Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3015 0 pikir 7 Jeltoqsan, 2011 saghat 07:22

Núrtay Sәbiliyanov: "Tәuelsiz elding tamyry myqty, halqy qaysar bolady"

QR Parlamenti Mәjilisining deputaty Núrtay Saliyhúly Sabiliyanov 1962 jyly 1 mausymda Semey oblysy Ayakóz audany Shynqoja auylynda kóp balaly otbasynda dýniyege kelgen. 1979 jyly Shynqoja auylyndaghy qazaq orta mektebin bitirgen. Enbek jolyn 1979 jyldyng shilde aiynda Ayakóz audanynyng «Naryn» kensharyndaghy «Orbita» komsomol-jastar brigadasynda bastaydy. 1980 jylghy qarashadan 1982 jylghy jeltoqsangha deyin Leningrad qalasynda Kenes Armiyasy qatarynda әskery qyzmetin ótep jýrip, Leningrad qalasyndaghy №192 keshki orys orta mektebin bitirip, orta bilim turaly ekinshi attestat alady. Ol 1986 jyly Almaty qalasynda bolghan Jeltoqsan oqighasyna belsene qatysqan. QR Parlamenti Mәjilisining ýshinshi, tórtinshi shaqyrylymynyng deputaty. 2007 jylghy shilde aiynan «Núr Otan» Halyqtyq demokratiyalyq partiyasy Sayasy Kenesi jәne Sayasy Kenesining Buro mýshesi. Shyghys Qazaqstan oblysy Ayakóz audanynyng qúrmetti azamaty. «2008 jylghy Bilim mesenaty».  Últtyq Qoghamdyq «Altyn jýrek» syilyghynyng «Bilimdi damytugha qosqan ýlesi ýshin» nominasiyasy boyynsha 2010 jylghy iyegeri.

QR Parlamenti Mәjilisining deputaty Núrtay Saliyhúly Sabiliyanov 1962 jyly 1 mausymda Semey oblysy Ayakóz audany Shynqoja auylynda kóp balaly otbasynda dýniyege kelgen. 1979 jyly Shynqoja auylyndaghy qazaq orta mektebin bitirgen. Enbek jolyn 1979 jyldyng shilde aiynda Ayakóz audanynyng «Naryn» kensharyndaghy «Orbita» komsomol-jastar brigadasynda bastaydy. 1980 jylghy qarashadan 1982 jylghy jeltoqsangha deyin Leningrad qalasynda Kenes Armiyasy qatarynda әskery qyzmetin ótep jýrip, Leningrad qalasyndaghy №192 keshki orys orta mektebin bitirip, orta bilim turaly ekinshi attestat alady. Ol 1986 jyly Almaty qalasynda bolghan Jeltoqsan oqighasyna belsene qatysqan. QR Parlamenti Mәjilisining ýshinshi, tórtinshi shaqyrylymynyng deputaty. 2007 jylghy shilde aiynan «Núr Otan» Halyqtyq demokratiyalyq partiyasy Sayasy Kenesi jәne Sayasy Kenesining Buro mýshesi. Shyghys Qazaqstan oblysy Ayakóz audanynyng qúrmetti azamaty. «2008 jylghy Bilim mesenaty».  Últtyq Qoghamdyq «Altyn jýrek» syilyghynyng «Bilimdi damytugha qosqan ýlesi ýshin» nominasiyasy boyynsha 2010 jylghy iyegeri.

- Sizdi halyqqa keninen tanytyp, azamattyq kelbetinizdi әigilegen - Jeltoqsan kóterilisi. Últtyq ruhta tәrbiyelengen sizding ÚQK jasyryn týsirgen beyne kameralarda saqtalyp qalghan suretteriniz de bar. Sol shaghyn kadrda tolqynday tulaghan jastardyng arasynda   megofondy qolynyzgha alyp, ashyna aiqaylap túrsyz. Sol sәtti esinizge týsirip kórinizshi?

- Men ol jyldary jatahanada túratynmyn. Almaty halyq sharuashylyghy institutynyng ýshinshi kurs studentimin. Respublikamyzdy kóp jyldar basqarghan  Qonaev Dinmúhamed  aqsaqal ornynan bir kýnde alynyp qazaqtyng dalasynyng oy shúqyryn, qasiyetti tili men dilin, dini men salt dәstýrin bilmeytin Kolbin degen bireuding biylik basyna kelip,  el ishin  ashu yza kerenp  túrghan kez. Ásirese, jastardyng bolashaq ýshin, últ keleshegi ýshin, totolitarlyq jýiening qyspaghyna qarsy bas kóterui taptalghan namys pen qúl bolghan sananyng silkinuine әkep soqty. Jeltoqsan jastardyng armanynyng asqaqtyghyn, oilarynyng ómirshendigin tarihtyng aldynda dәleldegen kóterilis. Ony qoldan úiymdastyrdy degenge qosylmaymyn.  Ol jyldary jasym jiyrma tórtte, әskery boryshymdy ótep kelgen jigit edim. Qoghamda oryn alyp jatqan osynday kelensiz jaghdaydy 16 jeltoqsan kýni keshkilik estidim. Tamyrynda týrkining qany bar alash balasy múndayda úiyqtay alar ma? Ertesine qanym tasyghan men de kurstastarymmen birge alangha jettim. Say jyradan ózenge qúighan arnaday bolyp qalanyng әr týkpirinen azattyq ansaghan  jastar ortalyq alangha jinala bastady. Sol jerdegi jastardyng ashu yzasyn tudyrghan qúqyq qorghau organdarynyn, әskeriylerding qarsylyghy desem shyndyqtan alystamaspyn. Aldymen qaqtyghysty bastaghan solar boldy. Olardyng әdildikti talap etken jastardy qol shoqparlarymen úryp taratugha tyrysuy, «qaytyndar» dep qoqan loqy kórsetui búl sózime dәlel. Áli esimde jastar shoghyry kóbeygen sәtte «Mening Qazaqstanym» әni, ayazdy jeltoqsannyng saghyn syndyryp, Almaty aspanynda qalyqtap túryp aldy. Búl sonday shynayy jýrekpen, últtyq ruhpen aitylghan әn edi. Sonday sәtting birinde tribunagha shyghugha talpynyp edim, sýirep, iyterip yghystyryp tastady. Sony bayqaghan qasymdaghy jigitter mening qolyma megofondy berip, tik kóterip aldy. Sapyrylysqan alanda úrandatyp, kópting kónilinen shyghatyn sóz aitsang ghana tynday qalady. Al egerde olargha qarsy pikir bildirseng shulap qoya beredi.  Sondaghy mening aitqanym «Biz búl jerge  últymyzdyng taptalghan  namysy ýshin jinaldyq, songhy demimiz qalghansha kýresemiz, talap tilegimiz oryndalghansha búl mannan ketpeymiz, ortalyq komiytettting ghimaratyna baryp әdildikting aq tuyn jelbiretip qaytpayynsha sheginbeymiz, ólip tirilsekte plenumnyng sheshimin ózgertemiz» desem kerek. Úiyp tyndaghan jastar meni qolday ketti. Jastardyng soryna qaray keyin arandatu bastaldy. Qúqyq qorghau ókilderimen jaghalasu, әskery adamdarmen qaqtyghystar oryn aldy.  Sonday qysyltayang kezde býgingi Jeltoqsan (Búrynghy Miyr) kóshesining boyynan  barrikada qúryp aldyq. Onyng kómegi tipti kóp boldy. Sol arqyly Ortalyq komiytetting ghimaratyna qaray  shabuylymyzdy toqtatpadyq. Soldattar bizdi keri shegindirgende barrikadada túrghandar ústap qalady. Qaytadan kýsh jinap alyp tarpa bas salamyz. Sonda bizdi alannan quu ýshin arnayy tehnika, órt sóndiretin mashinalar qoldanylghanyn aitpay ketuge bolmas. Búl shyndap kelgende beybit sheruge shyqqan jastardyng qúqyn búzu, túnshyqtyru, ýnin óshiruge  jasalghan qadam edi. Uyqtary syqyrlay bastaghan kenes dәuirining songhy túyaq serpui edi búl.  Qaqaghan qysta tóbennen múzday su shashyp, kóktayghaqta múzday qarulanghan soldattardyng әdildik izdegen jastardy soyylgha jyghuy jangha jara salghanymen, azattyq ansaghan kóterilisting arty Kenes odaghynyng ydyrauyna әkep soqty.

- Siz jeltoqsandy kóteriliske tenep otyrsyz, jay ghana oqigha dep jýrgender de bar ghoy? Oghan ne deysiz?

- Basynda beybit sherumen bastalyp, arty qandy qyrghyngha úlasqan qaqtyghysty jay ghana oqigha dep baghalaugha bolmaydy. Últtyq mýdde jolynda ruhtanyp, alangha shyghyp, ezilgen sanasyn ezgiden tazalap, izgi maqsat jolynda jany jaralanyp, opat bolyp ketkenderdi eske ala otyryp, baghalay otyryp biz últymyzdyng danqyn asqaqtatsaq degim keledi.  Búl qazaq jastarynyng naghyz namysshyl, ruhy biyik, qaysar ekenin kórsetken Jeltoqsan kóterilis edi.

- Qudalaudan qalay aman qaldynyz?

- Jeltoqsan kóterilisinen eki ay ótkesin ÚQK qyzmetkerleri auditoriyadan meni ústap әketti. Bizding instituttyng bas korpusynda olar jeke kabiynet alghan eken. Sol jerge  aparyp menen jauap aldy. Olar  mening megofonmen sóilep túrghan suretimdi, basqada jeltoqsangha qatysqan azamattardyng suretterin kóp qylyp shygharyp, әr institutqa,  zavod- fabrikalargha taratqan ghoy. Rektorattan, dekanattan, belsendilerdi jinap alyp izdestirgen. Sonday bir  kezde esep ekonomika fakuliteti dekanynyng orynbasary «mynau bizde oqityn student»  dep mening fotomdy kórsetken eken.  Sodan bastap meni izdestiru bastalghan. Izdestiru dep aityp otyrghanym ol kezde men qysqy demalysta auylda jýrgenmin. Kóreshegim shyghar, egerde men 17,18,19 Jeltoqsan kýnderi ústalghanda taghdyrym basqasha órbir edi. Óitkeni ol kýnderi ústalghandardyng kóbine qylmystyq, әkimshilik  is qozghalyp,  jauapkershilikke tartu ýshin sotqa jiberilgen. Men olardyng qolyna eki aidan keyin tiygendikten, «temirdi qyzghan kezinde soqpaghandyqtan» naqty dәlelder keltire almady. Biraq,  6-7 aiday kýshti tekseris boldy. Megofondaghy dauys anyq týspegendikten (alystan týsirilgen ghoy) olar mening ne aitqanymdy esty almady. Eger esty qalghanda meni ayamaushy edi. Keyin menen súraq qoyyp, jauap alghandar «ýsh jyldan keyin qayta tekseremiz, dәlelder anyqtalyp jatsa, bes jylgha bas bostandyghynnan aiyrylasyn» dep dóng aibat kórsetken bolatyn. Alayda olar ansaghan ýsh jylda zaman ózgerip, dýnie alay dýley bolyp ketti emes pe? Bir aita ketkim keletini osynday jaghdaydan keyin maghan degen oqytushylardyn, studentterding kózqarasy kýrt ózgerdi, «últshyl» degen aidar taghyldy. Alayda, tekseru barysynda  jaqsy minezdeme berip, meni qorghap qalghan adamdar da boldy.

- Odan keyingi taghdyrynyz qalay boldy?

- Qúrmet taqtasynan suretim alynyp tastaldy, Lenindik stiypendiyatqa ýmitkerlikke jol berilmedi. Partiya qataryna ótuime tosqauyl qoyyldy. Ýshinshi kurstyng basynda instituttyng buhgalterlik esep kafedrasynda oqytushy bolyp júmysqa ornalasugha joldama alghan edim. Biraq, institut rektorlyghyna basqa últtyng adamy taghayyndalyp,  Jeltoqsan kóterilisine qatysqanym ýshin menin  kafedragha oqytushy bolyp qaluyma qarsylyq bildirdi. Sóitip  júmysqa ornalasu joldamasynan aiyryldym.

- Tәuelsizdikti ansaghan Jeltoqsandyqtardyng bәri aqtalyp, ózderining sayasy baghasyn aldy dep oilaysyz ba?

- Preziydentimiz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng 1991 jylghy 12 jeltoqsandaghy Jarlyghymen Jeltoqsan kóterilisine qatysyp, qylmystyq, әkimshilik, tәrtiptik  jauaptylyqqa tartylghan azamattar aqtaldy. 1996 jyly Preziydentimizding jarlyghymen osy Jeltoqsan kóterilisine belsendi qatysqan Qayrat Rysqúlbekovke «Halyq qaharmany» ataghy berildi. Alanda shyrqalghan «Mening Qazaqstanym» әni elimizding memlekettik gimnine ainaldy.  2006 jyly Almaty qalasynda Elbasymyzdyng qatysuymen   Jeltoqsan Qaharmandaryna arnalghan «Tәuelsizdik tany» atty eskertkish ashyldy. Sol eskertkish ashylghanda sóilegen sózinde Elbasymyz Jeltoqsan qaharmandaryna  «Búl erlikting ghana emes, eldikting de nyshany» dep sayasy bagha berdi. Sol kezde Jeltoqsan kóterilisine qatysqan azamattar kórsetken qamqorlyghy ýshin  Preziydentimiz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevqa ózderining rizashylyqtaryn bildirip, qasyna kelip estelikke foto suretke týsti. Óz oy pikirlerin ashyq aitty. Elbasynyng Jeltoqsanshylargha kórsetken isinen, qúrmetinen ózgeler ýlgi alsa ghoy. Bolashaqta Jeltoqsan kóterilisine qatysqan azamattardyng mәrtebesi turaly zang qabyldanuy kerek. Jalpy Elbasymyz  20 jylda Qazaq memleketin qúryp,  Astanaday  әlem sýisingen qala salyp, eldegi túraqtylyqty saqtap, memleketimizding damuyn, halyqtyng әleumettik ekonomikalyq jaghdayynyng kóteriluin qamtamasyz etti. Shet eldegi qandastarymyzdy elge oraltudaghy sinirgen enbegi de sheksiz. Jastarymyzdyng shet elde memleket esebinen bilim aluyna qarajat bólip qoldau kórsetti. Ajal otyn shashqan  Semey yadrolyq poligonyn japty. Qazaq halqynyng sany óz elimizde 40 payyzdan 67 payyzgha jetti. Osynyng bәri Elbasymyzdyng jýrgizip otyrghan sayasatynyng jemisi!!! Tәuelsiz elding tamyry myqty, halqy qaysar bolady!!! Halyqtyng bereke birligine bәrimiz de qyzmet  etuimiz kerek.

- Jeltoqsan  kóterilisi әdil baghasyn alyp, tәuelsizdikting jarshysyna ainalghan tústa halyq   saghyna qauyshqan bekzat óner aitysty qoldadynyz. Mesenat boldynyz. Kóptegen talantty jastardyng  talabyna qanat bitirdiniz. Sýitip halyqtyng rizashylyghyna bólendiniz.  Biraq kóp jyldyng jýzi bolyp qaldy jomart jandardyng qatarynan kórinbey ketkeninizdi júrt san saqqa jýgirtip jýr?

- Aytysqa demeushi bolghandaghy basty maqsatym tól ónerimiz aitysty damytyp, jas aqyndardy qoldau bolatyn. Osy maqsat jolynda men alty jylday óz erkimmen, taza enbegimmen tapqan qarajatpen demeushilik kórsettim. Aytystyng tóniregende jýrgen azamattarmen iyqtasyp, baba múranyng jalghasyn tabuyna qyzmet jasadym. Aytystan kete qoyghan joqpyn. Aytysty ótkizem dep qarajat alghan mekememen aramyzda týsinbeushilik bolghany ras.   Aytys býginde jandanyp, jasaryp, biyikke kóterildi. Eki jylday boldy memleket aitysty  qoldap jatyr. Osy aitysty úiymdastyrushy, qoldaushy, qorghaushy Erman Jýrsin aghamyzdyng aitysqa sinirip jatqan enbegi zor.  Ony aitpau mýmkin emes. Jaqynda «Kongress holda» ótken respublikalyq aitysqa baryp, shama sharqymsha qol úshymdy berdim. Tamashaladym. Aqyndardyng ayaq alysyn kórip marqayyp qaldym. Jalpy  men  aitysqa ghana emes, sportta, ózgede ónerding salasynda jýrgen jastargha da  jәrdem jasap túramyn.  Mysaly, mektepterge, balalar ýiine qamqorlyq jasaugha, studentterding oquyna kómek kórsetuge jii kónil bólemin. Shalghay auyldaghy aqsaqaldar men qarapayym auyl adamdaryn, ústazdar men mektep oqushylaryn birneshe ret Astanagha әkelip, kórikti jerlermen tanystyrdym. Sonymen qatar tórt jylday boldy T. Rysqúlov atyndaghy Qazaq  ekonomikalyq uniyversiytetining (Búrynghy Almaty  halyqsharuashylyq instituty) tórt studentine ay sayyn 15 myng tengeden stiypendiya tólep kelemin.  Osynday eki stiypendiya Semey memlekettik pedagogikalyq uniyversiytining studentterine de taghayyndaldy. Ony tildi jaqsy biletin, oqu ozattary iyelenude. Jylyna on studentti óz qarajatyma oqytudy moynyma alyp otyrmyn. Kóp júrt meni deputat bolghannan beri demeushiligin úmytty dese aitar jauabym osy. Sizder súrap otyrghannan keyin ghana aityp otyrmyn.  Áriyne, múnyng bәri adamnyng әleumettik mýmkindigine, halyqqa degen jan ashyrlyghyna baylanysty jýzege asyrylady.

- «Núr Otan» úsynghan 127 kandidattyng qatarynda esiminiz jýr? Sizben qanattas, ruhtas bolghan, qazaq mýddesine adal tórtinshi shaqyrylymnyng birneshe deputattaryn búl tizimnen kóre almadyq? Kerisinshe oblys, audan әkimderining qarasy kóp siyaqty...

- «Núr Otan» halyqtyq demokratiyalyq partiyasynyng Sayasy kenesi burosynyn  sheshimimen ýmitkerler tizimi partiya sezdine úsynyldy. Ár ónirdin, oblystyng tәjiriybesi bar, belgili azamattary, elge tanymal adamdar tizimge engizilgen. Partiyanyng sezdi bekitkennen keyin osy tizimning ishinen  «Núr Otan» partiyasynyng  Parlament Mәjilisi saylauynda dauys aluyna qaray ýmitkerler deputat bolyp tirkeledi. Sonymen birge partiyanyng oblystyq filialdarynyng úsynystary da eskerilgen dep oilaymyn. Mýmkin osy jaghyda әser etken bolar ýmitkerlerding qúramyna.

- Deputattar partiyalyq tizimmen saylansa da BAQ betterinde  Zang shygharushy organnyng sarayynda qarjylyq toptardyng nemese sayasy yqpaldy kýshterdin  lobbisteri otyratyny turaly  ashyq aitylyp jýr. Búghan ne aitar ediniz?

- Deputat bolyp saylanghan azamattardyng ishindede  әr salanyng ókilderi bar. Alayda zang talqylanyp jatqan kezde keybireuler jeke bir toptyng  mýddelerin kózdeui bek mýmkin. Onday jaghdaylar Parlament Mәjilisining tórtinshi shaqyrylymynda kezdesip qaldy. Mysaly   kәsipkerlikti qoldaytyn  úiymdardan Qylmystyq kodeksten jalghan kәsipkerlik turaly bapty alyp tastau  úsynysy týsti. Osyny birqatar deputattar qoldap ta jiberdi.  Biraq artynan talqylay kele múnyng qoghamgha, salyq týsimine ziyany bolatyny aityldy. Men de búghan qarsy boldym. Sebebi biz jalghan kәsipkerlikke baylanysty  qylmystyq jauapkershilikti alyp tastasaq, onda osy jalghan kәsipkerlikpen ainalysatyndar arqyly  budjettin, kәsiporyndardyng  qarajaty basqa jaqqa ketip jalghan kәsipkerlikpen ainalysatyndar  salyq tóleuden jaltaryp ketetin edi.   Búl bizding budjetting kirisine jәne ekonomikamyzgha keri әserin tiygizedi.  Ekonomika-qarjy salasynda 16 jyl istegennen keyin men búl mәseleni jaqsy bilemin. Óitkeni oghan jol beruge bolmaydy. Kerisinshe shaghyn jәne orta biznesti damytudy qoldauymyz kerek. Temekige salynatyn aksizdin  mólsherin kóbeytu turaly  úsynystar engizilgen kezde kóptegen deputattardyng ishinde qarsy shyqqandar boldy. Sol jolda mýddeli toptar júmys istedi desem artyq aitqanym emes.

- Núrtay myrza, parlament deputattarynyng qyzmeti baspasózde birjaqty baghalanyp jatqan joq pa, qalay oilaysyz?

- Parlament júmysy baspasózde әrtýrli baghalanuda. Jurnalistterge,  BAQ-na Parlament deputattarynyng atqaryp jatqan qyzmetteri  nemese zang jobalaryn talqylau turaly mәseleler kerek bolatyn bolsa, olardyng Parlamentke kelip tolyq maghlúmattardy alugha   mýmkindikteri bar. Sonymen qatar deputattargha súraq qoyyp, oghan jauap alugha da qúqyly. Biraq kóbine jurnalistter Parlamentting jalpy otyrysyna keledi de  ony taspagha tartyp, ýntaspagha jazyp sol jerde bolyp jatqan jaydan habar taratady da is bittige sanaydy. Jurnalister dauys beru arqyly maqúldanyp jatqan zang jobalary turaly  aytyp halyqqa bәri tez sheshilip jatqanday jetkizedi. Negizi jurnalisterding jýretin jeri mening oiymsha jalpy otyryspen qatar, júmys toptary men komiytetting otyrystary, ýkimettik saghattar boluy kerek.  Talas tartystar, oi-pikirler, kóptegen mәseleler, úsynystar, qorytyndylar sonda aitylady jәne zang jobalary jan jaqty talqylanady. Qoghamdyq úiymdardyng ókilderi de oghan qatysa alady. Parlament saytynda әr deputattyng jeke paraghy bar. Sonda biz memlekettik tilde, kerek bolghan jaghdayda orys tilinde shynayy aqparat beruge tyrysamyz. Deputattyng jeke paraghynda deputattyq qyzmetimizdi, qanday zang jobalaryna  úsynys jasaghanymyzdy, qanday eldi mekenderge baryp, qansha kezdesuler ótkizgenimizdi,  qansha deputattyq saualdar joldaghanymyzdy, shetelge barghan is saparymyzdy, BAQ-na bergen súhbattarymyzben  materialdarymyzdy deputat kezimizde  kórsetip jariyalaghanbyz. Sondyqtanda BAQ ókilderi, jalpy saylaushylarymyz osyghanda kónil audarsa eken deymin. Súraghynyzdyng ekinshi qyryna keleyin. Jurnalister kóp jaghdayda oqylatyn sensasiyalyq aqparttargha qúmar. Múny joqqa shygharugha bolmaydy. Kimdi qalay beremin desede jurnalistterding óz qúqyghy. Synap berse de maqtasa da. Biraq  baspasóz ókili bir nәrseni údayy jadynda ústasa deymin. Ol - әr azamattyng ar namysy, qadir qasiyeti men iskerlik bedeline núqsan keltirmeu.

- Tórtinshi shaqyrylymdaghy Mәjilis  deputattarynyng qyzmetine qanday bagha bere alasyz?

- Áriyne, ózimizding últtyq mýddemizge, memleketting bolashaghyna arnalghan qoghamdyq qarym- qatynastardy retteytin zang jobalary túrghysynan әr deputattyng enbegin erekshe baghalaghan jón. Óitkeni zang jobalary Ýkimetten kelip týsedi nemese Parlament deputattarynyng bastamasymen jazylyp,  tirkelip talqylaudan ótedi. Ár zang jobasy boyynsha júmys toby qúrylyp, ony júmys tobynyng mýsheleri jan jaqty, qyzu talqylaydy. Sonday kezderde tabandylyq tanytyp, ústanghan úsynysynan, pikirinen taymaytyn azamattar kóp kezdesti. Bóle jaryp attaryn atamay-aq qoyayyn. Úsynystar talqylanu arqyly zang jobasy jetildiriledi. Jetildirilu arqyly әleumettik, ekonomikalyq jaghdaydy jaqsartugha qarajat bóluge de qol jetkiziledi.  Key kezde bir zang jobasy eki ýsh jylday talqylanyp, oghan deputattar tarapynan  myngha juyq úsynystar týsedi. Keyde ýsh-tórt aidyng ishinde talqylanyp, kóptegen  úsynystar qarastyrylghannan keyin qabyldanuy da mýmkin. Biraq әr zang jobasyna berilgen deputattardyn  úsynystaryn jýzege asyrugha  qosymsha  qarajat kerek bolatyn bolsa,  oghan Ýkimetten ong  qorytyndy alynuy kerek. Múnday jaghdayda ong qorytyndy bolmasa úsynystar qabyldanbaydy.

- Siz jana ghana jurnalister kóp jaghdayda parlamentting qyzmetin jan jaqty tarqatyp jazbaydy dep qaldynyz? Sonda esime  búrynghy әriptesiniz  Baqyt Syzdykovanyng  Parlamentting júmysyn nasihattaytyn jeke telearna ashu kerek degen sózi oraldy..

- Birinshiden, Parlamentting júmysyn jeke nasihattaytyn telearna ashu kerek degenge mening aitarym: búl mәsele budjetten kóp qarajat talap etedi.  Ekinshiden, ol telearnanyng  Parlament júmysyn  bir jaqty kórsetpesine kim kepildik bere alady. Ýshinshiden, kóp partiyalyq Parlament jasaqtalghannan keyin, әr partiyanyng BAQ-na degen ózderining jeke qarym-qatynastary boluy mýmkin. Sondyqtan mening oiymsha, Parlamentting jeke telearnasyn ashqannan góri elimizdegi telearnalarmen,  BAQ-men tyghyz baylanysta bolyp, solar arqyly Parlament qyzmetin       halyqqa búrmalausyz jetkizip túratyn baghdarlamalar ashqan  jón sekildi. Bolshaqta budjettegi  qarajat qarastyrylyp, halyq qoldap, Parlamentting júmysyn kórip, tyndauymyz kerek  dep jatsa, jeke telearna  ashyla jatar. Parlament Mәjilisining tórtinshi shaqyrylymynda Qazaqstan telearnasynda «Parlamenttik saghat» degen jaqsy baghdarlama boldy, al «Egemen Qazaqstan» gazetinde әr apta sayyn Parlamentke arnalyp   gazetting bir beti beriledi. Basqada BAQ-tar da deputattar kótergen mәseleler turaly aqparattar men maqalar jariyalap túrdy. Bolashaqta biz osynday júmystardy jandandyra beruge tiyispiz.

- Syzdykova demekshi, «erkekter kóp әiel alsa, әielder de kóp kýieuge tiii kerek» dep Jer planetasynyng túrghyndary búryn-sondy estimegen mәlimdeme jasap  Syzdykova  bir esirse,  basqynshy Sovet Armiyasynyng qúrylghan kýnimen әriptesterin qútyqtap Berdiongharov deytin elirdi. Áriptesteriniz әlgindey dep jatqanda Siz qanday kýide boldynyz?

- Qazaqtyng balasy men  qyzynyng osynday qylyqtaryna qatty nalydym.

Áriptesim Syzdyqovanyng búl mәlimdemesi qoghamgha, otbasynyng túraqtylyghyna keri әserin tiygizetini sózsiz, halyqtyng arasynda týsinbeushilik tudyrady. Mening oiymsha búl erkekting eki әiel aluy turaly úsynysqa jauap retinde  aitylghan sóz  shyghar. Al, Berdongharov Sovet armiyasynyng qúrylghan kýnimen qúttyqtaghanda,  әriptesim Bekbolat Tileuhan ashyq týrde qarsylyghyn bildirip, oi-pikirin aitqan edi. Men de onyng sayasy qate ekenin ashyq aittym. Bizding aitylghan oiymyzdan keyin jan jaqty pikirler ortagha tastaldy. Sebebi Qazaqstan tәuelsiz memleket bolghandyqtan ózining memlekettik merekesi men kәsiby merekeleri bar. Sondyqtan búl prinsipti saqtaugha, zandarymyzdyng búljytpay oryndaluyna at salysugha tiyispiz.

Últymyzdyng atyna kir keltirip, memlekettik tilimizdi mensinbeytin pighyl kórinip qalyp  jatsa,  nemese  mentaliytetimizge jat nәrseler ortagha shyqsa, qazaqpyn deytin әr azamat óre týregeledi dep oilaymyn.  Bireuding kezdeysoq aityla salghan oiy ghoy dep kóz júma qarasaq kim bolghanymyz? Aytylghan qate úsynysqa, mәlimdemege der kezinde jauap beru azamattyq paryzymyz.

- Merziminen búryn tarap ketken ýshinshi hәm tórtinshi shaqyrylghan Mәjiliske tóraghalyq etken Oral Múhametjanov turaly shaghyn sipattama bere alasyz ba? Ol kisi qarapayym qarym-qatynasta qanday adam?

- Oral Bayghonysúlymen 7 jyl Parlament Mәjilisinde birge qyzmet jasadym. Qazaqy bolmysy birden angharylatyn, ana tilin jetik biletin, deputattarmen jaqsy qarym-qatynasta  bolghan, Oral Bayghonysúlynyng ómirlik tәjiriybesi mol, qarapayym azamat. Óz basym onyng jamandyghyn kórgen emespin.

- Sizdi óz basym el-júrtpen emen-jarqyn jýzdesip, jii kezdesetin deputat retinde jaqsy bilemin. Mәjilistegi eng kóp hat alatyn, әr hatqa múqiyat jauap beretin, mәseleni ayaqsyz qaldyrmaytyn deputat ekeninizdi  de erekshe aitqym keledi.  Osynday úqyptylyghynyzdyng qúpiyasyn asha otyrynyzshy.

- Parlament Mәjilisining tórtinshi shaqyrylymynda, yaghny  2007 jylghy 2-shi qyrkýiekten bastap 2011  jyldyng 15 qarashasyna deyingi aralyqta  azamattardan 2975 hat pen ótinish alyppyn. Alynghan hattar men ótinishterding barlyghyna da óz tarapymnan jauap berildi, sonymen qatar Ýkimetke, tiyisti memlekettik organdargha, mәselelerdi qarastu turaly da  hattar, deputattyq saualdar joldadym.  Olar tarapynanda jauaptar alyndy. Kóptegen mәselelerding sheshiluine qoldau kórsettim.  Halyqtan kelgen  hattar men ótinishterdi  qarau, olargha jauap beru  deputatqa artylghan ýlken jauapkershilik . Deputat әrbir hattyng artynda adamnyng ómiri, qúqyghy, taghdyry, әleumettik jaghdayy túrghanyn  sezine bilui kerek. Men hat habarlargha osy túrghydan qaraymyn. Qúpiyalyghy osynda jatyr. Mysaly bir hatty oqu ýshin, kem degende on-on bes , tipti kerek bolsa jarty saghat uaqyt kerek bolady. Keyde týngi on-on birge deyin hattardy oqyp, solargha jauap jazamyn.  Key hattar bes bet bolsa, keybireui on betten asyp jyghylady. Hattardyng bәri birdey kompiuterge terilgen monshaqtay sózder emes, qolymen  jazghandary da, jazghandardyng anyq emes ekeni de kóp kezdesedi.  Sondyqtan әr hatty oqudyng ózi bir júmys. Onda kóterilgen mәselelerdi ózgertpey, qaghazgha týsirugede erik jiger kerek. Eger kómek súraghandaryna mýmkinshilik bolyp jatsa qaraylasamyn. Múnyng bәri ýlken jauapkershilikti talap etedi

- Deputat bolghan kezinizde halyqpen kezdesulerdi qalay úiymdastyrdynyz?

- Parlament Mәjilisining reglamentine sәikes deputattargha jylyna tórt ret halyqpen kezdesuge, ónirlerding jaghdaymen tanysugha uaqyt beriledi. Osyny tiyimdi paydalanugha tyrystym. Tórtinshi shaqyrylymnyng deputaty retinde Shyghys Qazaqstan oblysynyng 130  eldi mekeninde bolyp halyqpen 225 kezdesu ótkizdim.

Kezdesulerge baratyn kezde «Núr Otan» HDP-nyng oblystyq, audandyq filialdaryna habarlasyp, kezdesu kestemizdi jiberemiz. Olarda kezdesulerding úiymdastyryluyna at salysady.  Onan keyin jergilikti gazetterge kezdesuler bolatyn turaly aqparat beremiz. Kezdesulerding bәri ashyq týrde ótedi, saylaushylardyng súraq qongyna, mәsele kóteruine tolyq mýmkinshilik beriledi. Sol qoyylghan súraqtardy jaza otyryp, olardyng bәrine jauap beremin. Tiyisti memlekettik organdarghada mәsele retinde jiberip, jauabyn saylaushylargha jetkizip otyrdym.

- Núrtay Saliyhúly, endi otbasynyz turaly qysqasha aityp ótseniz? Qanday ortada óstiniz? Qanday tәrbie aldynyz degendey?..

- Aldymen  meni tәrbiyelep ósirgen әke-sheshem turaly aitayyn. Ákem Salih qazir Ayagóz qalasynda túrady. Ekinshi dýniyejýzilik soghystyn   ardageri, jasy toqsan ekide. Al anam Kasenhan osydan on bir jyl búryn dýniyeden ótti. Toghyz bala tәrbiyelep ósirgen abzal ana bolatyn.

Júbayym Núrsәule balalardyng tәrbiyesimen ainalysady. Búryn múghalim bolghan. Júbayymyz ekeumiz tórt bala tәrbiyelep otyrmyz. Eki úlym Ákejan men Núrlan, qyzym Sara qazaq mektebinde bilim aluda. Kishkentay qyzymyz Ayagýl eki jarym jasta. Janúyamyzda qazaqy dәstýrlerding bәrin ústanamyz.

- Saual sonynda, tәuelsizdikke qanday tilek aitasyz?

- Halyqty, Abai.kz aqparattyq portalynyng oqyrmandaryn   tәuelsizdigimizding 20 jyldyghymen shyn jýrekten qúttyqtaymyn. Tәuelsizdigimiz túghyrly, halqymyz aman bolsyn. Memleketimiz damyp, halyqtyng әl-auqaty kóterile bersin.

Súhbattasqan Mart Ojan, «Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5379