Qasiyetti Qúrban ait qarsanynda Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng Semey ónirindegi bas imamy Asqar qajy Ábitayúlymen jýzdesip, aldaghy úlyq mereke  jóninde әngimelesken edik.

- Qúrmetti imam, asygha kýtken Qúrban ait merekesine de sanauly kýnder qaldy. Karantin jaghdayynda ótetin  biylghy merekening qanday erekshelikteri bar?

- 31 shildede Qúrban ait bastalady. Jalpy dinimizde atauly eki mereke bar. Biri - Oraza ait, ekinshisi - Qúrban ait. Osy qos  merekening úlyghy bolyp sanalatyn Qúrban ait - barsha músylman qauymyn bereke-birlikke, izgilikke, meyirimdilikke nasihattaytyn úlyq mereke. 

Ardaqty Payghambarymyz (s.gh.s.): «Qúrban ait kýnin mereke tútugha búiyrtqan. Búl kýndi Alla tútas ýmbet ýshin mereke qyldy», - degen. Úlyq mereke – músylman adamdardyng bereke-birligining úitqysy. Aghayyn arasyndaghy tuystyqty, ózara yntymaqty nyghaytatyn airyqsha mereke. Sonymen qatar, búl merekening últtar men úlystardyng basyn qosyp, bereke-birlikke shaqyrudaghy orny erekshe. Sondyqtan bolar, Qúrban ait memlekettik mereke retinde jariyalanyp,   aittyng alghashqy kýni barlyq Qazaqstan halqy ýshin demalys kýni. Qúrban ait – ghibadat merekesi. Búl kýnderi músylman qauymy Alla razylyghy ýshin qúrban shalyp, sonau Ibrahim payghambardan bastau alatyn úlyq ghibadatty jasaydy. 

Álemge taralghan indetke baylanysty Qúrban ait merekesi kezinde meshitterimizde ait namazy oqylmaydy. Sonymen qatar qúrbandyq shalu mәselesinde de karantin kezindegi  sanitarlyq jaghdaylargha baylanysty    birshama qiyndyqtar bolyp túr. Degenmende,  diny basqarmanyng tarapynan  tyghyryqtan shyghudyng joldary qarastyryluda.

 -Dinimizde qúrbandyq  shaludyng manyzy qanday? Negizgi sharttaryn atap ótseniz.

-Alla Elshisi (s.gh.s.): «Qúrban shalyndar! Óitkeni, ol Ibrahim babamyzdyng joly», - dese, ekinshi bir hadiysinde sýiikti Payghambarymyz (s.gh.s.) «Shyn mәninde amaldar niyetke baylanysty», - degen. Sondyqtan әrbir amaldy jasar aldymyzda niyetimiz dúrys boluy kerek.   

Qasiyetti Qúran Kәrimde Alla Taghala: «Úmytpandar, olardyng eti de qany da eshqashan Allagha jetpeydi. Oghan jetetin jalghyz nәrse – jýrekterimizge úyalaghan taqualyq, Allagha degen qúrmet» - deydi Haj sýresinde. 

   Jalpy, sharighat sharty boyynsha qúrban shalu belgili bir adamgha uәjip bolu ýshin onyng músylman boluy, aqyl esining dúrys boluy, balighat jasynda boluy, Qúrban Ayt kezinde jolaushy bolmauy jәne nisap mólsherine (85 gramm altyn qúnyna) teng keletin baylyghy boluy shart. Jogharghydaghyday dәuleti joq adamdargha qúrbandyq shalu mindet emes. Alayda, shalyp jatsa, ol nәpil ghibadat bolyp esepteledi. Al, dәuletti adamdar qúrbandyq shalugha shamasy joq adamdardyng atynan qúrban shaluy payghambarymyzdan múra bolyp qalghan sýnnet. 

Jalpy qúrbandyq shalu  hijranyng ekinshi jylynda músylmandargha mindettelgen. Qasiyetti Qúran Kәrimning Haj sýresining 27-28 ayattarynda Jaratushy IYemiz: «Alladan ryzdyq retinde berilgen qúrbandyq maldardy belgili kýnderde Allanyng atyn aityp, qúrbandyq shalsyn», - dese, Kәusar sýresinde: «Rabbyng ýshin namaz oqy jәne qúrban shal», - dep Alla Taghala әmir etken. Yaghny qúrbandyq shalu shamasy kelgen músylmandargha uәjip.

Dәuletti adamdar qúrbandyq etin kedeylerge, múqtaj jandargha taratuy jamaghattar arasynda meyirimdilikti, syilastyqty nyghaytady. Mereke kýni barlyq adamdar quanyshqa bólenedi. 

Payghambarymyz (s.gh.s.) «Kimde-kim dýniye-mýlki bola túra qúrban shalmasa, meshitimizge jolamasyn» - dey otyryp nisab  mólsherinde baylyghy bar dәuletti adamdar ýshin qúrbandyq shalu  manyzdy mindet ekenin eskertedi.

-Mýftiyat tarapynan onlayn arqyly qúrbandyq shalu jóninde úsynystar  aitylyp jatyr... 

-IYә, biylghy karantin jaghdayynda qúrbandyq shalu mәselesinde biraz qiyndyqtar tuyndap otyrghany ras. Ásirese qala túrghyndary ýshin. Osy jaghdaydy eskere otyryp, mýftiyat onlayn-qúrbandyq shalu jóninde úsynys engizip otyr. 

QMDB-nyng zeket qory arnayy saytty iske qosty. Qalasanyz osy sayt arqyly  siz onlayn  arqyly qúrbandyq shalugha tapsyrys beresiz. Sizge mindetti týrde tapsyrystyng oryndaluy jóninde beynejazba esep beriledi. Tapsyrys kezinde óziniz túratyn aimaqty kórsetuiniz  kerek. Al qúrbandyqqa shalatyn maldyng baghasy sol ónirdegi qalyptasqan  baghagha  sәikes bolady. Mәselen,  Semey qalasynda 25-30 kg et beretin  qoydyng baghasy 50 myng tenge, al iri, semiz  toqtynyng qúny  40 myng tenge kóleminde  bolady dep  otyrmyz.

Sonymen qatar, qúrbandyq etteri meshit qyzmetkerleri arqyly múqtaj jandargha tabystalady. Qajet bolsa, ýshten bir bóligi qúrbandyq iyesine  jetkizilip beriledi. Al qúrbandyq shalugha «Qurban2020.kz» sayty arqyly 30 shildege deyin tapsyrys qabyldanady. Arnayy onlayn qúrban shalu oryndary ashylady. 

Sharighatymyz boyynsha qúrbandyq uәjip bolghan adam belgili ýzirli jaghdaylarda ekinshi bir adamdy ókil retinde taghayyndauyna rúqsat etilgen. Býgingidey auyr kezende ýiden shyqpay-aq qúrbandyqty ózi sengen ókil arqyly atqarugha bolady. Yaghny óziniz ókilettik bergen túlghagha qarjysyn berip, bauyzdaugha, etin taratugha rúqsat beresiz. Onlayn tapsyrys -  býgingidey qiyn kezende úlyq ghibdatty  oryndaudyng ontayly joly dep bilemiz. 

 – Keybir adamdar Arapa kýni qúrbandyq shalyp jatady. Osy dúrys pa? 

Sharighat sharty boyynsha qúrban shaludyng uaqyty Qúrban Ayttyng alghashqy kýni Ayt namazynan bastalyp, aittyng ýshinshi kýnining aqsham namazyna deyin jalghasady. Sýiikti Payghambarymyz (s.gh.s.) hadiysinde: «Kimde- kim namazdan búryn qúrbandyq shalsa, qaytadan shalsyn», - dep Ayt namazdan búryn shalynghan maldyng qúrbandyqqa jatpaytynyn qatang eskertken. 

 IYә, dinimizde Arapa tauynyng alar orny erekshe.  Din tarihyna kóz jýgirtsek,  jәnnattan quylghan Adam  ata men Haua ana Arapa tauynda kezdesken eken. Jәbireyil perishte (gh.s.) Alla taghalanyng әmirimen Arapa tauyna kelip, Ibrahim payghambar (gh.s.)-gha  qajylyq jasaudyng rәsimderin kórsetken degen derekter bar.  Sondyqtan arapa kýnine qúrmet kórsetu, dúgha jasau, oraza ústau kórkem amal bolyp tabylady.  Al zulihidja  aiynyng 9-ynshy  júldyzynda qajylardyn  Arapagha kelip  túruy úly sapardyng basty  ýsh sharttarynyng biri bolyp sanalady. Ókinishke oray, biyl ýlken  qajylyqqa jol jabylyp túr. Bolashaqta qasiyetti Mekke-Mәdinagha  tezirek jol ashyluyn tilep, Jaratushy IYemizge dúgha jasaymyz. Payghambarymyz hadiysinde: «Arapa – óte qúndy kýn. Ol kýni meyirim esikteri ashylady» dese, ekinshi bir  hadis shariyfinde:  «Dúghanyng qadirlisi – Arapa kýni jasalghan dúgha» ,- dep arapa kýnining qadir-qasiyetin bildirgen.

– Úly  mereke qarsanyndaghy halyqqa aitar tileginiz.

– Qúrban Ayt – Islamdaghy qasiyetti mereke. Sondyqtan, búl merekege erekshe qúrmet kórsetip, sauapty sharalardy molynan jasauymyz kerek. Elimiz qazirgi kezende auyr kýnderdi bastan keshirude. Kóp adamdar kómekke zәru. Qoldan kelgenshe bir- birimizge molynan kómek qolyn úsynuymyz  kerek. Ásirese syrqat jandargha demeu bolayyq, aghayyn! 

Búl indet halqymyz ýshin ýlken synaq bolyp otyr. Degenmende, syn saghatynda halqymyz bereke-birlikting ýlgisin kórsetip, kóptegen iygilikti isterdi atqaruda. Mәselen, semeylik jamaghattar 50- den  astam ottegimen  dem alu apparatyna qarjy jinasa, Sarjal auylynyn  túrghyndary bir tonnadan astam qymyzdy syrqat jandargha  jәne damylsyz enbek etip jýrgen dәrigerlerge úsyndy. Ayta bersek, búnday mysaldar jetkilikti. Auyr kezende halqyna demeu bolghan   azamattarmyzgha aitar alghysymyz mol! Alla taghala otbasylaryna amandyq, kәsipterine tabys nәsip etsin! 

  Mereke kýnderi ata-anagha, otbasymyzdyng mýshelerine, tughan-tuystargha syilyq úsynu merekening mereyin ósiredi. Sonymen qatar, syrqat jandargha kómek beru, kónilderin súrau ónegeli is  bolyp tabylady.

  Alla rizashylyghy ýshin shalghan qúrbandyqtarynyz, jasaghan amaldarynyz  qabyl bolyp, indetting auyly alystap,  elimiz aman, júrtymyz tynysh bolsyn!

– Ángimenizge rahmet! Din jolyndaghy sauapty qyzmetinizge Alla Taghala mol iygilik nәsip etsin!

Súhbatty jýrgizgen: Dәulet Ramazan

Abai.kz