(Lermontovtyng «Jelken» ólenin audarudaghy Abaydyng audarmashylyq sheshimi)

Abay audarmalarynyng basym bóligi – M.ng.Lermontov poeziyasynan. Ózine jany jaqyn, múrattas, dýniyetanymdary da ortaq aqyn Lermontovty qyzygha, sýisine, berile oqyghan. Sonan son, kóniline asa únaghanyn әri oqyrmangha kerek-au degenderin súryptap, saralap audaryp shyqqan. M.n.Lermontov poeziyasyn aitqanda, mektepte orys әdebiyeti pәninen jattaghan «Parus» óleni eske týsedi.

Beleet parus odinokoy,

V tumane morya golubom!..

Chto iyshet on v strane dalekoy?

Chto kinul on v krai rodnom…

Abay jelkendi «jalau» dep alghan. Birinshi shumaqty salystyra taldayyq.

Jalghyz jalau jaltyldap,

Túmandy teniz órinde.

Jat jerde jýr ne tyndap?

Nesi bar tughan jerinde?

Lermontov lirikasynda aq jelken alystan, túman arasynan agharandap, әzer kórinedi. Tulaghan tolqyny buyrqana soqqan asau tenizding ór minezi kóz aldygha keledi. Aqyn oghan bizdi jaqyndata týsedi. Bir sәt aq jelkendi qayyqta jýzip bara jatqanday kýy keshesiz. Aqyn osynau әdemi kórinisti kózge elestetip qana qoymay, soghan qatysyp jýrgendey sezimge bóleydi. Uaqyt pen kenistikti teniz tabighatymen astastyra kórkemdikpen beynelep, oqyrmandy qyzyqtyra tartady. Túmandy kógildir tenizde agharandap, anda-sanda bir kóringen jalghyz jelken kózge elesteydi. Teniz kórmegen balalar ony sol kezdegi suretterden, kinolardan elestete eske týsirgenbiz.

Kelesi joldarda romantikalyq keyipker tughan elinen eshtene tappaghanday әldene izdeuge shyqqanyn anyqtaugha talpynady. Abay ony bernelep beynelegen. Jalaumen útymdy almastyrghan. Tenizding kók týsin aitpaghan. Óitkeni aqyn tenizding qalypty kýide bolmaytynyn, birde tynshyp, tynysh bolsa, birde buyrqanyp alay-dýley dauyldy, jauyndy búlt qúrsaghan shaqtaryn esine salady. Túmandy teniz tórinde jaltyldaghan jalghyz jalau janarynyzda túryp qalady. Audarmashy әlgi jalaudyng jat jerde jýrgenine, ózining tughan jerinde jaltyldap túrmaghanyna qapalanady, qamyghady. Tipti Abay audarmasy Otan, atameken qadirin aiyryqsha sezintedi. Jat jer qansha jarylqaghanmen, tughan Otannan, atamekennen asa alsyn ba?! Tughan jer qashan da qasiyetti.

Lermontovtaghy songhy eki joldy zertteushiler úiqastyq qaytalaugha jatqyzady. Úiqastyq qaytalau ólenning aralas úiqasynda ne birynghay sintaksistik, ne leksikalyq qúramnan túrady. Abay mýmkindiginshe ony saqtaugha tyrysqan. Demek, aqyn poeziyasynyng kórkemdik ereksheligin, beyneleu  tәsilderin búzbay, qalpynda bere bilgen. Kelesi shumaq:

IgraIt volny – veter  sviyshet,

Y machta gnetsya y skrypiyt….

Uvy! On schastiya ne iyshet.

Y ne ot schastiya bejiyt.

Abay audarmasy:

Oynaqtap tolqyn, jel gulep,

Mayysar dingek syqyrlap.

Ol jýrgen joq baq izdep,

Qashpaydy baqtan boydy úrlap.

Abaydyng audarmashylyq sheberligi keremet. Shumaq úiqasy da oiy da shymyr. Tәrjimesi týpnúsqamen tendes. Audarma tilinde oy da, maghyna da til kórkemdigi de, suretteu sheberliginde ózara ýilesip, ýndesuin balama desek, sol balamanyng jarqyn ýlgisi. Lermontov jelkenin jel kergen kemening machtasyn, dingegin alsa, Abay ony tirshilik dingegine teligen. Lermontovta asau tenizding tolqyn oinap, tolqyp, buyrqanghan sәti surettelgen. Abay da solay. Lermontov ta jel yzyldap, uildep, ysqyra soghyp túrsa, Abay guildep dep bir ghana sózben bere qoyghan. Teniz sayahaty turaly kino kórseniz, qatty dauyl kezinde kemeni ary-beri shayqaltyp tenseltip, machta-dingekti syqyrlatyp, týbirimen qopararday, kemeni aunatyp tastarday kórinedi.

Abay zamanynda teniz ómirimen, tabighatymen halqymyz asa tanys bolmaghan. Aydyndy kólde, teniz jaghalauynda tirshilik etetin júrt buyrqanghan borandy, jauyndy-shashyndy, dauyldy kýnderdin  qater-qaupin bilgenimen, jalpy júrtqa beymәlim dýniye. Kemening dingegin syqyrlatyp, mayystyryp tipti mort syndyryp ony janqaday alyp ketetin dauyldy suretteu qanday sheberlik bolsa, audaryluy da sonday sheberlik. Abayda búl beyneleu bar. Kelesi eki jol tútastay saqtalghan. Lermontovtaghy «Uvy!» – «Átten» degen ókinish Abayda joq demeseniz, oi-maghyna aqyn shumaghymen sәikes әri dәl shyqqan. Romantikalyq keyipker baq izdep jýrmese de, kezdeysoq baq basyna kelip qonsa, odan qashpaydy qayta sony saqtaugha qúlshynady. Lermontovtaghy ýmit pen jiger Abay audarmasynda qalypqa qúiylghan qúimaday qaytalanghan. Audarmashylyq asqan talant degen osy shyghar!

«Jelkennin» songhy shumaghy:

Pod nim struya svetley lazuriy,

Nad nim luch solnsa zolotoy…

A on, myatejnyi, prosit buriy,

Kak budto v buryah esti pokoy!

Abay tәrjimesi:

Astynda dariya – kók  maydan,

Ýstinde sәule – altyn  kýn.

Qarashy, ol býlik, qúdaydan,

Súraydy dauyl kýni-týn.

Lermontovta jelkendi qayyq jýzgen teniz astynda jarqyraghan kókshil aghyn beynelengen, Abay teniz dep almaghanymen, asty kók maydan yaki, týp-terenine boylau qiyn, alyp dariya úghymynda sipattaghan. Maydan – alan. Yaghni, eki sheti kórinbeytin keng arnadaghy kók dariyanyng tynyq, túnyq aghyny oigha oralady. Lermontov shumaghynda jarqyraghan kókshil teniz ýstinde altyn kýn sәulesin tókse, Abay ony ainytpay qaytalaghan. Ýstinde sәule beynelegen altyn kýn jarqyrap túr. Lermontovta ol dauyldan býlinshilik, alay-dýley minez kýtse, Abay da búl oy naqty berilgen. Yaghni, dauyl súraytyny, tileytini Lermontovtaghy oy aitylsa da, Abay onyng jaratqannan kýni-týni súrauyn, tileuin, kónil qalauyn jetkizgen. Orysshasynda sol dauyl sogha qalsa aqyn  jany jay tauyp, bir jenildep qalaryna, baqytyna jetuge ýmittense, Abay Tәnirden rahym kýtip, senimmen ayaqtaydy. Romantik aqynnyng búl halqyna azattyq  ansaghan asyl armanynyng poeziya tilimen túspaldy berilgen jyry. Kóregen Abay aqyn oiyn tereng úghynyp, maqsatyn audarmada sәtti ýndestirgen.

Zertteushiler múny peyzajdyq-simvolikalyq lirika ýlgisi dep sanaydy. Onda týnilu, toryghu, jalghyzdyq sezimi qater reaksiyasynan keyingi jaghdayda bostandyqqa úmtylu jyrlanady degen úigharymda.Aqyn patsha ókimetine qarsy shyqqan býlikshilerdi qoldaydy.

Ólende «odinokoy», «odinokiy» – jalghyzdyq  syn esimi manyzdy ról atqarady. Ol «simvoldyq beyneni ashudyng kilti» – dep zertteushiler týsindirgendey, Abay Lermontov óleninin  maghynasynyng týp negizin tereng sezingen. Aqyn oiynyng astaryn aiqyn anghayp, óz týsinigimen taldap, payymdap, jyrdyng poetikalyq quatyn arttyryp, aitar oiynyng mәnin ashqan. Eger de jelken patsha ýstemdigine qarsy shyqqan kýreskerlerding ýmiti men senimining jigerining rәmizi (simvoly) bolsa, Abay ony qysym-qiyanat kórip, azaptalghan milliondaghan adamdardyng azattyq, bostandyq kýtken bernesi –jalau úghymynda útymdy alghan. Osydan-aq, Abaydyng aqyndyq-audarmashylyq alghyrlyghyn, oilau әlemining kendigin, tanym terendigin, sezimtaldyq, bayqaghyshtyq qabilet quattylyghyn payymday alasyz. Lermontov ol «býlikshil» dauyl dese, Abay býlikti aldygha shygharyp, dauyldy sabaqtastyryp bir Qúdaydyng isi degen oigha keledi. Órshil orys aqynynyng kónil terenindegi tónkeris kýtken astarly oiyn aiqyndap ashady.

Lermontovtyng «Parus» óleni tulaghan tenizde jelkeni jel kergen qayyqty surettegenimen, aqyn oiy tym alysqa sharyqtaydy. «Beleet parus odinokiy…» A.A.Bestujev-Marlinskiyding «Pereyaslavskiy knyazi Andrey» atty 1828 jyly jazylghan poemasynyng birinshi tarauyndaghy 19-shy óleninde kezdesedi eken. Túmandy tenizde agharandaghan jelkendi 1820-1830 jyldary salynghan suretinen, akvareliden alypty. Ádemi salynghan suret aqyn qiyalyn tolqyn tulaghan tenizge tartqan. Qiyalyn samghatyp, ghajayyp lirikanyng jazyluyna sebepker bolghan. Óleng 1832 jyly 2 qyrkýiekte jazylghan.

Óleng audarsa, Abay audarsyn! Ólenning býkil bolmysyna boylap, aqynnyng jýrek soghysyn, býlkildegen qan tamyryn, tynys-demin tereng sezinedi, oi-tilegin jete angharyp, keyde óz kózqarasymen qayta qarap, tolyqtyryp jiberedi. Lermontov óleni men Abaydyng audarmasyn salystyra saraptasa, kәdimgi teniz tabighaty elesteydi. Alay-dýley dauyl soghyp buyrqanghan tenizde qalt-qúlt etip jýzip jýrgen aq jelkendi kishkene keme oida túrady. Dýley tolqynmen arpalysyp, armandy jaghalaugha asyqqan órshil ýmitti, batyl oily, jigerli, qaysar, ruhty jas beynesin kórgendeysiz. Aman-esen jaghalaugha jetse eken degen tәtti tilek tolayym tileuge túnady. Ghajayyp tabighat lirikasynyng syrshyldyghy, súlulyghy da janynyzdy baurap alady. Osy әdemi tabighat lirikasyn 1899 jyly Abay erkin audarghan. «Parus» ólenining tәrjimasy turaly: «Lermontov osy bir yqshamdy ghana lirikalyq shygharmasynda qylqalam sheberining qolynan shyqqanday әdemi tabighat sureti men syrshyl aqynnyng kónil tebirenisi әserli úshtasqan, Abay Lermontov ólenining maghynasyn ózgertpey, óte dәl audarghan» dep qortyndylaydy akademik Z.Ahmetov. Biz de búl zerdeli payymdaudy qúptaymyz. Lermontovtyng osynau syrshyldyq pen jan tolghanysy qabysqan jyry – poeziyanyn  ómirsheng ýlgisi. Oqisyz, oilaysyz, úly talanttardyng oi-maqsat tenizinde birge jýzesiz.

Ánuar Taraqov,

Ál-Faraby atyndaghy QazÚU-dyng filologiya jәne әlem tilderi fakulitetining professory, f.gh.d.

Abai.kz