Júma, 22 Qarasha 2024
2287 0 pikir 1 Shilde, 2020 saghat 12:31

Biyl qanday zang jobalary qabyldandy?

Jaqynda Parlament Palatalarynyng birlesken otyrysy ótip, altynshy saylanghan QR Parlamentining besinshi sessiyasy ayaqtaldy. Deputattar demalysqa ketti. 

Altynshy saylanghan Qazaqstan Respublikasy Parlamentining besinshi sessiyasy óte manyzdy jәne qajetti zandar qabyldady deuge negiz bar. Qabyldanghan zandar júmystyng kólemi boyynsha da, atalghan zandardyng arqalaghan manyzdy mindetteri boyynsha da asa auqymyd boldy. Qiyn-qystau qúbylystargha toly biylghy jyly parlament qabyrghasynda qabyldanghan әr zannyng óz manyzy bar. El damuyna asa qajetti de, ózekti birqatar zang jobalary kezekti sessyaida qabyldandy.

Núrlan Nyghmatuliyn, Qazaqstan Respublikasy Parlamenti mәjilisining tóraghasy: 

«Qay qoghamda bolsa da, qay uaqytta bolsa da zannyng orny әrqashan da erekshe. Sebebi, zang bar jerde әdildik, bostandyq jәne tynyshtyq bar. Osy jolda Parlament elimiz ýshin, halqymyz ýshin kóptegen qajetti zandardy qabyldady», - degen edi ótken jyly tótinshi sessiyanyng jabyluynda.

Endeshe sózdi kóp sozbay, altynshy saylanghan QR Parlamentining besinshi sessiyasynda qanday zandar taqylanyp, qaynday zandar qabyldanghany jayly toqatalayyq.

Biylghy sessiya barysynda qos palatanyng birlesken ýsh otyrysy ótti. Al jeke toqtalatyn bolsaq Parlament Mәjilisining 41 jalpy otyrysy ótip, onda 296 mәsele resmy qaraldy. Al Parlament Senatynyng 25 jalpy otyrysy ótti. Onda 165 naqty mәsele qaraldy.

Keshe ghana ayaqtalghan besinshi sessiyanyng kezinde parlamentting qos palatasynda 161 zang jobasy qaralyp, talqylandy. Al onyng ishinde 98 zang jobasy naqty qabyldandy. Qazirgi tanda Parlament qabyldaghan 98 zang jobasynyng 86-syna Preziydent qolydy. Atalghan zang jobarlary resmy zandyq kýshine endi.

Deputattyq korpustyng qabyldaghan zandary Memleket Basshysy Qasym-Jomart Kemelúly Toqaevtyng jәne Qazaqstannyng Túnghysh Preziydenti – Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng birinshi kezekte halyqtyng iygiligin oilau baghytyndaghy tapsyrmalaryn negizge aldy. Osy baghytta el ýkimetimen, ortalyq jәne jergilikti atqarushy organdarmen selbese otyryp memlekettik dengeyde tiyimdi júmystar isteuge kýsh saldy. Búl rette azamattyq qogham ókilderining úsynystary da manyzdy oryn aldy. Al preziydentting Qazaqstan halyqana arnaghan joldauyndaghy tapsyrmalar zang jobalaryn talyqylauda ózek bolatynyn aita ketken jón.

Kezekti sessiyada Parlament qabyldaghan asa manyzdy zang jobalary jayly aitar bolsaq, «2020 – 2022 jyldargha arnalghan respublikalyq budjet turaly» Zandy ataugha bolady. Búl memleket sayasatynyng әleumettik baghyttylyghy naqty ústanymynan tolyqtay derek beredi. Múnda erekshe aita keterligi respublikalyq budjetting barlyq shyghys kólemining 46 payyzy eldegi әleumettik salany damytugha bólinip otyr.

Endi Senatta arnayy talqylanghan zang jobalary jayly aita keteyik. Kezekti sessiyada Senat 98 zang jobasyn talqylap, qabyldady eken. Onyng arasynda eki kodeks, ýsh konstitusiyalyq zangha ózge­ruler engizu bar. Sonymen qatar, segiz derbes zan, qoldanystaghy qyryq bes zangha ózgerister jәne tolyqtyrular engizu mәselesi qaraldy. Búlardan bólek qyryq halyqaralyq kelisimsharttardy qayta qarau mәseleleri qolgha alyndy.

Parlamentte qabyldanghan kez-kelgen zang jobasy birinshe kezekte halyqtyng iygiligin kózdeytinin aittyq. Elding ekonomikalyq damuy, sayasy túraqtylyqty qamtamasyz etu, qoghamdyq tatulyq pen jarasym osynyng bәrin basshylyqqa ala otyryp, deputattar korpusy júmys isteydi. Jogharyda aitqanymyzday, atalghan zang jobalarynyng bәri de el ómirindegi, memlekettik dengeydegi asa manyzdy mәselelerdi qamtidy.

Erekshe aita keterligi, elding әleumettik salasyna ózgeshe kónil bólinip otyr. Múnyng ishinde az qamtylghan jәne kópbalaly otbasylargha kómek kórsetu, memlekettik qoldaudy jandandyru, halyqtyng әleumettik әl-auqatyn barynsha jaqsartu mәseleleri enip otyr. Osynyng bәri basty nazarda túrghan manyzdy sharalar.

Taghy bir әleumettik manyzy bar mәsele, azamattargha atauly әleumettik kómmek kórsetuding tiyimdi tetikterin búrynghydan da jetildire týsu bolyp otyr. Múnda kóp balaly otbasylardyng baspana aluyna, tabysy tómen azamattargha salyq jenildikterin qarastyru, múghalimder men dәrigerlerding jalaqysyn kóbeytu, studentterding shәkirtaqysyn jogharylatu, sonday-aq, jastardy jalgha beriletin túrghyn ýilermen qamtamasyz etu sekildi manyzdy mәseleler bar.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1453
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3216
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5257