Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Biylik 2638 79 pikir 4 Tamyz, 2020 saghat 12:18

Ayman Zeynulla: Praymerizding nәtiyjesinde últtyq armiya jasaqtauymyz qajet

Praymerizge qatysu – elimizding bilimdi, belsendi, bastamashyl azamattary ýshin ýlken mýmkindik. Myqty liyderler myqty partiyadan shyghady. Al sol liyderler últtyq iydeologiyany boyyna sinirgen jәne ony ainalasyna nasihattaytyn bolsa, qoghamnyng sheshilmey jatqan ózekti mәseleleri azayar edi, - deydi filologiya ghylymdarynyng kandidaty, S.Torayghyrov atyndaghy Pavlodar memlekettik uniyversiytetining professory, ýshtúghyrly til kafedrasynyng mengerushisi Ayman Zeynulla.

Búl jóninde ol «Nur Otan» partiyasy jaqtastarynyng ligasy ótkizgen Zoom-konferensiya barysynda aitty. Onyng oiynsha praymeriz arqyly últtyq liyderlerdi tandap alugha mýmkindik mol.

«Tәuelsizdik alghaly bergi 30 jylda kóp sharua atqaryldy. Biraq jetken jetistikterimizge toqtap qalugha bolmaydy. Ary qaray damudyng danghyl jolyna týsu ýshin bilimdi, eline jany ashityn azamattardyng biylikke keluin qamtamasyz etuimiz kerek. Til men mәdeniyet janashyry, ghalym әri jeltoqsandyq retinde praymerizge qatysatyn azamattargha últtyq iydeya kerek ekenin jetkizgim keledi. IYdeyalar tolyp jatyr, ony qaladan nemese daladan izdeuding qajeti joq. Últ kósemi Álihannyng «Qazaq elining tórt qúbylasy teng bolghan kezde mәngi jasaydy» degen sózi bar. Al tórt qúbyla degenimiz – ol ekonomika, mәdeniy-túrmys, bilimpazdyq jәne iydeyalyq jiyntyghymyz. IYdeyany jazyp qoyyp nemese ony qaytalap aita bergennen payda joq, sol iydeyanyn  ainalasynda júmys isteytin josparymyz boluy kerek», – deydi ghalym. 

Praymerizge tek jastar ghana emes, agha buyn ókilderi de qatysqany dúrys deydi professor. Óitkeni úrpaqtar sabaqtastyghy bolmasa, eshqanday sharua sheshilmeydi. Praymerizdi paydalana otyryp, azamattyq kózqarasy aiqyn, jemqorlyqqa boy úrmaytyn, ótirik sóilemeytin, taza jýretin el aghalarynan ýlgi ala otyryp, ýlken últtyq ruhany armiya jasaqtauymyz kerek. Sonda ghana mәsele sheshiledi deydi professor. 

Abai.kz

79 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1533
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3313
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6006