Abay jәne Jalal Dauany
Jalal Dauaniy
(1426-1502)
Abay « Ghylym tappay maqtanba», - degen ólenin:
«Shyn sóz qaysy bile almay,
Árnәrseden qúr qalma.
Múny jazghan bilgen qúl,
Ghúlamaћi* Dauaniy
Solay depti ol shynshyl.
Sózin oqyp jәne oila,
Tez ýirenip, tez joyma,
Jas uaqytta kónil-gýl»,-dep ayaqtaydy. Búl onyng shygharmashylyghynan habardar bolghanyn anghartady.
Jalaleddin Dauany 1426 jyly Fars provinsiyasy, Kazerun qalasynyng soltýstiginde on shaqyrymday qashyqtyqta ornalasqan Dauan auylynda dýniyege kelgen. Ákesi mәulana Sәdeddin Áshәd dindar, bilimdi, bedeldi bolghandyqtan adamdardyng arasynda tuyndap otyratyn týrli kelispeushilik pen dau-damaygha arasha týsip sot mindetin atqarghan. Sonday-aq, óz zamanynyng ghúlama-ghalymdar men әmirler arasynda da abyroyly bolyp, olarmen jaqyn aralasqan. Sәdeddin Áshәdtyng shyqqan ata tegi-músylmandardyng birinshi halifasy Ábubәkir Sydyqtyng balasy Múhammed Ábubәkirúlynan taraydy. Sol sebepten músylman qauymy ony erekshe qúrmet tútqan. Jalaleddin alghashqy bilim sauatyn әkesining janynda oqyp jýrip ashqan. Ári qaray eseygen shaghynda oquyn Shiraz qalasyna baryp jalghastyrghan.
Ol zamanda Shiraz qalasy aituly ghylym oshaghy bolghan. Onda ataqty ghalymdar men aqyndar ómir sýrgen. Jalal Dauaniyding sonda baryp, bilim alu nәsip etti. Auylynan alysta jýrgendikten onyng әleumettik jaghdayy nasharlaghan kýnderi de az bolmaghan. Óitkeni oghan keyde uaqtyly kómek jetpey qalghan. Sonday kýnderi kedeylikting tauqymeti men qiynshylyghyn bastan keship, tipti shyraghdanynyng mayyna qarjy taba almay qinalsa da, daryn men tabandy minezining arqasynda jasymay, barlyq ynta-jigerin bilim alugha júmsaghan. Osynday qasiyetterine riza bolghan ústazdary oghan barynsha qoldau kórsetip, tiyanaqty bilim aluyna kóp bólgen. Sonyng arqasynda Jalaleddin bilim búlaghynan tereng susyndap, aitarlyqtay jetistikterge qol jetkizgen.
Jalaleddinning әkesinen bastap Mýhiyeddin Kúshkbary Ánsari, Asan Shah Baqqal, Gili, Ábdirahman Iji, Ruzbehan Omary Shirazy siyaqty ataqty ústazdar mektebinen, Imam Búharidyng hadiysinen, jan-jaqty diny bilim men tәlim-tәrbie aluy ony biyikke kóterdi.
Jalal Dauany aq-qoyynly әuletining әigili patshasy Úzyn Asan (1453-1478) jj. jiyrma bes jyl boyy Iran, Irak jәne Anadolynyng shyghys aimaghyn biylep, ataq-danqy asqaqtap túrghan kezde Shiraz qalasynyng әmiri Jýsip Jahanshahúlynyng әdebiyet pen bilimge erekshe kónil bóluining arqasynda onyng sarayynda uәziri bolyp qyzmet atqardy. Uәzirlikten keyin qaladaghy Begi medresesinde ústazdyq qyzmetke kirisip, shәkirtter tәrbiyeledi. Ústaz retindegi ataghy alys-jaqyn aimaqtargha keninen taralyp, odan bilim alu ýshin jan-jaqtan talapkerler Shirazgha aghyla týsti. Ataq-danqy arab pen әjәm Irak, Rúm, Ázirbayjan, Húrmyz, Kerman, Mazandaran, Gorgan, Horasangha deyin jetip, kelushi shәkirtterding kóptiginen Shiraz qalasy bilim men ghylymnyng ortalyghyna ainaldy. Dauaniyding kәlam, hikmet, tәpsir, hadiys, sopylyq, poeziya, әdebiyet, astronomiya, logika, geometriya, biologiya salalary boyynsha jazghan enbekteri ghalymdardyng nazaryn audardy. Osynyng ózi onyng keng óristi, jan-jaqty ghalym bolghanyn aighaqtaydy.
Jalal Dauaniyding ómiri men shygharmashylyghyn zertteushi ghalymdardyng pikirinshe ol orta ghasyrdaghy kóp salaly bilimi bolghan túlpardyng songhy túyaghy tәrizdi. Onyng enbekteri óz zamanynda negizgi әdebiyet retinde Rúm, Horasan jәne Týrkistanda ghalymdary arasynda keninen qoldanylghan. Sonday-aq, Dauany ibn Araby syndy úly sopylar men islam filosofiyasynyng enbekterin oqyp, kóptegen kózqarastar jәne pikirlermen tanysyp otyrghan. Sondyqtan da jaratylysty ózindik oi-kózqaraspen tanyp, payymdaghan. Aty tanymal bolghandyqtan onyng enbekteri Mysyr, Ýndistan, Ystambúl, Sankt-Peterburg jәne Londonda jaryq kórgen. Iran ghalymdarynyng da nazaryna ilikken.
Dauaniydi kózi tirisinde izdep, mektebinen dәris alugha talaptanushylar qanday kóp bolsa, baqilyq bolghannan keyin de onyng mektebi toqtamay, kóptegen izdenushiler isin jalghastyra týsken. Solardyng qataryna qazaqtyng oishyl aqyny Abay Qúnanbayúlyn da jatqyzugha bolady. Dauanidy terenirek tanyp, biluge niyettenushiler tabylyp jatsa, atalghan elderde jaryq kórgen kitaptar jәne Tehran baspasynan shyqqan biz paydalanghan enbekpen tanysyp, qajetti mәlimetterdi ala alady.
Jalal Dauanidyng tanymaldyghy Iran shekarasynan asyp, Osman imperiyasyna deyin jetti. Anadolynyng kóptegen ghylymgha qúshtar izdenushileri Shiraz qalasyna kelip, dәris alatyn boldy. Súltan Bayazid han (1481-1512) onyng shygharmalaryna qyzyghyp, onymen hat jazysyp dostyq qarym-qatynas ornatty. Osynday riyasyz kónilge riza bolghan Dauany «Bolmystyng aighaqtauy» dep atalatyn mәsnәvy týrinde 62 bәiitte jyrlanghan traktatyn jazdy. Bayazid súltan da iltipat kórsetip, oghan kóptegen syilyqtar jiberdi. Jalal Dauany men Mәulana Jamiyge Bayazid tarapynan altyn tengeler jiberilip, qoldau kórsetilip túrghan sol tústa Iranda súltan Jaqyp (1464-1490) pen shah Ysmayyl (1487-1524) arasynda sayasy talas-tartystar órship túrdy. Shiyttik diny aghymdy býkil Iran jerine kýshtep engizu ýshin Shah Ysmayyldyng kópshilikti, әsirese súnny mәzhabta bolghan ghúlamalardy qughyngha úshyratuy Dauanigha auyr tiydi. Sonday qughyn-sýrginning kesirinen 1489 jyldyng ramazan aiynda ataqty ghalym, úly filosof әmir Sadreddin Múhammed kóz júmdy. Dauany da әbigerge týsip, bas saughalap, bir qaladan -bir qalagha kóship jýrdi. Birde Kashan men Hamadan qalalaryn panalasa, keyde arab Irak ólkesine baryp panalaugha mәjbýr boldy. Onda da tynyshtyq kórmey Lar, Hormoz araldaryna baryp, ómirining songhy jyldaryn sergeldeng kýide ótkizdi. Múnday auyr jaghdayy keyingi jazghan «Bolmystyng aighaqtauy» traktatynda bayandaldy. Hormoz aralynda 1499 jyly Ozdy deytin bir ghúlamanyng enbegine jazghan týsiniktemesinde: «Dýnie nadandardyng baghynda, kemeldik pen ghylym shirip, qúnsyz tauargha ainaldy. Nadandar múrat túlparyna minip, danalar ýreymen kýn keship jýr. Osynday zamanadan tәnirimning qúzyryna shaghym aitamyn»,-dep zar men múnyn jetkizdi.
Bir ókinishtisi, músylmandar arasynda sol zamanda bastalghan mәzhabtyq talas-tartys әli kýnge deyin jalghasyp, islam әlemining tútastyghyna qaghyp, birligine núqsan keltirip keledi. Qazirgi kezde Tayau Shyghystaghy Irak pen Siriyadaghy, Yemen, Livan, Liviyadaghy soghystar men qaqtyghystar osynyng aiqyn kórinisi. Sәfәvy patshalyghynyng qandy sayasy ústanymy shiyttik jәne súnnittik mәzhabtardyng yntymaq pen bauyrlastyghyna kedergi keltirude.
Dauany bir dosyna jazghan hatynda nalyp: «Oqighalardyng tolqyny men tauqymetinen qysym kórip qorqyp, abyrjudamyn. Sondyqtan kónilde tynyshtyq joq, jan sarayymda núr da qalmaghan»,- dep múnyn shaqqan. Aqynnyng sol zary býginge deyin qúbylyp, islam dýniyesining qayghy-qasireti bolyp túr. Qoghamda ziyalylyqtyng ornyn qanqúily sayasat basyp, júrtshylyq oghan qarsy kýresuge dәrmensiz bolghan jaghdayda, olardyng boyyn ýrey men qorqynysh biylep, kýnkóristing qamynda adamdar ósekshil, kýnshilge ainalady. Dәl sonday ahualgha tap bolghan Dauany adamdardyng jiyirkenishti әreketteri men ósek-ayanyna nalidy. Dauany súnny bolghany ýshin kóp qughyn kórip, tauqymet tartty. Kónilin múng men zar basyp, zamanyn: «Býlik tudyrghan, aqyretti úran etken» dep baghalady. - Sonynda kóre-jýre bilgenim: Erding qadiri ghylym bolsa, ghylymnyng qúny mal»,- dedi. Sebebi kimde-kimning bedel men yqpaly ýkimette basym bolsa, qadir-qasiyeti artyp túrdy. Al dýniyening baylyghyna qyzygha qoymaghan ghalymdar qadirsiz bolyp qaldy. Mәdeniyet pen qoghamdyq qarym-qatynas jiyirkenishti dengeyge tómendep ketti. Adamdar bir-birine senuden qaldy, eki jýzdilik beleng aldy. Keybireuler jaghympazdyqpen mәzhabyn biylikting ynghayyna shiyttik nanymdy qabyldaugha kóshti.
Jalal Dauanidyng eki úl, bir qyzy boldy. Biri - әmir Sәdeddin Ásәd, ol Shiraz qalasynyng ghalymdar qatarynda abyroygha ie bolsa, ekinshisi- mәulana Ábdilhady әkesining tiri kezinde-aq qaytys bolghan edi. Osy kenjesining qazasy aqynnyng jýregine auyr tiydi.
Shah Ysmayyldyng qatygez sayasatynyng jýrip jatqan jyldary Shiraz qalasynyng әkimi әmir Qasyr Pernak Dauanidyng osman súltanynan mol syilyq alyp jýrgenin bilip, oghan iyelik etu ýshin aqyndy týrmege qamap, bar baylyghyn tәrkiledi. 1489 jyly qalany Ábufәth bek Bayandary jaualap alyp, biylik aq qoyynly taypasynyng qolyna ótken song Dauany týrmeden bosatylyp, Kazerun jaqqa bet aldy. Osylay bosyp jýrgen kezderining birinde jolshybay osman súltanynyng ordasyna tap bolyp, syi-qúrmet bólendi. Biraq onday baqytty kýnder úzaqqa sozylmady. 1502 jyldyng erejep aiynda nauqastanyp, súltannyng әskery ordasynda qaytys boldy. Súltannyng qoldauymen Dauaniyge erekshe qúrmet kórsetilip, ózining tughan auylyndaghy ataqty sheyhterding biri Ály Dauanidyng qabirining qasyna jerlendi.
Jalal Dauanidyng sopylyq ilimi jayly tolyq mәlimet berip jәne oghan erekshe kónil bólgeni, birqatar traktat pen týrli jazbalar qaldyrghany haq. Ol sonday-aq Hafizdyng (1315-1390) ghazaldary men Mahmút Shәbestәriyding (1288-1340) «Gýlshen raz» (Syrlar gýlzary) atty enbegine týsinikteme jazyp, filosofiyadan góri sopylyqqa kóbirek senetin bolsa da, týpting týbinde sopylyq ta, filosofiya da bir maqsatqa qyzmet etetinin anghartty. Filosoftyng «bilgenin» sopy «kóretin» menzedi. Sondyqtan da aqyn «Rubailargha týsinikteme» deytin enbeginde jyrlaghan elu tórt rubaiynda filosofiya, kәlam, sopylyq turaly eng manyzdy mәseleler boyynsha islam oishyldardyng kózqarastaryn sóz etip, talqylady.
Dauanidyng parsy, arab tilderindegi tereng oy iyirimderi, qarapayym, týsinikti tilmen týrli taqyryptargha jazghan shygharmalary ózi ómir sýrgen zamanynda da, odan keyin de mektep-medreselerde oqulyq retinde paydalanylyp keldi. Zertteushi Riza Pur Javadidyng aituynsha: Dauanidyng әr týrli taqyryptar boyynsha jazghan kitaptarynyng jalpy sany 106 jetedi. Onyng ishinde: filosofiyagha- 17, kәlamgha- 14, sopylyqqa-14, logikagha - 13, tәpsirge- 10, morali men sayasatqa - 8, fiyqhqa -7 t.b. enbekter arnaghan. Dauanidyng aqyndyghy, kóptegen ólen-jyrlar jazyp qaldyrghany óz aldyna bólek әngime. Aqyndyq laqap aty: «Faniy», «Dauaniy», «Jalali» dep atalghan. Ólenderin parsy, arab tilderinde jazghan. Shayyrdyng óleng jinaghy beride 1973 jyly Baghdat qalasynda doktor Ýsenәlining basshylyghymen jaryq kórgen.
Dauanidyng eng әigili shygharmasy «اخلاق جلالی» (Jalalidyng etikasy) dep atalady. Mәselen, adamnyng jaratylys tabighatynda qoghamdyq qarym-qatynastary barysynda belgili bir kózqarasy qalyptasady. Sol arqyly adamda ózine tәn minez-qúlyq payda bolady. Onyng payda bolu sebebin psihologiya ghylymy: birinshi ata-teginen-genin, ekinshi ósken ortasyna baylanysty dep tanidy. Anasynyng jatyrynda bastapqy bolmys kletkasy payda bolyp, ósken ortasynda jalghasyn tabady. Kózqarasynyng dәni óse týsip, keleshek etikalyq ereksheligin qalyptastyrady. Osyghan oray etika adam ýshin jaratylys tarihynan bastau alyp, týrli tarihy dәuirler men kezenderding sayasi-ekonomikalyq, әuemettik taghy basqa faktorlargha baylanysty ózgerip túrady. Adamnyng etikalyq ereksheligi onyng qoghamdyq qarym-qatynasynyng eng manyzdy qúraly bolghan ýshin adamzatta oilanu qabileti damyghan zamandardan bastap, ol jayly oilanugha tiyis taqyryptarynyng birine ainaldy. Mәselen etika jayynda Aristoteli, Sokrat jәne Platon siyaqty oishyldar ózderining kózqarasyn aityp, jazghan. Áriyne olardyng kózqarasy keyingi oishyldargha óz әserin tiygizgeni anyq. Biraq etika jayly tanym islam dinining keluimen jana mazmúngha ie boldy. Osy orayda islamnyng ghylymgha bergen baghasy negizinde islamnyng sayasiy-qoghamdyq damu tarihynyng ýrdisterinde islam qaghidasyna senu arqyly islamdyq etikanyng payda bolyp, qalyptasu ýrdisin bastan ótkizuge tura keldi. Sol ýshin birinshi bolyp әl-Faraby islamnyng diny ýkimderi men adamnyng basty artyqshylyghy «aqyl» faktoryn islamdy tanugha júmsau kerektigin aitty. Osylaysha sana arqyly islam dinin, onyng qúndylyqtaryn tanu ýrdisi kórinis berdi. Osydan adamnyng islamy kózqarasy arqyly islamy etikanyng da qalyptasu ýrdisining payda boluy qoghamdyq ortada praktikalyq kezenin bastady. Múnyng negizin Ábunәsir әl-Faraby qalady. Ghúlamanyng kózqarasy boyynsha adamnyng oiynyng quaty týpting týbinde eng birinshi jaratushygha, yaghny barlyq sebepterding sebebi «alghashqy sebepke» jetu maqsat-múraty bolugha tiyis. Ol ýshin tek aqyldy bolu jetkiliksiz. Oghan erekshe danalyq daryn qajet. Sondyqtan da teoriyalyq aqyldan nәr alghan praktikalyq aqyldyng basty maqsaty jaratushygha jetu bolyp tabylady. Al sopylyq kózqaras aqylmen emes, jýrekpen sezinudi úsynady. Filosofiyalyq pen sopylyq kózqarastyng maqsaty bir bolghanymen olardyng arasynda etikalyq ózgeshelik bar. Mәselen Qoja Ahmet Yәsәuiyding «Hikmet» shygharmasy da Allagha jýrekpen jetudi maqsat etedi. Búl endi úzaq әngime. Osynday ýrdisting jalghasyn ózgesheleu sipatta Jalal Dauany shygharmasynan da kóre alamyz.
Islam dini qaghidasynyng ýkimderin qalyptastyratyn kózqarastyng belgili tarihy kezende sayasattyng yqpalynan tys payda boluy ekitalay. Sol sebepti din sayasy faktordan tys azamattyng qoghamdyq etikasyn qalyptastyra almaydy. Al «islam qaghidasy boyynsha tek islamdyq etikany qalyptastyru kerek» deytinder absoluttik kózqarasqa úrynady. Onday jaghdayda adamnyng tabighatyna sәikes kerekti sayasiy-qoghamdyq erkin kózqaraspen qarama-qayshy týsinik payda bolady. Óitkeni adamnyng jaratylystaghy bolmysy ruhany súranyspen birge sayasiy-qoghamdyq súranysqa iye. Sondyqtan da músylman ghúlamalary sayasat pen qoghamdyq etikanyng bastapqy sabaqtary grekting Aristoteli, Sokrat jәne Platon siyaqty oishyldarynyng filosofiyasyna sýiene otyryp, olardyng tәjiriybesin paydalanugha den qoydy. Búl orayda Ábu Jýsip Kәndy (801-873) Aristoteliding enbekterin audaryp, taldaghan bolsa da, islamnyng sayasy filosofiyasynyng mektebin alghash bolyp, әl-Faraby qalyptastyrdy. Oilanudyng jýiesinde Aristoteliding logikasyn jalghastyryp ekinshi ústaz atandy. Osylaysha búl ýrdis Ábilasan Tәbәry túrәnjy (ó:970), Ibn Sina (980-1037), Ibn Hәsim (965-1040) jәne Ibn Mýskәvәy Razy (932-1030) syndy filosof ghalymdar arqyly jalghasyn tapty. Jalaly Dauanidyng da kózqarasy osy islam filosoftarynan bastau alghany dausyz. Ol әl-Faraby siyaqty óz zamanynyn, ózi ómir sýrgen ortasynyng perzenti bolghan song sayasy biylikke qúrban bolyp jýrgen halyqtyng kórgen zәbirin ózi de kórgndikten qayyrymdy qalany arman etken. Zamandasy Álisher Nauay (1441-1501) jәne Súltan Ýseyin Bayqara sekildi qayyrymdy basshy, Ýseyin Vaiz Kashefy (1461-1504) jәne Ábdirahman Jәmy (1414-1492) tәrizdi sopy aqyn túlghalarmen jaqyn dostyq qatynasta bolyp, dýnieuy tirshilik, filosofiya, sopylyq, sayasat, sayasy – ekonomikalyq zandylyqtar, psihologiyagha den qoyghan. Ol adam taza bolyp, jaqsy maqsatpen qayyrymdy qalanyng qayyrymdy azamaty bola bilu kerektigin aitqan. Aytylghan ghylym salalary boyynsha kitap, traktat jazyp, óz kózqarasyn bildirgen. Ál-Faraby siyaqty aqyldyng teoriyalyq qabiletin pratikalyq dengeyge jetkizu kerektigin týsingen.
1. Dauany ghalymdardy erekshe qúrmet tútqan. Ózinen búrynghy ghalymdardyng enbekterin múqiyat oqyp tanysqan. Sonyng arqasynda týrli salada mol bilim jinaqtap, ózgelerding qúrmetine bólengen. Ózine deyingi ghalymdardyng enbeketerine erekshe yqylasty bolyp, shәkirtterine ýlgi etken. Dauaniyding әseri bolsa kerek. Abay: «Jamandyqty kórgende odan bezip, kónilindi odan suytyp, tyisanyz. Jaqsylyqty kórgende odan ghibrat alyp, oigha jisanyz, onyng bәri ghylym bolyp sanalatynyn» aityp:
«Bolmasanda úqsap baq,
Bir ghalymdy kórseniz.
Onday bolmaq qayda dep,
Aytpa ghylym sýiseniz.
Sizge ghylym kim berer,
Janbay jatyp sónseniz.
Dýnie de ózi, mal da ózi,
Ghylymgha kónil berseniz»,-deui aqyn oiynyng Dauanidyng oiymen úshtasyp jatqanyn anghartady. Sonday-aq, ghúlama ghalym Dauanidyng jastayynan ghylymgha qúmartyp, jankeshtilikpen oqyp óz maqsatyna tabandylyqpen jetkenine qyzyghyp, ózining jas shaghyn bosqa ótkizgenine ókinish bildiredi:
«Jasymda ghylym bar dep eskermedim,
Paydasyn kóre túra teksermedim.
Erjetken song týspedi uysyma,
Qolymdy mezgilinen kesh sermedim.
Búl maqrúm qalmaghyma kim jazaly,
Qolymdy dóp sermesem, óster me edim?
Adamnyng bir qyzyghy – bala degen,
Balany oqytudy jek kórmedim.
Balamdy medresege bil dep berdim,
Qyzmet qylsyn, shen alsyn dep bermedim». Múnda da Abaydyng dýniyetanymy Dauanidyng dýniyetanymymen ýndesip jatqanday. Ekeui de ghylymdy qoghamnyng qayyrly tirshiligi ýshin qajetti qúral sanaydy. Ghylym olar ýshin bay bolu nemese by bolu ýshin emes, kerisinshe qaranghylyqtan jaryqqa shyghu bolyp sanalady.
2. Sabyrly jәne tózimdi bolugha tyrysqan. Búghan ony ómirlik tәjiriybesi ýiretken. Kóptegen bilimdi, tanymal ghalymdar siyaqty kóre almaytyn, ishi tarlardyng qyzghanysh pen qysastyghynan zardap shekken. Óz tilimen aitqanda: «Nadandar til tiygizip, dattap jýrip, aldyna talas-tartystyng otyn salyp jýrse de ózining sabyryn sarqymay, baysaldy keypin saqtay bilgen».Onyng osynday meyirli de sabyrly minezine tәnti bolghandar erekshe qúrmet kórsetip, syilaghan. Mysaly, әmir Sәdreddin Dәshtәky siyaqty bәsekelesteri kýiinip, yzalanyp qarsy әreket jasaghanda da Dauany tózimdilik tanytyp, әdepten ozbaghan. Sonyng arqasynda qoghamdaghy bedel-abyroyy odan sayyn arta týsken.
3. Aytys-tartystan aulaq jýru kerektigi turaly. Dauany adamsha ómir sýru ýshin úrsyp-kerisuden saq bolu kerektigin aitady jәne de ózi de sony ústanghan. Mәselen: Dauany bireuge bir mәseleni aitsa, anau týsinse de týsinbegensip túrady. Sonda ol sózding toqy eterin aityp, әngimeni qysqartady. Jiynda aitys-tartys payda bolyp, kýsheye týsse, ýndemey shyghyp ketedi. «Uaqytty bos sózben ótkizgenning ornyna jaqsy is istep ótkizgen jón»,- deydi.
4. Mansapqa tәueldi bolmau kerektigi jayynda. Dauany basqaru psihologiyasyn jetik bilgen. Osynday qabyletine qaray uәzirlik qyzmet atqarghan. Biraq uәzirlikti lauazym, mansap dep qaramay Nauay siyaqty halyqqa jaqsy, qayyrly júmystar jasaugha úmtylghan. Sondyqtan keybir sebeptermen qyzmetinen ayyrylyp qalsa, oghan esh qayghyrmay, ýirenshikti ghylym men bilimmen ainalysyp, týrli qoghamdyq júmystargha auysyp elge paydaly qyzmet jasay bergen.
5. Maqsatqa berik boluy turaly. Dauany әuelden aldyna bilim alyp, ghalym boludy maqsat etip qoydy. Sol ýshin de tughan auylynda sauat ashqannan keyin oqudy jalghastyru maqsatynda Shiraz qalasyna baryp, ýlken ústazdardyng mektebinen dәris alugha niyettendi. Shirazda jýrgende qarajatsyz qinalghan kezderi az bolghan joq. Biraq sonyng bәrine tabandylyqpen shydap, oquyn jalghastyrdy. Jogharyda aitylghanday, shyraghyna may alugha aqshasy bolmay qalghan kýnning ózinde ortalyq meshitting dәlizindegi jaryqta túryp, ústazynyng tapsyrmasyn qaltqysyz oryndady. Sondyqtan da maqsatqa berik bolu asa qajetti qasiyet ekenin shәkirterine aityp, oqyrmangha jazyp, eng birinshi bolyp ózi ýlgi kórsetti.
6. Mahabbatqa berik bolu haqynda. Adam balasynyng jaratqangha mahabbaty qanday bolsa, onyng pendesining de basqagha meyirli boluy uәjip. Óitkeni meyir-shapaghatqa toly qoghamda «әdilet» úghymy qajet bolmay úmytylyp qalady. «Ádilet» jii aitylatyn qoghamda meyir-shapaghat az bolatyny anyq.
Abay:
«Mahabbatpen jaratqan adamzatty,
Sen de sýy ol Allany jannan tәtti.
Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep,
Jәne haq joly osy dep әdiletti»,- deydi. «2-57»
Jalal Dauanidyng dýniyetanymdaghy taghy bir ereksheligi, ol sopylyqqa qanshalyqty ingәr bolghanymen dýnieuy ómirden qol ýzbegen. Búl dýniyening әsemdiginde kóre bilgendikten materialdyq iygilikterding adamnyng baqytty ómirining negizgi qúral ekenin de jaqsy týsingen. Óitkeni adamnyng jaratylystaghy bolmysy zat pen ruhqa tәueldi. Ekeui adamy ómirde tarazyny teng ústaugha jetelep, teoriyalyq aqyldyng quattylyghy - praktikagha ótkende ghana kórinedi. Sondyqtan da Dauany islam qaghidasyna say «qanaghat», «erkindik» jәne «aghayyn-tuystargha iygilik jasaudyn» negizderin ekonomikalyq túrghydan qarastyrghan. Soghan oray: 1. Qanaghat: әr adamnyng tútynudaghy dengeyi onyng qajetiliginen asyp, ysyrapqa jol bermeui lәzim. Sonday -aq azamattyng aqsha jinauy, qúnyqqan bayshykesh bolyp ketuine ainalmauy tiyis. Ol ýshin qanaghat qajet. 2. Erkindik: әr azamattyng sauda jasap, adal jolmen tabys tabugha erki bolu kerek. Biraq onyng tabys tabuy ózgelerding bodan boluyna negiz qalamaghany jón. Adamdardyng bodan boluy keyde tikeley, keyde tikeley emes jolmen iske asady. Olar: a) – Tikeley týrinde júmys berushi júmysshygha enbek aqysyn tolyq nemese jartysyn tólemey qoyady. ә) – Tikeley emes týrinde óndirushi qoghamgha qajet emes tauarlar óndirip, qajetti tauarlardyng óndiriluine jalghan bәseke tudyryp, qymbatshylyqqa jol ashady. Mәselen tútynushy túrmysqa kerek tauardy satyp aludyng ornyna qajet emes tauardy satyp alyp, qajetti tauargha aqshasyn júmsamay qajettilik pen qajettilik emes tauarlar arasyna bәseke tudyryp, qoghamnyng paydaly jýiesin búzyp, ekonomikanyng syrqattanuyn tudyrady. b) - «Aghayyn-tuystargha iygilik jasaudy» - Auqatty adam ózining aghayyn-tuystaryna týrli jaghdaylardy kómek berip túrsa, qoghamnyng ekonomikalyq damyna ong әser etedi. Onday jәrdemning birneshe týri bar. Olar: a)- jan kómegi, aghayynnyng jany qaterge týskende oghan ayamay kómek berip, ony aman alyp qalugha qol úshyn beru. ә)- mal kómegi, әleueti tómen aghayyndargha túrmystyq kómek berip, ayaqqa tik túruyna yqpal etu. b)- aqyl kenes beru kómegi, keyde aghayyn tәjiriybeli, kórgen-bilgen aghayynnyng aqyl kenesin qajet etedi. Ol ýshin aghayyndyq qarym-qatynasta boluy shart. Óitkeni keyde sol aghayynnyng dúrys kenesi múqtaj aghayynnyng ómirlik baghytyna tura joldy kórsetip, baghyt-baghdar beredi. v)- Aghayyndy qorlaudan saqtanyp jýru, aghayyngha qajjetti kómekterdi bere almaghan jaghdayda eng bolmaghanda oghan ziyandyq jasamau kerek. Qorlaugha: ghaybattau, jala jabu, til tiygizu, dattau, kemsitu, aiyptau, qyzghanu syndy әreketter jatady. g)- Kónil sóz jәrdemi, adamdar aghayyndyq qatynasta atalghan kómekterding eshqasysyn bere almaghan jaghdaydy, bir-birine kónil bólip, meyirimdi bolulary onyng ómirge degen qúshtarlyq týisigin belsendi bolyp túruyna septigin tiygizui tiyis. Aghayyngha eshqanday jәrdem bere almaghan jaghdayda ony tildep, ósektemey, tirshiligine aralaspaghan abzal.
Týiindep aitqanda aghayyn-tuystyq qarym-qatynasta eki maqsat bolghany jón. Birinshisi - aghayynnyng otbasylyq qarym-qatynasy bir-birine atalghan kómekterdi beruge niyetti bolyp jýru. Ekinshisi- eshqanday kómek bere alamaghan jaghdayda týrli sóz ben is-әreketter arqyly qorlamau. Sondyqtan aghayyndyq qatynastarda osy atalghan eki shartty esten shygharmaghan dúrys.
Abay zamanyndaghy aghayyndyq qarym-qatynas qalay bolghan degende aqynnyng syna óleng joldary eske týsedi:
«Aqyly bar kisini
Ghaybattaydy, dattaydy.
Auqaty bar tughandy
Qayyrsyz it dep jattaydy». «1.68»
***
«Keseli bolyp bitedi
Jaqsygha bitken jaqyndar.
Jau jaghadan alghan kýn
Ózderi ittey taqymdar.
Ýide otyryp eskende,
Bәri sheshen qaqyldar.
Aulaqqa shyghyp birine
Biri sózin maqúldar.
Jau kóp bolsa basynda,
Biri qalmas qasynda.
Jetektesen, tabandar.
Dalagha shyghyp ózindi
Jaudan beter jamandar.
Jalbarynyp kýn kórip,
Jaqynyn satyp, jón kórip,
Qaltan-qúltang amaldar.
Tuysqangha kekshili
Jas baladan beter-di,
Oylau da joq, bilu joq
Keler menen keterdi». «1.69»
Dauanidyng úghymynsha bodansyz ekonomikanyng payda boluy ýshin deni dúrys, sauatty, kózi ashyq, ekonomikalyq qatynasty biletin azamattar kerek. Onday sauattylyq oqu-toqumen, ekonomikany praktikalyq týrde iske asyrumen oryndalady.
Ekonomikalyq әdilettilikti ornatuda: 1. Óndiris 2. Taratu 3. Sazay - kórinis beredi. Óndiriste isteletin júmys pen júmys aqysy arasyndaghy baylanysty nazarda boluy shart. Óitkeni, óndiriletin tauargha júmsalatyn isting auqymy arasynda tikeley baylanys bar. Ekonomikalyq әdiletke negiz bola alatyn taghy bir faktor - tauar almasu. Tauar almasu da óndiristegi is pen óndirilgen tauar qúnynyng arasyndaghy ara-qatynasqa baylanysty almasu kerektigin úsynyp otyrghanyn, yaghny eki jaqtyng tauarynyng qúnyna qaray baghalanuy kerek. Tauar almasudyng eki týri bolady. 1. Bolymdy týrde tauar almasu degen eki jaq eki týrli tauardy bir-birine úsynghanda atalghan eki tauardyng qúnynyng tepe-teng boluy. Sebebi, eki tauardyng qúny bir-birimen teng bolmasa, biri ekinshisin qanaghan bolyp shyghady. 2. Bolymsyz týrde tauar almasu degen saudagerding eki jaghy bir-birinen qúndy tauaryn ayap, oghan beruge qimay tauar almasudan bas tartqan jaghdayda sauda-sattyq toqyrap qalady.
Dauany elding ekonomikalyq tura jolda damuynda ýkimetting ýsh mindetin atap ótken. 1. Ekonomikanyng jetilip, damuyn qamtamasyz etu, ekonomikalyq bәsekeles jaghdayynda birde bireui ózgenin qanaluyna, ýstemdik kóruine jol bermeu, tauar baghalaryn orynsyz kóterumeu erejesine baghyndyru, sauda júmysyn jýiege baghyndyryp, túraqtylyghyn qamtamasyz etu. Ýkimetting ekonomikalyq baghyttaghy eng basty mindeti jalpy halyqty: júmys,tamaq, kiyim-keshek, baspanamen qamtamasyz etip, densaulyghyn saqtau, qalanyng gýldenui men abattanuyna jәne mәdeniyetting órkendeuine jol ashu bolyp tabylady.
2. Ýkimet әrqashan halyqpen meyir-shapaghatqa negizdelgen ústanymmen qarym-qatynas jasaugha mindetti.
3. Ýkimetting taghy bir mindeti - әrbir júmysty bilikti, kәsipqoy mamangha tapsyryluyn qadaghalau bolyp sanalady.
Ekonomikalyq qazynany basqaru jәne qarjy-qarajatty jinaqtau jayynda. Dauanidyng aituynsha tabystan shyghynnyng mólsheri az boluy kerek. Sonda qarjy jinaqtaugha mýmkindik tuady. Sonday-aq jinaqtalghan baylyqtyng eshqashan bir týrde bolmaghany dúrys. Mәselen, bire barlyq baylyghyn aqsha kýiinde saqtasa, úrlyq nemese órtting kesirinen aiyrylp qaluy mýmkin. Sóitip ol, oilamaghan jerden taqyrgha otyryp qalady.
Ekonomikanyng algha jyljuyna qauymdasyp, jәrdemdesu aitarlyqtay yqpal etedi. Osy rrayda Jalal Dauani: «Egerde adamdar óz qoghamynda bir-birine jәrdemdesip, júmystardy bólisip atqarmasa, tirshilik túralap qalady. Óitkeni adam tamaq pen kiyim-keshek, baspana siyaqty týrli nәrselerge múqtaj. Olardy dayarlau ýshin әrtýrli qúral-jabdyqtar qajet. Olardyng bәrin bir adamnyng jasauy qiyn. Ári jeke adam qajettilikting bәrine ózi óteuge kirisetin bolsa, oghan uaqyty ta mýmkinshiligi de bolmaydy, qabyleti de jetpeydi. Al adamdar qajettilikterin bir-birin qanamay qamtamasyz eter bolsa, ómirding baghy men berekesi mol bolady»,-degnedi aitady.
Ekonomikagha serpin beretin taghy bir jәit- qoghamnyng әrbir mýshesi óndiris prosesining ýsh satysy: ónim, ónimdi taratu jәne tútynuyna qatysuy tiyis. Sonday-aq, ekonomikalyq әdilettilikti ornatu ýshin әr adam ózining tabighy qabileti men qalauy boyynsha bir salanyng bilikti mamany boluy kerek. Sonda ghana óndiriste mamandar bir salagha daghdylanyp, óz salasynyng asqan sheberi bolyp qalyptasady. Nәtiyjesinde óndiriletin tauarlardyng sapasy jaqsarady. Ári mamandar arasynda bir-birimen ortaq júmystardy bir-birine kómektesip atqarugha negiz qalanady. Sayyp kelgende enbekting ónimdiligi ósip, tauarlardyng sapasy, artady,az shyghynmen mol ónim alugha mýmkindik tuady.
Dauany tauardy satuda, sauda-satyqta eng tiyimdi qúral retinde aqshany paydalanghandy jón sanap, onyng qúny altynmen eseptelui kerektigin aitady.
Ekonomikanyng óndiristik baghdarlamasynda adamnyng tabighy súranysy jatyrdaghy sәby anadan nәr alady. Demek, adam balasy eng әueli azyq-týlikti óndirudi qolgha alyp, sonan song baryp kiyim-keshek, baspanagha den qoiyy kerek. Ekonomikalyq damudyng keyingi baghyty sәbiyding denesining jetiluine bettelui qajet. Óitkeni sәby jylauymen ózin qorghau kerektigin sezdiredi. Al onyng ózin qorghaugha denesining myqty bolghany jón. Sonymen birge onyng ruhany súranysy bar. Sondyqtan ekonomikalyq josparlar bilim-ghylymgha júmsaluy lәzim. Osy orayda jol, kópir salu, meshit pen medreseler túrghyzu adamnyng qoghamdyq mәdeniyetining jetiluining bir bóligi sanalady. Adam tirshiligine qajet nәrseler ekonomikanyng irgesi ispettes. Búl rette ýkimet júmysshynyng sheberligin arttyryp otyruy tiyis. Sebebi sheberlik artqan sayyn shyghyn azaya týsedi. Qysqasha aitqanda: «Kimde kim óndiristing ýsh satysynyng birine kiriskende óz isine berilip, jetiluine mýddeli bolyp, ózining kemsituine jol bermeui qajet»,- degeni, júmysshy ózining kisiligin ózi syilap, qúntaghany bolady.
Óndiristing eng manyzdy ereksheligi – adamdy qanaudan tys boluynda. Dauany búl jayynda: «Dýniyening eng kórikti sәni kónilding tynysh bolghany. Onyng eng tamasha órnegi әdilet, pәktik, mәrttikke irge qalaghan óndiris»,- deydi. Dauany óndiristi eki topqa bóledi:1. Qajetti tauar óndirisi, mәselen: egin sharuashylyghy óndirisi. 2. Asa qajetti emes tauar óndirisi, mәselen: zergerlik búiymdar, suret salu.
Memleketting qajy qaynaryn ýsh topqa bóledi. Olar: 1. Sharighattyq tabys. Ony músylman Alla ýshin memleketke zeket esebinde tóleydi. 2. Beregendik tabys. Jomart kisilerding syi-siyapatynan jinalatyn qarjy. 3. Qorghanysqa arnalghan qarjy.
Dauanidyng tútynu jayynda pikiri boyynsha adam tiyisti dengeyde tútynghany dúrys. Ol qashanda qajetsiz tauarlar men sәndikke arnalghan tauarlardy tútynudan saqtanuy kerek. Biraq qajetti tauardy tútynghanda ýnemi ne artyq ne de kem bolmau kerektigin eskertedi.
Memleketting ekonomikalyq órkendeuine óndiris basty nazarda bolyp, kez kelgen azamat elding óndiris salasyna at salysyp jýrgeni abzal. Óitkeni óndiris arqyly qoghamda júmyssyz toptardyng payda boluy tejeledi. Al kimde kim taqualyq, ghibadat syndy syltaularmen óndiristen qashqaqtap jýrse, onyng әreketi ózgelerdi qanau bolyp sanalady. Júmyssyzdyqty ashyq jәne jasyryn týrin anyqtau kerek. Mәselen balshy, siqyrshy siyaqty isterdi jasyryn týrdegi júmyssyzdar qataryna qosugha bolady.
Jalal Dauanidyng sayasat pen sayasy basqaru jayynda da ózindik pikiri bar. Onyng kózqarasy boyynsha memleket patsha tarapynan basqarylghany jón. Onda sharighat zany birinshi orynda, al patshanyng basqaruy ekinshi orynda túrugha tiyis. Biraq qoja Nәsir Tusidyng sayasy etikasyna qosymsha patsha tómengi on shartqa baghynyp jýrui kerek deydi. Olar:
1. Patsha terkeu isterde ýnemi jәbirlenushi jaqta boluy kerek. Ol ózine qalamaghandy jәbirlenushige de qalamau kerek.
2. Tergeu júmysyn tez-arada jýzege asyru kerek. Áytpese keshikken sayyn әdiletten alystay beredi.
3. Jynystyq qatynasqa qúmar bolmauy kerek. Onyng sony biyligining kýireuine aparyp soqtyrady.
4. Patsha ýkim shygharghanda raqymdy bolyp, yza men kekke jol bermeui tiyis.
5. Halyqtyng rizalyghyn tәnirining rizalyghynan tabu.
6. Haqtyng rizalyghynsyz halyqtyng rizalyghyna barmau kerek.
7. Tergeu patsha qolynda bolsa, әdiletti bolu. Al sheshim oghan tiyisti bolsa, keshirimdi bolghany jón.
8. Adal, taza adamdarmen súhbattas bolyp, olardyng úsynysyn, bergen kenesine qúlaq asuy qajet.
9. Týrli joghary mansaptarda layyqty adamgha tapsyryp, súrqiya adamdardan saq bolghany abzal.
10. Patsha tek qana ózi әdildikke baghynumen shektelmey tóniregindegi sheneunikterge әdiletti bolularyn qadaghalap, әdiletsizdikke jol bermeui kerek.
Abay da qazaqtyng sayasy ahualyna ózgeshe qyrynan qarap sarapqa salghan. Ol bolystyq ýshin talas-tartystar jәne orystyng sayasiy-qoghamdyq ýstemdik jayyn dәl kórsete bilgen. Onda: « Orys oiyna kelgenin qylady degen... ne aitsa soghan nanady, «úzyn qúlaqty tauyp ber depti» dep. Sonda men oilaushy edim: ei, qúday-ay, bizden basqa halyqtyng bәri antúrghan, jaman keledi eken, eng tәuir halyq biz ekenbiz dep, әlgi aitylmysh sózderdi bir ýlken qyzyq kórip, quanyp kýlushi edim». «Orysqa aitar sóz de joq, biz qúly, kýni qúrly da joqpyz. Baghanaghy maqtan, baghanaghy quanghan, kýlgen sózderimiz qayda?»,-«2.90» dep taghy da qazaqty oilandyrdy, namysyna qamshy saldy. O zamanda qazaq sayasy otardyng búghauynda boldy. Endi zaman ózgerdi otarlyq búghaudan sayasy tәuelsizdigimiz qútqardy. Endi oyanugha bar mýmkindik tughan. Búl jayyn da Abay eskertip ketken:
«Kózinen basqa oiy joq,
Adamnyng nadan әuresi.
Sonda da kónili tym-aq toq,
Jayqan-qayqang әr nesi.
Bilmeysing dese, jel ókpe,
Deydi daghy – tәniri isi.
Birinen biri bólek pe,
IYemning әdil pendesi?
Jýrekting kózi ashylsa,
Haqtyqtyng týser sәulesi
Ishtegi kirdi qashyrsa
Adamnyng hikmet keudesi
Nadannyng kónilin basyp túr
Qaranghylyq perdesi.
Aqyldan boyy qashyq túr,
Oyynda bir-aq sharuasy»,-degen. «1.126-127» Mandaydaghy eki kóz kóredi. Biraq seze alatyn jýrek joq. Pәrmendi ústay alatyn sana joqtyghy ony nadan aiuangha ainaldyryp jibergen. Búl jyrdaghy «hikmet» tórt kózdi de asha biletin iman kózi. Ál-Faraby filosofiyasynan bastau alghan «hikmet» teoriyalyq aqyl, praktikalyq aqylgha ainalyp, әri danalyq qabileti jaratyslystyng bastau sebebine jetkize alatyn danalyq quat «hikmet» bolmaq degen. Sondyqtan Abay:
«Allanyng ózi de ras, sózi de ras,
Ras sóz eshuaqytta jalghan bolmas.
Kóp kitap keldi Alladan, onyng tórti
Allany tanytugha sóz aiyrmas». «2.56»,-dep jyrlap, dýnieuy shyndyqtan ilahy aqiqatty tapqanyn aighaqtaydy. Mine, sondyqtan da Abay «hakiym» atauyna layyq oishyl bolghan. Qazaqty sayasi-ekonomikalyq tyghyryqtan shyghara alatyn joldy Qoja Ahmet Yәsauy bastap, Abay jalghastyrghan.
Jalal Dauany men Abay Qúnanbayúlynyng sayasy ómirining úqsas túsy bar. Dauany jastyq shaghynda sayasatqa aralasyp, Shiraz qalasynda Jýsip qara qoyynly әmir bolghanda onyng uәziri bolyp qyzmet jasaydy. Biraz uaqyt ótken song uәzirlik júmysynan bas tartyp, ústazdyq júmysqa auysady. Sebebi: «Qara qoyynly әmirleri aq qoyynly әmirlerine qaraghanda әlde asqan qatal, raqymsyz bolghan, jәne diny ghibadattar men diny qúndylyqtargha neqúrayly qaraghan». Osyghan baylanysty Dauany sayasy biylikten ketip, ghylym men bilim bet búrghan. Abaydyng da: « Múqyr eline eki jylday bolys bolyp elding tausylmas dau, bitpes talas-tartysynan qajyp, bosanbaqshy bolady da oyaz ben jandaralgha birneshe ret aryz berip aqyry bolystyqtan bosauy»,- osydan. « Búl jyldardyng ishinde Abay Semey qalasyndaghy Qaraqondybay Nauyty degenning onasha ýiin pәterge alyp, kitap oqugha kirisedi. Ózge aghayyn-tughany ony jazghyryp renjigende Abay el partiyasynan bosap ghylym jolyna týskenine qatty quanady. Semeyde kóp ailap jatqan osy tústa Abay qasyna Myrzaqan balasy Baymaghambetti alyp qalyp, «baryp kel, shauyp kelge» on eki jasar Kәkitaydyjúmsap otyrghan. Abay kýndiz bir mezgil ghana oyaz kenesine baryp kórinip keledi de kitap oqugha kirisedi. Keshke sham jaqqanda Baymaghambetti qasyna otyrghyzyp qoyyp, kitaptaghy ózi oqyghan әngime, ertegi hikayalaryn aityp beredi. Kelesi kýni keshkilik Baymaghambetke aitqyzyp, ózi tyndaydy. Baymaghambetting janylghan jeri bolsa qayta úqtyryp týzetedi. Osydan keyin Baymaghambet elge barghan song «Myng bir týn», «Alty barmaq», «Jeti ýi» taghy talay әngimeni kýni-týni jalyqpay kópshilikke aityp berip, auyldastaryn kýnshyghys eli shygharmalarymen tanystyryp otyrghan.
Abay osy uaqyttan bastap el júmysyna kóp aralaspay tergeu júmysy bolsyn, bolmasyn soghym soya Semeyge kelip, onasha pәter jaldap qar ketip, jer qarayghansha qalada jatudy әdetke ainaldyrghan. Osy mezgilde orys ghalymdarynyng kitabyn kóp oqidy, kitaphanamen qatynas jasap oqyghanyn qaytaryp berip janadan kerek kitabyn alyp otyratyn bolady».
Osy orayda Abay da adamnyng ruhany jetiluin ekonomika-әleumettik jaghdaylargha qatysty qarastyryp, ruhaniyat pen dýnieuy tirshilik bir-birinen ajyramas bolmys ekenin aitqan. Alayda Abay zamanynda qazaq elining sayasi-ekonomikalyq, mәdeniy-qoghamdyq ortasy mýldem ózgeshe sipatqa ie bolatyn. Sonday ózgeshe orta tudyrghan: sayasy psihologiya, ekonomikalyq psihologiya, mәdeny psihologiya, qoghamdyq psihologiyany qazaqtyng qúbylyp túrghan psihologiyasyn bir qalypty zandylyqqa baghyndyru qiyn edi. Sondyqtan da Abay shygharmasynda qazaq psihologiyasynyng bir kelki, qalypty minez-qúlyqqa baghynuyn armandasa da týrli sayasi, ekonomikalyq jәne dәstýrli mәdeny ortadaghy ózara psihologiyalyq talas-tartystyng ortasynda jýzege asuy mýmkin bolmady. Ol tek qana sharttardyng ózgeruin kýtuge mәjbýr boldy. Ol sharttar Alash qayratkerleri sayasiy-qoghamdyq maydangha qadam basqanda ghana tudy. Áriyne alash әreketining bastauynda Abaydyng qazaqtyng tauqymetti taghdyryna uayymdap, ne isteu kerektigi jayyndaghy oy mektebining negizi jatty.
Abay qazaqtyng ekonomikalyq-әleumettik baghytyn bylay sipattaydy: «qazaq tynyshtyq ýshin, ghylym ýshin, bilim ýshin, әdilet ýshin qam jemeydi eken, mal ýshin qam jeydi eken, biraq ol maldy qalaysha tabudy bilmeydi eken, bar bilgeni maldylardy aldap almaq yaky maqtap almaq eken, bermese onymenen jaulaspaq eken. Maldy bolsa, әkesin jaulaudy da úyat kórmeydi eken. Áyteuir úrlyq, qulyq-súmdyq, tilenshilik, soghan úqsaghan qylyqtyng qaysysyn bolsa da qylyp jýrip, mal tapsa, jazaly demesek kerek eken. Búlardyng jas balanyng aqylynan nesi artyq? Biraq, jas bala qyzyl oshaqtan qorqushy edi, búlar tozaqtan da qoryqpaydy eken. Jas bala úyalsa, jerge ene jazdaushy edi, búlar neden bolsa da úyalmaydy eken. Sol ma artylghany? Qolymyzdaghyny ýlestirip talatpasaq, biz de ózindey bolmasaq, bezedi eken. Izdegen elimiz sol ma?» «2.94-95». Osylay úly oishyl Abaydyng sol zamanghy Resey patshalyghynyng otarshyl sayasy zymiyan oiynynyng qazaq psihologiyasyn kýiretip, qorghansyz jaghdaygha alyp kelgen bet beynesin qayghyra otyryp somdap bergenin Alash qayratkerleri maqúldap, onyng shyghu jolyn oilanugha mýmkindik aldy. Óitkeni Abay qazaq psihologiyasyn jan-jaqty oy eleginen ótkizip, ne isteu kerektigin jana buyngha amanat etkendey boldy. Abay 3-sózinde qazaqtyng jaghymsyz beynesin taghy da somdap berdi. Onda: «Qazaqtyng birining birine qaskýnem bolmaghynyn, birining tileuin biri tilespeytúghynynyn, ras sózi az bolatúghynynyn, qyzmetke talasqysh bolatúghynynyn, ózderining jalqau bolatúghynynyng sebebi ne? Hәmma ghalamgha belgili danyshpandar әldeqashan bayqaghan: әrbir jalqau kisi qorqaq, qayratsyz tartady; әrbir qayratsyz qorqaq, maqtanshaq keledi; әrbir maqtanshaq qorqaq, aqylsyz, nadan keledi; әrbir aqylsyz nadan, arsyz keledi; әrbir arsyz jalqaudan súramsaq, ózi toyymsyz, ónersiz, eshkimge dostyghy joq jandar shyghady. Múnyng bәri tórt ayaqty maldy kóbeyteminnen basqa oiynyng joqtyghynan, ózge egin, sauda, óner, ghylym - solar sekildi nәrselerge salynsa, búlay bolmas edi. Árbir mal izdegen malym kóp bolsa, ózimdiki de, balalarym da maldy bolsa eken deydi. Ol mal kóbeyse, malshylargha baqtyrmaq, ózderi etke, qymyzgha toyyp, súludy jaylap, jýirikti baylap otyrmaq. Qystauy tarlyq qylsa, aryzy jetkendik, syiy ótkendik, baylyq qyzmetinen bireuding qystauyn satyp almaq, eptep almaq, tartyp almaq. Ol qystauynan aiyrylghan jәne bireuge tiyispek, ya bolmasa orynsyzdyghynan elden ketpek - әr qazaqtyng oiy osy»,- dep kýiinedi.
Osylay qazaq qoghamynyng ekonomikalyq- әulemmettik kedeyligining qanday únamsyz jaghdaygha dushar etkendigin anyq bayqap beynelegen. Abay osynday kýizelisining shyghar jolynda Dauany siyaqty etika men ekonomika arasyndaghy baylanysty nazarda ústap, ózining qayyrymdy qalagha ýmitpen qarap, úsynys aitar da jaghdayda bolmady. Óitkeni ol kezde qazaq qoghamy kedeylikting kesirinen, bolys bolu qamynyng shenberinen shygha almay nadandyqtyng búghauynda tútqyn kýidi basynan ótkizip jatty. Onday auyr kýizelisten shyghu joldary kez kelgen últ-úlystyng últtyq sayasy sanasynyng oyanuy arqasynda jappay halyqta últtyq sayasy psihologiyasynyng qalyptasuyn qajet etedi. Al qazaq ol kezde onday últtyq sasyasy deng geyge kóterile alghan joq-tyn.
Sol dәuirdegi qazaqtyng qiyn ahualyn Abay seze bildi. Ol dert bolyp, Abaydyng boyyn jaylap, jýregin jedi. Sondyqtan da ol:
«Sabyrsyz, arsyz, erinshek,
Kórse qyzar, jalmauyz,
Sorly qazaq sol ýshin
Alty baqan alauyz.
Ózin-ózi kýndeydi,
Jaqynyn jalghan mindeydi,
Ol – arsyzdyq belgisi.
Úyatsynbay, oilanbay,
Qoy degenge til almay,
Is qylmay ma ol kisi?
Bir-aq sekirip shygham dep,
Bir-aq qarghyp týsem dep,
Mertigedi, jatady.
Úrlyqpen mal tabam dep,
Egesse auyl shabam dep,
Sóitip qúday atady.
Búl neng dese bireuge
Joq nәrseni shatady.
Qútylam dep isinen,
Bәrin kórip kisiden,
Shyghyngha әbden batady.
Búl bolmasa onysy,
Audarylyp qonysy,
Alystan dәm tatady.
Qyzmet qylyp mal tappay,
Ghylym oqyp oy tappay,
Qúr ýiinde jatady.
El qydyryp as iship,
Erkek aryn satady.
Bala-shagha, úrghashy
Ýide jaurap qatady»,- dep jazdy.«1.66-67». Kezinde Dauany da sonday zamananyng dertine shaldyghyp: «Dýnie nadandardyng baghynda, kemeldik pen ghylym shirip, qúnsyz tauargha ainalghan. Nadandar múrat túlparyna minip, danalar ýreymen kýn keship jýr. Osynday zamanadan tәnirimning qúzyryna shaghym aitamyn»,-dey kele: «Oqighalardyng tolghyghan tolghyghandary men tauqymetting ýiirilgen qysymynan qorqyp, abyrjudamyn»,- dep syrlas-dosyna hat joldaghan. Onyng haty tarihtyng kuәger oishylynyn zúlmatpen sabaqtasyp, ýndesip jatatynyn kórsetip, Abaydy terendeu týsinuge negiz qalay alady.
Biraq Dauany ózin dertin sóz etse, Abay qazaghyn dertine uayymdaydy. Ol dәuirde qazaq auyr halde boldy. Ózinen auyr jýkti ózinen ózgege artyp, ony qúrbandyqqa shaldy. Sol kezde óz dertin ózgege artumen qauymynyng dertin eselep jatqanyna da oilay almay nadandyq qapasta qamalyp jatty. Búl kýiregen psihologiyanyng qorghanys qaraketi qazaq qoghamynda dәstýrge ainaldy. Sonda qazaq eline bas bolatyn basshy da bolmady. Qazaq halqynyng handyq sayasy jýiesi qúrdymgha ketken 1847-1904 jyldar aralyghynda sayasy alang qazaqtyng sayasy qayratkerlerinen tolyqtay bosap qalghan jaghdayda edi. Qazaqta jaman qarghys bar: «Oy beybastaq» degen. Basy joq qogham kýirey bastaydy. Qazaq sonday kýige tap bolghan-tyn. Abay qayghyrdy. Alash qazaqty qútqarugha qamdandy. Alash qazaqqa layyq últtyq sayasy kemesin jasap berdi. Sol keme tarihtyng talay dauyldaryna tózip, býginge jetkize aldy.
Abay qazaqtyng ekonomikalyq kemistigin taghy bir ret ózge últ-úlystardyng ekonomikalyq órisimen salystyru arqyly kórsetip beredi. Onda: «Endi qarap túrsam, sarttyng ekpegen egini joq, shygharmaghan jemisi joq, saudagerining jýrmegen jeri joq, qylmaghan sheberligi joq. Ózimenen ózi әure bolyp, birimen biri, eshbir shahary jaulaspaydy! Orysqa qaramay túrghanda qazaqtyng ólisining ahiyrettigin, tirisining kiyimin sol jetkizip túrdy. Áke balagha qimaytúghyn malyndy kirelep sol aidap ketip túrdy ghoy. Orysqa qaraghan song da, orystyng ónerlerin bizden olar kóp ýirenip ketti. Ýlken baylar da, ýlken moldalar da, eptilik, qyrmyzylyq, sypayylyq - bәri solarda. Noghaygha qarasam, soldattyqqa da shydaydy, kedeylikke de shydaydy, qazagha da shydaydy, molda, medrese saqtap, din kýtuge de shydaydy. Enbek qylyp, mal tabudyng da jónin solar biledi, saltanat, әsem de solarda. Onyng maldylaryna, qúzghyn tamaghymyz ýshin, birimiz jalshy, birimiz qosh alushymyz. Bizding eng bayymyzdy: «sәning shaqshy ayaghyng bilәn pyshyratyrgha qoyghan iydәn týgil, shyq, sasyq kazaq», - dep ýiinen quyp shygharady. Onyng bәri - birin-biri quyp qor bolmay, sharua quyp, óner tauyp, mal tauyp, zor bolghandyq әseri». «2.90»,- dep týiindegeni Dauanidyng tilimen aitqanda: qazaq óndiristing ýsh satylyq-ónim, ónimdi taratu jәne tútynu prosessining birine de qatyspay kelgen. Qazirgi zamanda ol olqylyqtyng orny toldy ma? Osy orayda noghay bauyrlarymyz qanshalyqty isker bolsa, sayasy basshysy bolmay «Beybastaq» kýy keship kete berdi.
Jalal Dauany ómirining taghy bir qyry, ol dýniyeni sharlap, kóptegen elderdi aralyp, kóp kórip, kóp estip bilim qazynasyn molayytqan. Iranda: Tәbriyz, Gilan, Kashan aimaqtaryn, Irakta Baghdat, Bәsra taghy basqa ónirlerdi, Aughanystanda Herat qalasy men aimaqtaryn, Ýndistan elining bir talay ólkesin aralap sayahat jasaghan. Sondyqtan qazaqtyn: «Kóp jasaghannan súrama, kópti kórgennen súra» degenindey Dauanidyng dara daryn mәiegine alghan mol bilimine kórgen-estigenderin qosqan onyng ghúlama ghalym qatarynda túruyna sep bolghany haq. Al Abay bolsa ózining kókirek kózimen Dauany әlemine sayahat jasay alghan jolaushy ispettes.
Adam bolmysynyng tabighatynda meyir ben jauyzdyq mәiegi týrli quattargha qarulanyp, boy kórsetuge ózining tiyisti kezegin kýtip túrady.
Jalal Dauany óte bilimdi ghalym, ústaz retinde filosofiya, matematika, kәlam, logika, fiyqh, tәpsir, hikmet, psihologiya, әdebiyet salalarynda bilim alyp, ústazdyq qyzmet atqaryp alys-jaqyn elderden jýzdegen shәkirtter oqytyp tәrbiyeledi. Kóptegen traktat pen kitaptar jazyp qaldyrdy. Onyng adam psihologiyasy jayyndaghy jazghan enbekteri manyzdy taqyryptardy qozghaydy. Mәselen, adam nәpsisining tabighatyndaghy, kýndestik, kýnshildik, ishtarlyq, qyzghanshaqtyq siyaqty balama sózdermen aitylatyn kesel, keselderding eng jamany. Búl jayynda Qúranda: «Tang shapaghynyng tәnirine... kýndegen kezde kýnshilderding kesirinen saqtay kór dep syiynamyn».«113, 1-5»,- degen.
Dauany da islam qaghidasynyng izimen kýnshildikti: «Qyzghanysh-bireuding berekesining ketkenin armandaydy. Ol ony ózining soghan qol jetkizuge qyzghansa, nәpsining qúmartu quatyna ergen bolady. Al onyng qyzghanyshy jaydan-jay bolsa, nәpsidegi kek quatynyng eng súrqiya týrine baghynghan bolyp sanalady. Búl kýnshildik keselining eng jaman týri. Óitkeni qyzghanshaq ózgening qayyr-berekesine kýiinedi, biraq tәnirining yrys-berekesi eshqashan adamzatqa toqtamaydy. Sondyqtan qyzghanshaqtyng da qyzghanyshy eshqashan toqtamaydy. Hadiste qyzghanyshty: «Kýnshildikting oty iygilikting qyrmanyn kýl qylady, ot otyndy kýidirip, kýl qylghanday», - dep sipattaghan. Kýnshildikting eng súrqiya týri ghalymdar arasynda bolady»,-dep týiindegen aqyn. «Dauani: 174-175». Búl jәit Abay shygharmalarynda da aitylghan. Sonyng bir shumaghy bylay:
«Basta mi, qolda malgha talas qylghan,
Kýsh synasqan kýndestik búzdy-au shyrqyn.
Onalmay boyda jýrse osy qyrtyn,
Ár jerde-aq jazylmay ma, janym, tyrqyn?»
Adam ýshin ókinishti nәrse, әr jamandyq pen jaqsylyq atauynyng qaynar kózi ózining adamy bolmysynan ekenine kóp kónil bóle bermeydi. Adam óz nәpsisinen bastau alatyn qyzghanshaqtyqty jýregining mahabbat quatymen baqylaugha ala almasa, ózi de, ózgeler de odan opyq jey beredi. Sol ýshin Abay aitqanday: «Allanyng ózi de ras, sózi de ras»,- degen imanyndy berik ústap, el-júrtyna qayyrymdy is qylmaq ýshin: «Birindi qazaq, biring dos, kórmeseng isting bәri bos»,-deytindey pendelik pighyldan arylu qajet.
Islam Jemeney,
әl-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniyversiyteti «Túran-Iran» ghylymiy-zertteu ortalyghynyng diyrektory, f.gh.d., professor.
Abai.kz