Qazaq elining mәdeni, әdebi, baspa ómirinde túnghysh ret qazaq halqynyng úly aqyny, danyshpan oishyly, kompozitory, óz halqynan últ qalyptastyrugha janyn salghan dana túlgha Abay Qúnanbayúlynyng 175 jyldyq mereytoyyna arnap «Halyqaralyq Abay kluby» aqynnyng on tomdyq tolyq shygharmalar jinaghyn qazaq, orys, aghylshyn, fransuz, nemis tilderinde shygharyp tartu jasady.

Aqynnyng shygharmalaryn shet elderding tilderine audarghan aituly audarmashylar jazushy Rollan Seysenbaevtyng әdebiyettegi de, ómirdegi de dostary.

Abaydyng ólenderin orys tiline audarghan orystyng HH ghasyrdaghy úly aqyndarynyng biri Yuriy Kuznesov.

«Qarasózin» («Ghaqliya») orys tilinde sóiletken belgili audarmashy Klara Serikbaeva.

Aqynnyng ólenderi men «Qarasózin» aghylshyn tiline audarghan aghylshynnyng әigili aqyny, audarmashy, turkolog Richard MakKeyn. Richard MakKeyn aghylshyn tiline týrikting úly aqyny Jýnis Emrenin, Jalaladdin Rumidyn, orystyng úly aqyndary Anna Ahmatovanyn, Boris Pasternaktyng ólenderin audaryp, Úlybritaniyanyng belgili “Penguin” baspasynan basyp shygharghan.

Aqynnyng ólenderi men «Qarasózin» fransuz tiline audarghan Antuan Garsia. Antuan Garsia Lev Tolstoydyn, basqa da ataqty orys jazushylarynyng shygharmalaryn audaryp, Parijde kitap qylyp shygharghan beldi audarmashy.

Aqynnyng «Qarasózin» Getening tilinde sóiletken qazaq jerining tumasy, nemis, qazaq, orys tilderin jete mengergen nemis qyzy Larisa Zaharova jәne almaniyalyq audarmashy Hans Fraytag. Abaydyng ólenderin nemis tiline audarghan belgili audarmashy, baspager Leo Koshut.

Abaydyng filosofiyalyq dýniyetanymyn óz tilderinde jetkizu ýshin, audarmashylar, әlbette, qazaq dalasynyng kemenger oishysy kóterip otyrghan adamiy-qúlyqtyq, ruhany oi-tolghamdaryna aldymen ózderi qanyq boldy. Óitkeni Abaydy tolghandyrghan oilar HHI ghasyrda da býkil adamzat ýshin dúrys sheshimin tappay jatqan ózekti mәseleler. Audarmashylardyng Abayday qazaq danasynyng shyqqan jeri, úlylardyng tabany tiygen kiyeli topyraqty kóruge arnayy Jiydebaygha ziarat qylugha asyqqandary sondyqtan bolar.

Abaydyng enbekterin shet tilderge alghash ret audartqan, kitap qylyp basyp shygharghan Londondaghy «Abay Ýiin» ashqan Rollan Seysenbaev bolatyn.
«Halyqaralyq Abay Ýii» túnghysh ret aqyn shygharmalaryn faksimiyle týrinde Týrkiyada basyp shygharudy josparlauda. Osydan tórt-bes jyl búryn «Abay kluby» parsynyng úly aqyny Firdausidyng «Shahname» eposynyng qypshaq tilindegi audarmasyn Úlybritaniya men Týrkiya baspalarynda basyp shygharghan bolatyn.

Abaydyng bir tomdyq tandamaly shygharmalar kitaby Amerikanyng “Amazon” baspasynda jaryq kórmek.

Jinaqtyng toghyzynshy tomy «Abay turaly sóz» kitabynda әlem elderining әigili әdebiyetshileri, aqyn-jazushylary, ghalymdary, din qayratkerleri Abay babamyz turaly tereng oilaryn bildiredi. Búl Abay әlemining shalqar kendigin, asqaq biyiktigin, býkil adamzatqa ortaq ruhany qúndylyq ekenin kórsetedi.

Múhtar Áuezovtyng «Abay lebi, Abay ýni, Abay tynysy – zaman tynysy, halyq ýni. Býgin ol ýn bizding de ýnge qosylyp, janghyryp, jana óris alyp túr», deui tarihy shyndyqqa ainaluda.

Rollan Seysenbaev

Abai.kz