Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Arasha 7493 8 pikir 3 Tamyz, 2020 saghat 12:42

Jas aqyn nege týrmede otyr?

Múqaghaliday alyptardyng jerlesi bolghandyqtan ba, auyl jaqtan jyr jazatyn jylt etken «aqyn bala» kórsek boldy, onyng ayaq-alysy men shabysyna syn kózben qaraytynymyz bar. Ras, jeligi basylmaghan kóp bozbala ghashyqtyqtan qaghaz býldirip alyp, artynsha óleng auylynan suynyp ketip jatady. Al, solardyng ishinde ólenge birjola en salyp, asau shabytty ertep minip alyp, sar jeletinder tym az. Sol azdardyng ishinen Sanjar Keleke degen jigitti kórip edim, bir joly. Ózin emes, kitabyn...

Almaty oblysynyng әkimdigi bir top jastyng túnghysh jinaqtaryn shygharypty. Ras, ótirik aityp qaytem, solardyng ishinen jerlesim (Qaradala ónirining Sýmbe auylynan eken) Sanjar Kelekening «Jýrek sózi» degen túnghysh kitabyn suyryp alghanmyn. Oqyp shyghyp, poeziya әlemining dýldil túlparlary Jaras Sәrsek pen Baqyt Bedelhannyng artynan taghy da bir taydyng qúldyranday erip kele jatqanyn bayqadym. Sýmbening topyraghynyng qasiyetin moyyndadym ba, joq әlde sol elding qúdireti barday sezildi me, әiteuir aqyn inimizge ishim jylyp qalghanday bolghan.

Dәl sol sәtte men osy aqyn inimning basy tau men tasqa soghylyp, tar qapasta, taghdyrdyng tauqymetimen Maghjan babasynday «abaqtyda aidan kýnnen janylyp» jatqanyn bilsemshi...

Bilsem, qazirgi Jazushylar odaghynyng tóraghasy Úlyqbek Esdәulet bastaghan aghalaryma qozghau salmas pa edim. Tynyshtyqbek Ábdikәkimúly men Áubәkir Qayranday aqyn aghalaryn ústaz etken jas perige arasha týser arda azamatty tabar em ghoy... Dәuren Quat pen Sәken Sybanbay aghalarymnyng jan dosy qazaqtyng Ámirhany, Ámirhan Balqybekting «Qasqyr Qúday bolghan kez» atty kitabyn izdey baryp, qúrbym Maqpal Júmabaydyng «Maqpal sherin" qoltyghyna qysyp alghan aqynnyng «adam óltirmeytinin» týisinu sonshalyq qiyn bolmasa kerek-ti. Qybyrlaghan qúmyrsqany ayap, abaysyzda basyp ketpeu ýshin ayaghynyng astyna zer sala jýretin aqyndaryn qylmysker atandyru, ony týrmege qamap tastap, jas ghúmyryn tas-talqan etu QR Preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng dәuirinde bolmauy qajettey kórinedi, maghan... Búl turasynda Berik Uәly agham preziydentimizge de aita jatar. Jogharghy sottan bastap, barlyq qúziretti organgha talay hat jazylsa da, bylq etken eshkimning bolmauy, jas aqynnyng taghdyryna kóz júma qarauy, әriyne týsiniksiz jaghday. Jazushynyng balasy preziydent taghynda, synshynyng balasy Senatta otyr. Al, sol Kemel Toqaev pen Saghat Áshimbaevting jolyn tandaghan jas órken izdenetin, kitaphanada sarylyp otyratyn, qolyn jayyp jiberip, jalyndap óleng oqityn uaghynda tiyittey de kýnәsi bolmasa da, (abaysyzda bolghan bir oqigha qanqúily qylmysqa baghalanyp), segiz jyldy arqalap, abaqtyda otyr.

Ángimeni mýmkindiginshe týsinikti etip bayandasaq. Sanjar «Kók bazargha» kitap alugha barady. Qaltasynan eki-ýsh ret telefony týsip ketken son, sol jerde kitaptardyng shanyn sýrtip jýrgen әiel «Telefonyndy anau ýstelding ýstine qoyyp qoysanshy» dep kenes beredi. Álgi jerge telefonyn qoyyp, kitaptar әlemine kirip ketedi, jas aqyn. Sóitedi de, Ámirhan Balqybekting «Qasqyr Qúday bolghan kezi» men Maqpal Júmabaydyng «Maqpal sherin» satyp alady. Arada kóp uaqyt ótpey, taksiyge minip, «Talghar qaydasyn?» dep tartyp otyrady. «Maqpal sherdi» oqyp bite bere telefonyn izdeydi. Búl kezde taksy jarty jolgha jetken edi. Telefony әlgi әiel aitqan jerde qalghany esine týsip, qaytadan «Kók bazargha» qaray qústay úshady. Telefon sonshalyq qúndy emes edi, Sanjar ýshin. Ol ózining ekinshi kitabyna dayyndaghan bar ólenderin sol telefonda saqtaytyn. Songhy bir-eki jylghy enbegi әne sol telefonmen birge qúryghaly túr. Óleng degen aqynnyng ómiri emes pe?

Ol kitap satatyn «butikke» alqyna jetedi. Saudager Dýisenbek Momynhanov «Bәlendi jappa» dep aqyndy «butikten» iyterip shygharyp jiberedi. «Telefon ýshin qaltamdaghy 10 myng tengeni sýiinshige bereyin» dep jalynady bala-aqyn.

Oghan kónbegen song búl ishke kirmek bolghanda saudagerge dem jetpey qalyp týri búzylyp ketken. Bar bolghany sol. Esi shyqqan Sanjar bet oramalmen onyng auzyna dem berip, «Jedel jәrdem» shaqyrtady.

Jýregining búrynnan talmasy bar adam eken. Sol kýni dәrisi de tausylyp qalghan kórinedi. Ras, jas aqyn men saudagerding arasyndaghy kiykiljing onsyz da auyryp jýrgen nauqastyng ajalyna dóp kelipti.

Sanjardyng tuystary qaza bolghan adamnyng otbasynan keshirim súraydy. Ol tarap 10 mln. tenge talap etken. Jalaqysy 50 myng tengelik Sanjardyng anasy ol aqshany tauyp bere almaydy. Sonyng saldarynan is abaysyzda bolghan kisi ólimi emes, qasaqana jasalghan qylmysqa ainalyp shygha kelgen.

Ámirhan Balqybek pen Maqpal Júmabaydyng kitabyn qoltyghyna qysqan «qauipti qylmysker» sodan beri abaqtyda otyr.

Qazir onyng jazasyn jenildetu ýshin qarsy tarapqa morolidik shyghyndy ótep beru kerek eken. Memleket ol shyghynnyng somasyn 10 mln-nan 3 mln-gha týsirgen. Sol aqsha tólense, aqyn jigitting jazasy jenildep, týrme manyna júmys isteuge, tughan-tuystarymen emin-erkin kezdesuge mýmkindik alatyn bolsa kerek.

Anasy býgin maghan habarlasty. 3 mln. nesie almaq bolghan eken, bank kelisim bermepti. Ana bayghús qúlynshaghynyng jazasy sәl de bolsa jenildetsem be dep shapqylap jýr.

Men «Jýrek sózin» osydan birneshe jyl búryn qolyma alyp oqyghandyqtan, ózime biymәlim hәm ólenderi arqyly óte belgili aqyn jigitting osynshama tauqymetti taghdyrdy bastan keship jatqanyn elden búryn bilgendikten ony barshagha jar saludy jón sanadym.

Tym qúrysa, әlgi 3 mln-dy jinap berermiz. Áytpese,

«Ómirdi Alla jazady, ólendi aqyn,
Kim bar deysing qazaghym senen jaqyn?
Elenetin jerler de elenbey qap,
Elenbeytin jerde de elendi atym», dep jyrlaghan aqyn jigitting atyn «ózine jaqyn qazaghy» abaqtyda emes, azat kýnde elese eken dep tileymin!

Qol úshyn sozam deushiler ýshin anasynyng rekviziyti:

Kaspiy Gold

87757100959

JSN 720811402021,

Boltaeva Gýlmira Satybaldyqyzy.

Qanat Ábilqayyr

Nazarlarynyzgha jas aqyn Sanjar Kelekening bir top ólenderin úsynamyz. Ólender «Qalamger.kz» әdebiy-tanymdyq portalynan alyndy.

***

Siz ony biyik dediniz,
Asqaqtatqanyng sonshalyq Alataudyng da,
Aspan tiregen əz basyn iyip berdiniz.
Aru qalam, ayauly Almatymdy da,
Ayaghynyng astyna qiyp berdiniz.
Aspandy da syilaugha arlanbaytynday,
Aytynyzshy, rasymen sýiip pe ediniz?

Siz ony aqyn dediniz,
Basqanyng bəri jəy ghana ólenshi syndy,
Júmbaqtau jannyng jyryna jaqyn da ediniz.
Eldi ənsheyin syltaughyp qosa saldynyz.
Egilip oqyp jýrgesin hatyn óziniz.
Syryndy bilip qoydymda týnilip kettim ,
Tabylmaytynday tosynnan aqyrghy eminiz...

Siz ony jalghyz dediniz,
Jolyn tosypsyng qaraylap, jarqynym endi,
Jalghyzgha synar bolynyz jalghyz óziniz.
Əytpese mynau jalghanda jalghyzdar kóp qoy,
Qúday bolmaydy alayda arghy-bergimiz!

***

Ómirdi Alla jazady, ólendi aqyn,
Kim bar deysing qazaghym senen jaqyn?
Elenetin jerler de elenbey qap,
Elenbeytin jerde de elendi atym.

Biri dattap aitsa da kýpirshilik,
Biri jaqtap jýr meni shýkirshilik.
Myna mening jan dýniyem oirandalghan,
Syrt keypimdi demes eng býtin jigit.

Mida soghys, oiymda órt astan-kesten,
Kóz aldymda jer aunap, aspan kóshken.
Ómirimdi ólenge óngergeli,
Jazymyshym búl mening bastan keshken.

Bireu meni byqsyqqa tenep qoyar,
Qúzghyn emen jemtikke bólek toyar.
Jaqsy-jaman pendeler oiyn aityp,
Ózdiginshe əyteuir elep qoyar.

Bas qatyryp oghan da əlek de emen,
Tura joldan kes-kestep ala ótpep em.
Bir qazaq kónil berse jeter maghan,
Men eshkimnen syi-qúrmet dəme etpegem.

Alaulaghan otym da óshpes əli,
Shyrqamaymyn jýrekke jetpes əndi.
Myna ómirde əli de bar ekem ghoy,
Talaylary dәl sony eske saldy.

Adamdargha raqymet sol ýshin de,
Jenilisim kóp edi, jenisim de.
Kim ne dese, o, desin əy bәribir,
Jalghandyqpen kelmeymin kelisimge.

***

Suyl dәmin arqalap maghan degen,
Sonau bir kýn týrmege,anam kelgen,
Mynau senin,Sýmbenning iyisi-ghoy dep,
Ýsh tal jusan ózimen ala kelgen.

Amandyqty,saulyqty,aytyp kópti,
Bastap edi,kózden jas tayqyp ketti.
"Bosama"-dep júbatqan aru anam,
Bozdap alyp,auylgha qaytyp ketti.

Áy, ardaqty,ayauly anam menin,
Qaytsin endi,bozdamay jalaly edim.
Aqtalatyn zang da joq,shyndyq ta joq,
Jusanymdy qúshaqtap qala berdim.

Janyma jat bolghasyn jalghan úghym,
Erte úghyngham namys pen ar qadirin.
Jusandy alghash múrynyma әkelgende,
IYisi kelgen atamnyng qalpaghynyn.

Sonda bolghan Sýmbe say,tauly qyrat,
IYә,sosyn,momaqan maldy qyrda.
Sonda bolghan әkemning jeydesimen,
Aq samayly,әjemning jaulyghy da.

Júpar iyisting qadirin búryndary,
Qalay ghana,búl balang úghynbady.
Sonda,eken-ghoy,apyr-ay, әtir tektes,
Arulardyng bilektey búrymdary.

Mynau basqa syiyp túr qansha myng oi,
My qaynatar oilardan sharshadym-ghoy.
Týtinining ózi de júpar shashqan,
Jusan iyisti júrtymdy ansadym-ghoy.

Aq jaulyghyn anamnyng oramalyn,
Ansaghasyn,múndylau bolar әnim.
IYisi qazaq úldaryn saghynghanda,
Jusan iyisin anqytyp,oralamyn!

KÓLENKENING ÓLENI...

Anghaldyghy janymdy osatynday,
Apyrym - ai,
aq kónil osy aqyndy - ai.
Úyalynyng betine qarap otyr,
Əlde kimnen qonyrau tosatynday...

Aynalasyn elemes jany qayghy ə,
Kólenkesi men em ghoy,
tanymay ma?
Túnjyraydy apyr - ai,
nesin sonsha?
Nesin sonsha, batty eken qalyng oigha?!

Tesireyip tómenge tóne kózi,
O, nelikten qashty eken berekesi?
Jazymyshyn jazghyryp ishtey ghana,
Jaqsylyqqa əyteuir senedi ózi.

Ala ghoy dep úghatyn aq - qarany,
Osy bir jan ózimdey bop barady.
Úyalygha tesilgen úyang úlgha,
Úyang qyzdyng jetpes-au hat-habary!.

Əlde bireu sms jazatynday,
Əlde bireu telefon shalatynday.
Əri qaray bilmedim ne bolghanyn,
Batyp ketti kógimde jana túrmay!..

BIZ GhANA...

Kýn batyryp o, nesin týn baghamyz,
Tandy atyryp o, nesin kýn baghamyz?
Aspandaghy múnlyq pen zarlyq syndy,
Azap keship o, nesin múndanamyz?

Jauap izdep kónildi uatqansha,
Sansyratar sanany súraq qansha?
Sýiip qalgham,
Men seni,
Sýiip qalgham,
Sústy mergen júldyzyn qúlatqansha.

Keshten, týnnen o, nesin syr baghamyz,
Tannan , kýnnen o, nesin jyr baghamyz?
Mahabbatqa jerik bop bizderdi osy,
Múnnan tughan shyghar-au múnly anamyz!..

Kóktem kónil ənekey kópter izgi,
Jazghyruda kórding be tekke kýzdi?
Qúshaqtasyp bozdasaq joghalatyn,
Biz eshkimge artpayyq ókpemizdi.

Senimsiz dep qaramay sengen aru,
Sen degen de - eziler mende bauyr.
Pendeuiylik tirlikte bilesing ghoy ,
Perishte bop kýn keshu pendege auyr.

Múnnan tughan bolsada izgi anamyz,
Ótinemin,
Siz endi múndanbanyz!
...Kýnəsi kóp ghalamda ghúmyr keshken,
Sýiktisi Tənirding biz ghanamyz...

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1536
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3316
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6020