Baqytjan Tobayaqov. Tól tengening tarihy
7 jeltoqsan - Tәuelsizdikting 20 júldyzdy sәtining «Altyn tenge» kýni
Mine, Tәuelsizdigimizding tarihy 20 jyldyghyna da jaqyndap kelip qaldyq. Tәube deymiz, qaghanaghymyz qarq, saghanamyz sarq bolmasaq ta, ekonomikalyq reforma óz jýrisinen qatty janylghan joq. Tarih donghalaghy әrkez óz ainalysynan janylmaydy. Biz ótkenge qarap, býgindi saralap, bolashaqty boljaymyz. Kezinde tól valutamyz ainalymgha engizilgende bórkimizdi aspangha atyp quandyq. Búl bizding ekonomikalyq tәuelsizdigimizding alghashqy qarlyghashy edi. Biz sol kezdegi parlamenttik «Halyq kenesi» gazetinde baspasóz tarlanbozy Sarbas Aqtaevtyng basshylyghymen kóptegen últtyq problemalardy kóterip, tәuelsizdigimizdi bayandy etetin ózekti ýderisterge bastamashy boldyq. Olar - últtyq rәmizder, astanamyzdyng Saryarqagha kóshirilui jәne tól valutamyz edi...
7 jeltoqsan - Tәuelsizdikting 20 júldyzdy sәtining «Altyn tenge» kýni
Mine, Tәuelsizdigimizding tarihy 20 jyldyghyna da jaqyndap kelip qaldyq. Tәube deymiz, qaghanaghymyz qarq, saghanamyz sarq bolmasaq ta, ekonomikalyq reforma óz jýrisinen qatty janylghan joq. Tarih donghalaghy әrkez óz ainalysynan janylmaydy. Biz ótkenge qarap, býgindi saralap, bolashaqty boljaymyz. Kezinde tól valutamyz ainalymgha engizilgende bórkimizdi aspangha atyp quandyq. Búl bizding ekonomikalyq tәuelsizdigimizding alghashqy qarlyghashy edi. Biz sol kezdegi parlamenttik «Halyq kenesi» gazetinde baspasóz tarlanbozy Sarbas Aqtaevtyng basshylyghymen kóptegen últtyq problemalardy kóterip, tәuelsizdigimizdi bayandy etetin ózekti ýderisterge bastamashy boldyq. Olar - últtyq rәmizder, astanamyzdyng Saryarqagha kóshirilui jәne tól valutamyz edi...
Ótken tariyhqa bajaylay ýnilsek, Qazaqstanda tәuelsizdik jariyalanghannan keyin kenestik kezende qúrylghan ekonomikalyq әleuetti saqtap qalugha tyrysyppyz. Daghdarysqa qarsy baghdarlama qabyldanypty. Onyng materialdyq jәne qarjylyq bazasy boldy. Sebebi respublika shetelge satyp-ótkizetin eksporttyq tauarlargha, shiykizat ónimderine, atap aitqanda: múnaygha, metall men astyqqa ie edi. Energiya tasymaldaushylar men auyr ónerkәsip ónimi әlemdik rynokta súranysqa ie boldy da, biz búrynghy sosialistik eldermen ejelgi sauda-sattyq baylanystarynyng ornyna óz tauarlarymyzdy satyp-ótkizuding jana arnalaryn taba alar edik. Múnyng ornyna eng ýzdik kәsipshilikter men óndirister shet eldikterge satylyp ketti.
Sol kezde Ýkimetimizde memlekettik mýddeni qúzyretti týrde qorghay almaytyn adamdar otyrdy. Biz sol kezding ózinde óz ónimimizdi shet elderge sata alatynbyz. Múnyng ornyna birneshe buyn qazaqstandyqtardyng enbegimen jasalghan materialdyq qúndylyqtar talan-tarajgha salyndy. Kәsiporyndardyng aktivteri sutegin satyldy, elimizding ekonomikasy kýirey bastady, auyl sharuashylyghy men ónerkәsipti toqyrau jaylady. Halyq sharuashylyghynyng tútas bir salalary sheteldik kompaniyalardyng qoldaryna tapsyryldy.
Osy sebepterding saldarynan memleketting qarjylyq jýiesi kýireytindey qauip tóndi. Sondyqtan da rublidik aimaqtan shyghu sәtine aldyn ala últtyq valutamen qordalanatynday sheshim shygharyldy. Tengege dayarlyq Jogharghy Keneste jýrgizildi. Sol kezende ekonomikalyq reformalar Komiytetin ekonomika mәselelerin jaqsy biletin ghalym Sauyq Tәkejanov basqardy. Ol ýlttyq valutany engizu jónindegi júmys tobynyng tóraghasy boldy. Últtyq bank tengening dizaynyn әzirleu ýshin "Qazaqstan dizayn ortalyghynyn" suretshilerin tartty. Preziydent әkimshiligining Erik Asanbaev bastaghan júmys toby aqsha qaghazynda kimning beynelenetinin sheshti. Qazir qarap otyrsaq, úly adamdarymyz beynelengen sol bir aqsha banknottarymyz kózimizge ystyq. Hayrolla Ghabjәlelov salghan alghashqy 1 tengelikting Ál-Faraby beynelengen dizayny sol kezdegi halyqaralyq sarapshylardan joghary bagha alghan edi...
Sóitip, sol kezende Qazaqstan óz tәuelsizdigin jariyalap, memlekettik rәmiz-nyshandargha ie bola, sonyng ishinde ózining últtyq valutasyn engizuge dayarlana bastady. Sonymen birge 1992 jylgha deyin 1993 jylgha deyin ainalysta kenes rubli boldy, sonan song Resey jana rublin engizdi. 1993 jyldyng kýzinde Qazaqstan TMD elderining eng sonynda rubli aimaghynan shyqty. Últtyq valutany engizu turaly Jogharghy Kenes pen Ýkimetting birlesken Qaulysy qabyldandy. Preziydentting Jarlyghy shyqty. Osylaysha 1993 jyldyng 15 qarashasy bizding tengemizding tughan kýni dep sanaldy. Mine, ol da býginderi bozbalalyq 18 jastan asyp barady...
Alayda, óz valutamyzgha ie bolyp alyp biz birden tәuelsizdik jaryalanghannan beri jinaqtalghan barlyq mәselelerdi sheshe almadyq. 1993 jyldan song makroekonomikalyq shamalar qatty terbeldi. Búl әbden týsinikti de. Biz jana ghúmyrymyzdy bastaugha tyrystyq, memleket tirshiligindegi barlyq ýderisterdi basqarudy ýirenuge, ekonomika móselelerin sheshuge úmtyldyq. Parlament belgili bir dәrejede Ýkimetti qatelesuden tizgindep otyrghanday boldy. Sonan song әy deytin әje, qoy deytin qoja joq, Ministrler kabiyneti jii qatelese bastady. Mәselen, ekonomikagha aralaspau turaly qauly qabyldady. Al, kez kelgen elde ýkimet naryqtyq qatynastardy retteuge mindetti. Atqarushy biylikting osynday búrys qadamy kósiporyn basshylarynyng ózdiginshe әreket ete bastauyna әkep soqtyrdy. Kensharlar taratyldy. 1996 jyly ishki jalpy ónim kýrt qysqardy, ol 1993 jylmen salystarghanda 25 payyzgha deyin qúldyrady.
Osynday kelensiz kezeng 1998 jylgha deyin sozyldy. Osynyng saldarynan jaghdaydy týzetu ýshin asa zor kýsh-jiger kerek boldy. Biraq ta kóptegen múnay óndirushi kompaniyalar sol kezding ózinde basqa memleketterding menshigine berilip qoyylghan edi, birqatar kәsiporyndar bankrottyqqa úshyrady jәne de tikeley mindetterin sheshuding ornyna bangmen ainalysudy ýirengen memlekettik sheneunikterding tútas bir qauymy qalyptasty.
Eger de qarjylyq jýiege, bizding valutagha keletin bolsaq, onyng baghamy tek túraqtandy deuge bolady. 1999 jylgha sheyin tenge baghamyn jasandy týrde ústap túrdyq. Biraq basty problema valutalyq baghamda emes. 1996-98 jyldary barlyq kýsh inflyasiyamen kýreske júmsaldy. Ýkimet tengeshildik sayasatty jýrgize otyryp, aqsha tapshylyghyn tudyrdy. Al sharuashylyqtyng negizi óndiris qoy, aqshasyz ony kóteru mýmkin emes. Tengeshildik sayasat óndiriske tym teris әserin tiygizdi. Ónerkәsipti, auyl sharuashylyghyn, óndeu salalaryn eng aldymen tiyisti aqsha ainalysymen qamtamasyz etu qajet edi. Keyinderi memlekettik baghdarlamalar boyynsha auylgha ondaghan milliard tenge júmsaldy. Búryn osy aqshanyng jasampaz quatyn bosatugha qanday kedergi bolyp edi? Býgingidey auyldyq nesie seriktestikterine úqsas qarjylandyru tәsimderin eki ne bes jyl búryn qúrugha kim rúqsat etpedi? Qysqasha aitqanda, biz uaqytymyzdy bosqa ketirdik, sportshylardyng sóz saptauynsha qarqyndy joghalttyq. Al, biraq qolymyzda halyq sharuashylyghyn jónge keltiru ýshin barlyq qúraldar - altyn qory, valutanyng eksporttyq týsimderi jәne aqsha basatyn stanogymyz bolyp edi.
Ókinishke qaray, 2000 jylgha deyin tek qana makroekonomikalyq kórsetkishtermen ghana maqtana aldyq, al ol kóbinese bizding sharua jýrgize biletindigimizge emes, energiya tasymaldaushylar men shiykizattyng әlemdik baghalaryna tәueldi. 2001 jyldan bastap ontayly ekonomikalyq sayasattyng arqasynda jaghday birshama týzelip, ónerkәsip pen auyl sharuashylyghy dúrys reliske týsti. Dýnie jýzilik qarjylyq daghdarystan da óte aldyq. Últtyq valuta memleketting әleumettik sayasatynda, zeynetaqymen qamtamasyz etude, júmys oryndaryn ashuda, jastar sayasatyn jýrgizude asa manyzdy ról atqardy. Áleumettik sayasat degende arzan túrghyn ýy qúrylysyn qarjylandyrudy menzep otyrmyz. Qazirgi tanda óndiristerdi qúru Ýkimetting salyq sayasatyna jәne qaryz payyzdaryn azaytqysy kelmeytin bankterge tikeley tәueldi. Tipti kópshilikke keninen taraghan ipotekalyq baghdarlamanyng ózi ósimqorlyq payyzdardyng kesirinen myqshyndap jýrmey otyr, al búl payyzdar ortasha dәuleti bar qazaqstandyqty kedeylendirip, kommersiyalyq bankterge asqan payda týsirude. Qazir kez kelgen adam búqaralyq aqparat qúraldarynan, ghalamtordan kóptegen damyghan elderding bankteri ózderindegi onsyz da tómen nesie ýshin syiaqy taghayynshamasynyng payyzdaryn odan әri azaytyp jatqanyn kórip bile alady. Al keybir memleketterdegi, mysaly Japoniyadaghy bankter qaryz payyzdarynan bas tartuda. Sondyqtan da bizding kәsipkerler men bankterding әleuetti degen tapsyryskerleri qazaqstandyq aqsha rynogyna saqtyqpen qaraydy. Bir adamdy ómir boyy, birneshe adamdy úzaq uaqyt aldaugha bolady, al biraq eshkim de býtin bir halyqty aldap kórgen joq degen tәmsil de bar ghoy.
Qazirgi kezende Qazaqstan dәiekti týrde kóterilip keledi, búl
ishinara, ónerkósip óndirisinin, jalpy ónimning ósuimen
rastaluda. Jenil, tamaq ónerkәsibi, mashina jasau órkendep keledi. Kәsiporyndar qaz túryp ne bolmasa qayta beyindelip keledi. Áriyne, jýmyssyzdyq bar, biraq ta belgili bir
mamandyqtar boyynsha júmysker kadrlardyn
jetispeushiligi de oryn alyp otyr. Búl ekonomikanyng tirilip,
órkendey bastaghanyn bildiredi. Respublikanyng keleshegi
ýshin Últtyq Damu qory qúryldy. Yaghni, biz qazir naghyz tәuelsiz memleketting derbes sharuashylyq jәne qarjylyq sayasatyn jýrgizip kelemiz. Biraq ta biraz uaqyt ótkennen keyin biz Evropanyng kóptegen elderi siyaqty birynghay valutagha oraluymyz ghajap emes.
Memleket bolsa elimizdegi qarapayym adamdar jaghyna shyghyp, qatardaghy azamattardy tespey sorghandardyng aptyghyn birtindep basyp jatyr. Sonyng nәtiyjesinde ekonomikamyz nyghayyp keledi. Qazir qúdaygha shýkir, tengemiz qúntúraqtyly, ony ótkende Bas bankir Marchenko da Elbasymyzgha bayandap berdi. Altyn-valutalyq rezervimiz 50 milliard dollarlyq mejege jetip qalypty. Al, ayaq-qoly tanylghan kәsipkerlik quat jandansa tәuelsiz respublikamyzdy gýldendireri haq. Sonda ghana tól tengemiz әlemning eng nyghayghan valutalarynyng birine ainalatyny sózsiz...
Pang dýniyege pang qaraytyn parqym bar,
Sonda-daghy aqsha alqymnan alqymdar.
Tenge degen jalt-júlt etken jarqyrap
Orta ghasyr qoymasynda altyndar.
Keng dýniyeni ayaqasty tar etken,
Keshe ghana shyqtyq kenes-sәbetten.
Tenge degen zamanauy aqshasy
Bastau alghan kýmistelgen mәnetten.
Órken jaysyn óreliler, órister,
El ýshin tek darhan jýrek er ister.
Tenge degen kezindegi týrkilik,
Samanaidtik sary mysty felister.
Aqsham kópte shashtym, júrtqa syiladym,
Aqsham azda keng dýniyege syimadym.
Tenge degen Syr boyyna jinalghan
Timuridtik mys jalatqan dinarym.
Aqsha joqta beyshara ghoy, bir kem der,
Aqsha molda aqtarylar jyr-kender.
Tenge degen әmirshiler qoldanghan
Otyrarlyq, Ispidjabtyq dirhemder.
Aqsham, tuym, eltanbam ghoy - ýshtaghan,
Osy ýsheui beretindey kýsh maghan.
Tenge degen shekime men baqyrdy
Úlyqbek pen Ál-Faraby ústaghan.
Sondyqtan da Ál-Faraby sureti
Týsti túnghysh tengemizge - qúrmeti.
Hayrolladay suretshige sodan da
riza halqy, riza býtkil ýrmeti.
...Qazaqpyz ghoy, shyn dostargha sengemiz,
Qasarysqan qas dúshpandy jengemiz.
Tәuelsizdik rәmizindey rәuishti
Jasay bersin jarqyn jýzben Tengemiz!
«Abay-aqparat»