Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2866 0 pikir 8 Jeltoqsan, 2011 saghat 09:45

Serghazy Aslanbek. Alash aptalyghy

Biyl El tәuelsizdigining 20, Jeltoqsan últ azattyq kóterilisining 25 jyldyghymen qosa Alashorda Últtyq ýkimetining 94 jyldyghy qatar kelip otyr.  Naqtyraq aitsaq 1917 jyldyng 5-i men 13-shi jeltoqsan kýnderi Orynbor qalasynda ekinshi jalpy qazaq-qyrghyz qúryltayy ótti. Atalghan qúryltayda Alash avtonomiyasy qúrylyp, ol ózining tәuelsizdigin jariyalaghanyn birimiz bilsek, birimiz bile bermeymiz. Qazaq tarihyn 1991 jyldan bastauymyzdan bolar, atalghan kýndi atap ótu mәselesi tiyisti dengeyde emes.

Osy olqylyqtyng ornyn toltyrudy kózdegen Núr Otan HDP men bir top Qazaq jastary jeltoqsanyng 6-sy men 13-shi júldyzy aralyghynda Elordamyz Astanada «ALASh» aptalyghy ayasynda birqatar is-sharalar ótkizude. Jastardyng bastamasyna «Núr Otan» partiyasynyng hatshysy Erlan Qarin qoldau bildirip, erekshe qyzyghushylyq bildirude. Óitkeni ol óz sózinde «Astanadaghy qazaq jastarynyng bastamasyna sýisinip qaldyq. Sebebi olar osy isterimen-aq ózderining últyna, Otanyna, halqyna, tarihyna jany ashityndyqtaryn dәleldep berdi. Astanada úiymdastyrylatyn «Alash» aptalyghy tayau bolashaqta respublikamyzdyng týkpir-týkpirinen qoldau tauyp, jalpyúlttyq sipatqa ainalady dep oilaymyn. Óitkeni qazirding ózinde osy janalyqtan «twitter» arqyly qúlaghdar bolghan elimizding basqa aimaqtaryndaghy jastar óz oblystarynda «Alash» aptalyghyn úiymdastyrugha niyet tanytyp otyr», - degen edi.

Biyl El tәuelsizdigining 20, Jeltoqsan últ azattyq kóterilisining 25 jyldyghymen qosa Alashorda Últtyq ýkimetining 94 jyldyghy qatar kelip otyr.  Naqtyraq aitsaq 1917 jyldyng 5-i men 13-shi jeltoqsan kýnderi Orynbor qalasynda ekinshi jalpy qazaq-qyrghyz qúryltayy ótti. Atalghan qúryltayda Alash avtonomiyasy qúrylyp, ol ózining tәuelsizdigin jariyalaghanyn birimiz bilsek, birimiz bile bermeymiz. Qazaq tarihyn 1991 jyldan bastauymyzdan bolar, atalghan kýndi atap ótu mәselesi tiyisti dengeyde emes.

Osy olqylyqtyng ornyn toltyrudy kózdegen Núr Otan HDP men bir top Qazaq jastary jeltoqsanyng 6-sy men 13-shi júldyzy aralyghynda Elordamyz Astanada «ALASh» aptalyghy ayasynda birqatar is-sharalar ótkizude. Jastardyng bastamasyna «Núr Otan» partiyasynyng hatshysy Erlan Qarin qoldau bildirip, erekshe qyzyghushylyq bildirude. Óitkeni ol óz sózinde «Astanadaghy qazaq jastarynyng bastamasyna sýisinip qaldyq. Sebebi olar osy isterimen-aq ózderining últyna, Otanyna, halqyna, tarihyna jany ashityndyqtaryn dәleldep berdi. Astanada úiymdastyrylatyn «Alash» aptalyghy tayau bolashaqta respublikamyzdyng týkpir-týkpirinen qoldau tauyp, jalpyúlttyq sipatqa ainalady dep oilaymyn. Óitkeni qazirding ózinde osy janalyqtan «twitter» arqyly qúlaghdar bolghan elimizding basqa aimaqtaryndaghy jastar óz oblystarynda «Alash» aptalyghyn úiymdastyrugha niyet tanytyp otyr», - degen edi.

«Alash tuy astynda: Alash. Jeltoqsan. Tәuelsizdik» degen demmen ótetin aptalyqtyng ashylu rәsimi «Amanat» intellektualdy pikirsayys klubynyng otyrysymen bastaldy. «Alash, Jeltoqsan, Tәuelsizdik: Azattyq jolyndaghy kýrester sabaqtastyghy» degen taqyrypta negizgi bayandamany belgili tarihshy Býrkit Ayaghan jasady. Bas qosugha jazushy Aldan Smayyl, qogham qayratkeri Baqytbek Smaghúl, filosof Omar Jәlel jәne tarihshylar Kýlpәsh Iliyasova, Danagýl Mahat qatysty.

Al ekinshi kýngi shara Alash janghyryghy degen atpen Qazaq radiosynda ótti. Múnda búghan deyin «Men qazaqpyn» baghdarlamasynyng apta boyy tyndarmandarmen jýrgizgen keri baylanysy negizinde Alash arystary jayly súraq-jauapta ýzdik tanylghan tyndarmandar arnayy syilyqtarmen marapattaldy.

Beysenbi yaghni, býgin L.N.Gumiylev atyndaghy EÚU-de Alash oqulary ótedi. Ádeby keshte alash arystarynyng ólenderi oqylyp, jas aqyndardyng alashordashylargha arnauy tyndalady. Al qasiyetti júma kýni Alash leksiyasy osy oqu orynynyng Aqseleu Seydimbek atyndaghy auditoriyasynda ótedi. Lektor belgili alashtanushy ghalym Túrsyn Júrtbay.

Al jeltoqsannyng 12-si kýni «Alashtyng Álihany» atty derekti filimning túsau keseri úiymdastyrylmaq. Áytse de keybir qazaq bolshevikterine kónil bólingendey osyghan deyin Álekene nazar audarylmaghan edi. Eng ókinshtisi býginde Álihan Bókeyhandy óz shәkirti Mústafa Shoqaymen jarystyrushylar payda boluda. Iә qazaqta «Ústazynan shәkirti ozady» degen mәtel bar. Biraq Álihandy qor etip, Mústafany zor etip kórsetuding astarynda ne jatyr? Kenestik sholaq belsendilerge qarata әnshi Ámire Qashaubayúly: «Sender ózderindi «naghyz qazaqpyz» dep oilaysyndar. Men naghyz Qazaqty Mәskeu men Parijde kórdim» degen eken. Sondaghy Ámirening Mәskeude kórgen qazaghy Álihan bolsa, Parijdegisi әriyne Mústafa túghyn. Tirshiliginde Últ kósemin ústaz tútqan Mústafany Álekene aidap salu kimge kerek boldy eken? Qosh, sonymen seysenbiden bastalghan aptalyq seysenbi kýngi qortyndy keshpen ayaqtalady.

Astanadan bastalghan apatalyqty respublikanyng týkpir týkpirindegi jastar ilip әketude. Mәselen Almatydaghy Ahmet Baytúrsynúlynyng múrajayynyng aldynda bir top jastar miting ótkizdi. Al Qyzylorda da «M.Shoqay jәne Týrkistan konsepsiyasy», batysqazaqstanda (J.Dosmúhamedúly atyndaghy Pedkoledjding studentteri) «J.Dosmúhamedúly jәne tәuelsiz Qazaqstan», Oraldaghy Jympidy auylynda «Syrym jastary» qoghamdyq birlestigi alashordalyqtargha arnap dóngelek ýstel ótkizedi. Sonday-aq aptanyng sonyna qray Qaraghandy  qalasynda tayauda Alash arystaryna arnap kesh ótip artynan as beriledi dep josparlanuda. Ónirlerdegi búl igi sharalardy úiymdastyrugha úitqy bolyp otyrghan Núr Otan partiyasynyng jastar qanaty ekenin aita ketken jón.

Osyghan qarap Alash aptalyghynyng jalpyúlttyq sipat alyp kele jatqanyn bayqaymyz. Búl keler jyly Alashorda últtyq ýkimetting 95 jyldyghyn dayyndyq dep eseptesek janylyspaytyn shygharmyz.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5439