Koronavirus indeti elde órship túrghanyn bilesizder. Qúzyrly ministrlikter, elge esep qylyp, aqparat taratu ýshin ashqan «soronavirus2020.kz» saytynyng býgingi, 31 shildedegi deregine qarasaq, elde indet júqtyrghandary sany – 89 078 adam. Al osy indetten kóz júmghandar sany – 793 adam. Jazylyp shyqqandary – 59 517 adam.

Qazaqstandaghy koronavirus statistikasy

Ay basynda Aqorda jaqta aq jaghalylardyng kezekti jiyny ótip, Preziydentten pәrmen týsip, Ýkimetke eldegi epiydemiologiyalyq ahualdy retteuge 2 apta uaqyt berilgeni belgili. Mine, sol jiynnan túp-tura 10 kýn ótti degende, jaghdaydyng túraqtala bastaghany turaly resmy aqparat tarady. Statistika ózgerdi. Indetting beti qayta bastaghany aityldy. Tipti, Densaulyq saqtau minstri Aleksey Soy Ýkimet basshysyna karantindi alyp tastaugha bolatynyn aitty. Alayda, preziydent Toqaev karantindi taghy 2 aptagha sozugha, osy eki aptanyng ishinde engizilgen shekteulerdi birtindep alugha tapsyrma berdi.

Dese de, búl – indet tolyq joyyldy degen sóz emes. Kýn sayyn indet júqtyrghandary sany jýz-jýzdep eseptelip jatyr. Ótken tәulikte (30 shildedegi derek) Qazaqstanda 1414 adam indet júqtyrypty.

Kýn sayyn, tipti saghat sayyn dýniyejýzindegi statistikany eseptep otyrghan «worldometers.info» saytynyng dereginshe, Qazaqstan koronavirus kórsetkishi boyynsha әlemde 27 orynda túr eken. TMD elderi ishinde, búrynghy post-kenestik elder arasynda Reseyden keyingi 2 orynda. Tipti, osy indetting taraluy oshaghy bolghan, 1,4 milliard adamy bar Qytay 29 orynda. Ondaghy indet júqtyrghandardyng sany – 84 mynnan sәl asqan.

Osy derekterding ózi de eldegi epiydemiologiyalyq ahualdyng әli tolyq rettelip bitpegenin bildirse kerek-ti. Aytpaghymyz ol da emes.

Europadaghy qazaqtar Elshilikting júmysyna narazy

Indet órship, el dәri-dәrmek tappay, dәrihanalar men qara bazarlargha sabylyp, әure-sarsang әlekke týskende elge kerek, elding emine kerek dәri-dәrmekterdi qoymagha tyghyp qoyyp, tapshylyqty qoldan jasap, sol arqyly ondaghan adamnyng ólimine sebepshi bolghan «SQ-Farmasiyanyn» qylmysyn el úmyta qoyghan joq. Búl bassyzdyq turaly aqpar preziydent Toqaevqa jetip, aqyry kompaniyanyng basshylaryn auystyryp, eski basshylardy tergeuge alghan edi. Elding ashuy basylmay jatyp, taghy bir masqara jayyttyng beti ashyldy.

Keshe Germaniyadaghy Europa qazaqtary qauymdastyghynyng tóraghasy, qogham qayratkeri Ómirhan Altyn әleumettik jelide beyne ýndeu jariyalady.

Mәsele mynaday: Ómirhan Altynnyng úiymdastyruymen, Europada túratyn qazaq diasporasy Qazaqstandaghy koronavirus indetimen kýreske qol úshyn sozyp, kómek beru maqsatynda azdy-kem aqsha jiypty. Jinalghan qarjygha dәri-dәrmek pen medisinalyq zattar satyp alynghan. 2020 jyldyng 19 shildesi kýni birneshe qorap dәri-dәrmek pen medjabdyqtardy Germaniyadaghy Qazaqstannyng Bas konsuldyghyna aparyp tabystaghan. Alystaghy aghayynnyng azyn-aulaq kómegin elge Elshilik jetkizip berui tiyis eken. Alayda, arada 2 aptagha juyq uaqyt ótse de, konsuldyqtaghy qoraptar túrghan ornynan qozghalmapty.

Elshi de, Konsul da dәl qazir demalysta jýrgen kórinedi. Al Europa qazaqtar qauymdastyghynyng Qazaqstangha dep joldaghan gumanitarlyq kómegi konsuldyqtyng ghimaratynda qantarylyp túrghan ornynda túrghan eken. Búghan ashulanghan Ómirhan Altyn: «Bizge jau syrttan kelmeydi, bizding jauymyz ózimizding qansyz qazaqtar eken!», - deydi ashynyp.

Onyng aituynsha búl kelensizdikke әueli Syrtqy ister ministrligi, Elshilik pen Densaulyq saqtau ministrligi de kinәli kórinedi. «Elshilikke, konsuldyq pen ministrlikke júmys istey alatyn adamdardy әkeliniz» dep, dat aitqan Ómirhan Altyn búl bassyzdyqqa jauaptylardyng otstavkagha ketuin talap etipti.

Álemdegi qandastar kómek jibereyin dese, búghan ne kedergi?

Ómirhan Altyn:

- Men - Europa qazaqtar forumynyng tóraghasy Ómirhan Altyn, Germaniyanyng Bavariya ólkesining ortalyghyndaghy Munhen qalasyndaghy Qazaqstannyng Bas konsuldyghy aldynda sizderge bir jaytty týsindiruge tyryspaqpyn.

Osydan biraz uaqyt búryn atameken Qazaqstandaghy bauyrlarymyzdyng covid-19 degen qytaydyng súm virusy saldarynan qyrylyp jatqanyn kórip, osyndaghy aghayyndar bas qosyp, kómek jibereyik dep, biraz aqsha jinadyq. Aghayyn-tuystargha em bolsyn dep niyettendik. Bilemiz ghoy, bizding alghan 4-5 jәshik dәri-dәrmegimiz qaybir jyrtyqtaryn jamasyn... Biraq sonda da kónil bildireyik dep, aghayyndardyng aqshasyna dәri-dәrmek, «aspirin 100», «parasetomol», qolghaptar men medisinalyq maskalar aldyq.

Osy aidyng 19-y kýni búl jәshikterdi osy jerge әkelip tapsyrdyq.  Al osydan bir-eki kýn búryn osy jerde isteytin jigitter: «Agha sizderding jýkteriniz әli ketken joq, túr», deydi. 19-ynda әkelgen jýkterimiz mine, 30-y boldy, әli túrghan ornynda túr eken. Búl jaghdaygha ne deuge bolady? Men býgin sol jәshikterdi qayta alyp, amalsyz ózim jibereyin dep túrmyn. Ol jaqta aghayyndar indetten qyrylyp jatqanda, býkil әlemdegi qandastar kómek jibereyin dese, búghan ne kedergi?

Myna jaqtaghy jigitter aitady, búghan jauapty birinshi – osyndaghy Bas konsul, sosyn Berlindegi Elshi, Elshining ýstinen qaraytyn Astanadaghy Syrtqy ister ministrligi men Densaulyq saqtau ministrligi eken.

4-5 jәshik dәrini elge jiberu qoldarynan kelmeydi

Aghayyndar-au, bizding kishkenede bolsa kómegimiz dep,  jinaghan dәri-dәrmegimiz 19-ynan beri osy ýide jyljymay túrghan. Keybir opasyzdar, jemqorlar búghan pysqyryp ta qaraghan joq. Olar tek ózderining jeke bastarynyng mýddesin oilap, jauapkershilikti eshkim alghysy kelmeydi. Bizden jýz emes, myng payyz kepildik súrap otyr. Dәrilerding qaghazdary, zauyttyng qaghazdary, shoty t.b. barlyghy bar. Biraq, soghan qaramastan, 19-ynan beri 4-5 jәshik dәrini elge jiberuge pәrmenderi joq. Qoldarynan kelmeydi.

Men osy ýshin de ýlken kәsipkerlerge habarlasyp, súradym. Olar: «Ey, qaraqtarym, senderding estering dúrys pa? Búl -  gumanitarlyq kómek. Búlardyng eshbirine qaghaz súramauy kerek. Mysaly indet jaylaghan osynday kezde belgili bir kómekterge barlyq kedergilerdi, shekteulerdi alyp tastap, kirgizui kerek qoy», deydi. Myna «aspiriyn» Germaniyada óndirilgen. "Maghan zauyttyng túpnúsqasyn alyp kel", - deydi. Men bir, million dollarlyq júmys istep jýrgen adam siyaqty... Osy qasiyetti Arapa kýninde myna masqarany suretteytin sóz taba almay, jýregim auyryp, yzylanyp túrmyn.

Negizi búl – kishkene bir kómek. Biraq, myna jaghday Qazaqstandaghy shiykiliktin, jaghdaydyng adamgershilikten ketip qalghandyghynyng kórsetkishi bolyp túr. Bizge qastandyq qylyp jatqan eshkim de emes, ózimizding qansyz qazaqtar eken, ainalyp kelgende.

Júmys istey almaytyndardy qyzmetinen alynyz!

Ótkende 100 tonna jasandy dәri ústaldy dep jatyr. Ony jasaghandar qayda? Joq! 7 million maska ústaldy dedi. Olar qayda? Olar qaytip kirip jatyr? Bizding 4-5 jәshik dәrimiz mine, eki jeti boldy, atameken Qazaqstangha jetpey túr.

Men búl jerde bir nәrseni talap etemin. Asa qúrmetti Qasym-Jomart Toqaev myrza! Negizi preziydent retinde osynyng barlyghyna Siz jauapkersiz! Jauapker adam retinde Sizden súrarym: Birinshi, dәl osynday qyiyn-qystau kezende 4-5 jәshik dәrini Qazaqstangha jetkize almaghan, qazir demalysta jýrgen Munhendegi Bas konsuldy, Berlindegi Elshini, Elshiden joghary Syrtqy ister ministrligin, jigitterding aituynsha, búghan Densaulyq saqtau ministrligindegi azamattardyng da qatysy bar eken, endeshe olardy da dereu qyzmetinen alynyz! Ornynana júmysty biletin, jauapkershilikten qoryqpaytyn, últtyq ar-namysy bar adamdardy әkeliniz! 

Qadirli bauyrlar, mynaday qiyn-qystau kezde saq bolynyzdar! Aman bolynyzdar! Elimiz aman, júrtymyz tynysh bolsyn! Qoryqpayyq. Óz qúqyghymyzdy ózimiz talap etudi bileyik!

Abai.kz