisa­ghitty býkil elimiz biledi ghoy. Dan­ghayyr sәuletker. Memlekettik syi­lyqtyng laureaty. Kezinde Diyme­keng - Dinmúhammed Qonaevtyng senimine ie bolghan jas órken. «Kazgor» jobalau akademiya­synyng basshysy, pro­fessor. Onyng sәulet ónerindegi qol­tanbasy kez kelgen qazaq­stan­dyqqa ottay ystyq bolyp kóri­nedi. Nebir tamsandyrar ghima­rat­tardy kórip túryp, «mine, mynau naghyz Tәtighúlov perzenti» dep maqtanysh­qa bóle­nedi dersin. Sodan ne kerek, Zekendi, sýi­singen júrt Ábdi­saghiyt­tyng aghasy dep te kóter­melep jýre­di. Odan alasaryp jatqan Zekeng joq. Qayta, tóbesi kókke bir eli jetpey qalyp jatady. Ámanda Ábdi­sa­ghitynyng amandyghyn oi­lap, jýike-jýi­kesi bosap jýredi...

Sol, bylaysha aibyndy, salmaq­ty, tegeurindi, qayyspas minez iyesi siyaqty kórinetin, al ishki jan dý­niye­sine ýnile týs­seniz asa nәzik jýrekti jara­tylys kórki Ábdisaghiyt, aghasynyng basyna qúlpytas orna­typ, mәngige eskertkish qoyghan kýni jýregi qysylyp, sóilegeli tú­ryp, jantaya jyghylghanda, ony Zekenning túnghyshy Ghabdolla qúlatpay ústap qalghanda, akademik Kenjeghaly Sagha­diyev ile qoltyqtan demesip, dәri-dәrmek berip, kózin ashtyryp, jedel jәrdemmen Astana auruhanasyna týskende, bәrimiz dýrligisip qalghan edik. Densaulyghy kýrt syr bergeni nesi eken? Álde, sóilep, eske alushylardyng jý­rekjardy lebizinen bauyry turaly tebirene tolgha­nyp ketti me? Álde, Zekenning qúl­py­tasqa oiyp jazylghan: «Elime me­nin, elime mening sәlem aityndar...» degen songhy demdi sózining kókirek aiyrghan saghynyshyn óz inkәrligine balady ma, әiteuir, kindiktes aghanyng qayghysy ini jýregin almastay qaryp ótkeni ayan edi... Sodan Ábekeng Astanada apta emdelip, Almatysynda jýregine operasiya jasatyp, ómirge qaytyp oralghanday bolghan edi. Qany bir, jany bólek qimastar-ay!

Ábdisaghit inisining talay oigha alghan sharualarynyng tabysty tә­mam­daluyna qoldan kelgen kómegi men sóz demeuin әmanda jasap jýre­tin edi Zeken. Ata-babalarynyng ba­syn qaraytugha qamdanys kezinde (14.06.2000 j.) Ábdisaghit alystaghy aghasyna hat jazyp, aqyldasyp, naqty is-qimyl josparyn aiqyn­dap, balalaryn elge attandyrypty. Sol hatynda bylay depti: «Maghan óz atalarymnyng qory­mynyng kórinisi kónildi qatty qúlazytyp, kókiregim­de óshpes­tey óksik pen ókinish qal­dyrdy. Osy biz ósip kele jatqan úrpaq­pyz ba, әlde әrkim ózining bý­gingi tirshiligin ghana oilap, ótkendi eske almay, keleshekke kóz salmay óship bara jatqan úrpaqpyz ba degen oilar sodan beri boyym­nan ketpey jýr...». Osynday ini oiymen agha aqyly qabysa ketip, keyin ata-babalarynyng basyna sәuletti kesene ornatylghan edi. Qanattasqan qadirmendiler edi búlar.

Torghay ónirindegi Zekeng izderi býginde sayrap jatqanday. Er ólse de enbegi elenip, eskerilip jýredi eken. Jasamys isi kózden tasa qal­maydy eken. Áregidik úsynys, baylamdar estilip qalady. Zekendi úlyq­tau ýshin ózi qúryp, qalyp­tas­tyrghan Qúm­kóshu auylyna onyng esimin berudi qalaydy júrt. Nemese Amankeldi selo­synyng bir kó­shesin atasa. Mektep te bú­yyryp jatsa... Áriyne, halyq aitsa qalt aitpaydy. Kóp kóringendi eley bermeydi. Kóki­reginde alau tútanyp, ot bop eline qyzuly enbek sinir­genderdi úmytpaydy. Sonday ystyq yqylas Zekenning ruhyn asqaqta­tatynday... Nәtiyjesin kýtelik.

IYә, ónegeli ghúmyrdyng berekeli bastaulary qanday edi? Ol 1953 jyly Amankeldi orta mektebining segizinshi synybyn bitirip, Qosta­nay auylsha­rua­shy­lyq tehniku­myna týsedi. Bitirgen song atamekenine kelip, Sarytorghay kensharyn­da mal dәrigeri, Sarybas bólimshe­sining mengerushisi qyzmetterin atqa­rady. 1966 jyly Selinograd qalasynda «Auylsharuashylyq bas­shy kadrlaryn dayarlau» kur­syn bitirgennen keyin, 1966-1970 jyldary Qazaqstannyng 40 jyl­dyghy atyndaghy kensharda bas mal dәrigeri, 1970-1973 jyldary Aman­keldi audany mal dәrigerleri basqarmasynyng bastyghy bolyp júmys istedi. Al ózi ashqan Abay atyndaghy kenshardy jiyrma jyl bas­qarghan túsynda Almaty mal dәrigerlik institutyn syrttay oqyp bitirgen. 1993-1995 jyl­dary Esir kensharyn basqardy. 1995 jyly jergilikti halyqtyng qolda­uymen Amankeldi auyly­nyng әkimi bolyp saylanyp, tórt jyldan song zeynetke shyghyp, keyin Astanagha balalarynyng qasyna kóship keldi.

Ol elordada da qarap otyr­mady. Qoghamdyq júmystargha belsene ara­lasyp, jastargha aqyl-kenes berip, tәjiriybe­simen bólisip jýrdi. Ómir jo­lynda tek adaldyq pen shyn­shyldyqty tu etip, oiyn ashyq ai­typ, qinalghandargha qol-úshyn berudi ózining azamattyq pa­ry­zy dep bildi. Eline, jerine yqy­lasy erekshe edi. Ata-qonys eldi mekeninin, enbek etken elining hal-ahualyn, on­daghy túrghyn­dar­dyng jaghdayyn súrap oty­ratyn. Ozyq oily, zaman aghy­syna ilese bilgen, túla boyyna tektilik túnghan azamat edi. Boyynda adamgershiligi mol, jany jaysan, mә­de­niyetti, bay­saldy, oiy te­ren, bilimi jan-jaqty jәne óz kózqarasyn qorghay biletin abzal qasiyetteri kópke ýlgi. Qys­qa qayyryp ait­qanda, ba­balary meken etken qasiyetti Torghayynyng tekti tumasy, tú­ghyrly túlghasy, halqyna qa­dirli el aghasy boldy.

Zekenning әkesi Shaymúhanbet sayasy qughyn-sýrginning zardabyn shegip, «kәmpeskelenip», týrme­ge jazyqsyz otyryp, keyin aqta­lyp shyqqan. Otan soghy­syna qatysqan. Al onyng aghasy Núrmúhanbet alash arystary Ahan, Jaqanmen birge «halyq jauy» atanyp ústalyp, alty jyl qamauda otyryp, 1936 jyly bosanyp kelipti.

Atasy Tәtighúl men onyng inisi Toqsanbay qajylardyng ónegesin el ishi әste jadynan shygharmaq emes. Olardan tara­ghan tekti úrpaq­tyng biri osy Zekeng bolatyn. Qayran Zeken, qarapayymdylyghy­men jan bitkenge shuaghyn týsirgen abzal Zeken, ony biletindermen әli kýnge qanattasyp, alghy kýn­derge qatar adymdap bara jat­qanday... Uaqyt ruhy myqty­largha eshbir bógesin bola almaydy eken-au!

Qaysar ÁLIM.