Júma, 22 Qarasha 2024
Jauap 10684 22 pikir 30 Shilde, 2020 saghat 13:02

«Abay bolmaghan» degen Bataevagha japon ghalymy jauap berdi

Jaqynda Zaure Bataeva degen adamnyng «Zagadka Abaya: velichayshiy neizvestnyy poet Kazahstana» atty maqalasy jariyalandy. Onda avtor «Abay ómirde bolmaghan» degen mәnde oy aitqan. XX gh. basyndaghy qazaq jәne Resey imperiyasynyng tarihyn zertteushi ghalym Tomohiko Uyamanyng Zәure Bataevanyng atalghan maqalasyna baylanysty pikir bildirgen eken. Japon ghalymynyng jazbasyn Malim.kz sayty jariyalady.


Ókinishke oray, Bataevanyng maqalasy múqiyattyqtan alys. Birinshiden, ol negizgi manyzdy faktilerdi bilmeydi. Men olardyng keybireulerin ghana keltiremin.

– Ol birqatar múraghat qújattarynda kezdesetin «Volostnoy upraviyteli» Ibragim Qúnanbaevtyng baryn bilmeytin siyaqty. Ibragim (Ibrahiym) esimi qazaq fonetikasyna sәikes kelmeydi dep boljay otyryp, Bataeva búl naqty adamnyng aty emes dep boljaydy, biraq sol kezdegi qazaq tili «tazartylmaghan» edi, kóptegen sózder men ataular basqa músylman týrki tilderindegidey jazyldy..

– Ol Abaydyng alghashqy kitabyn 1909 jyly Sankt-Peterburgte IY.Boraganskiyding baspadan shygharghanyn rastau mýmkin emes dep aitady, óitkeni Ortalyq akademiyalyq kitaphananyng saytynda.basylymnyng mәlimetteri bar tituldyq paraq kitaptyng eki elektrondy núsqasynda joq. Biraq basqa kitaphanalarda, sonyng ishinde Sankt-Peterburgtegi orys últtyq kitaphanasynda da búl kitap bar. Q.Múhamedhanovtyng Boraganskiy turaly kitabynda titul paraghynyng fotokóshirmesi bar.

http://pushkinlibrary.kz/docs/Boraganskii.pdf

– Bataeva Abaydyng orys jer audarylghandarymen kezdeskendigi turaly jәne olardyng hattarynda Abay jayynda tabylmaghandyqtan eshqanday dәlel joq dep jazady. Biraq biz Lobanovskiyding Abaydyng portretin, Mihaelisting eskertkishindegi Abaygha egjey-tegjeyli siltemeni jәne Abaydyng úly Maghauiyagha jazghan haty turaly bilemiz. Bataeva olardyng týpnúsqalyghy turaly daulasugha qúqyly, biraq ol ýshin ol olardy tekserui kerek.

– Ol Múhtar Áuezov Abay turaly 1933 jylgha deyin jazbaghan deydi, biraq onyng Abay turaly birneshe shygharmalary bar, olar 1918 jyly «Ekeu» býrkenshik atymen shyqqan, Turaghúl Kúnanbaev pen Áuezovtiki dep sanalghan nemese Áuezov pen Jýsipbek Aymauytovtiki. Taghy da, ol búl anyqtamamen daulasuy mýmkin, biraq aldymen olardy oqyp shyghuy kerek.

– Ol «Súltan Gazindi» «Dala Ualayatynynyn» gazetine ýles qosushylardyng biri Bókeyhanovtyng býrkenshik aty dep sanaydy. Biraq Súltan Gazin Dala general-gubernatorynyng kensesinde qazaq tiline audarmashy bolyp júmys istegen Dinmúhamed Súltanghazin boldy.

Bataevanyng zertteuindegi eng jaghymsyz túsy – onyng arab grafikasynda qazaqshany oqymauy (ol arab jazuyn transkripsiyasy ýshin basqa adamgha alghys bildiredi). Onyng dәlelderining kópshiligi Abaydyng alghashqy kitaby men Mýrseyit qoljazbalary jalghan degen boljamgha negizdeledi, biraq qalay ol ózi oqymaghan kitap pen qoljazbanyng shynayylyghyna dau tughyzuy mýmkin ?? Ol maghynaly tekstologiyalyq jәne lingvistikalyq taldau jýrgizbeydi, stilistikalyq taldaugha tyrysqany ynghaysyz. HH ghasyrdyng ýsh onjyldyghynda qazaq tilining orfografiyasy men leksikasy tez ózgerdi, osy kezenning qoljazbalarynyng týpnúsqalyghyn tekseru ýshin lingvistikalyq taldaudyng manyzy zor. Búryn men 1911 jyly jazylghan jәne qazaq jerining tәuelsizdigine shaqyrghan qújatta keyingi kezenderding orfografiyasy men sózdik qoryn qoldanghandyqtan onyng jalghan bolyp kórinetinin bayqadym. Men Murseyitting qoljazbalaryn múqiyat zerttegen joqpyn, biraq әli kýnge deyin eshqanday kýmәndi belgini taba almadym.

Abay men Jambyldyng úqsastyghy dúrys emes. Abaydyng jazghan enbekteri Sovet ókimetin quanta almady. Qazaq sovet nasihattaushylary Abaydy qayta týsindiruge kóp kýsh júmsady jәne onyng antiyfeodaldyq, islamgha qarsy jәne tolyghymen reseyshildik beynesin jasady. Ókinishke oray, búl búrmalanghan beyne belgili bir dәrejede júmsartylghanyna qaramastan, әli de saqtaluda. Abay jazularynyng manyzdy, biraq eleusiz qalghan jaghy – olardyng diny sipaty. Alash ziyalylarynyng da, sovettik nasihatshylardyng da kýrdeli islam terminologiyasyn qoldana otyryp, diny filosofiyagha engen mәtinderdi jasaugha eshqanday negizi bolmady. (Jәne mýmkin shamasy da kelmedi).

Tomohiko Uyama

Aghylshynshadan audarghan S.Ybyray

Abai.kz

22 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5263