Qazaqstanda karantin kezinde tabyssyz qalghandargha beriletin әleumettik kómekti tamyz aiynda 2,2 mln adam alghan. Búl turaly enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi habarlady. Búl joly qazaqstandyqtargha tamyz aiynyng eki aptasy ýshin 21 250 tengeden berilgen.

«10 tamyz saghat 10.00-degi jaghday boyynsha, shilde aiynda memlekettik әleumettik saqtandyru qorynan birjolghy tólem taghayyndaugha azamattardan 2 mln 508 myng adamnan ótinish qabyldanghan. Tólem mólsheri eng tómengi jalaqy – 42 500 tengege ten. Tólemdi 2 mln 257,3 myng qazaqstandyq aldy, onyng ishinde 2 mln 241,6 myng adam tamyz aiynda karantinning úzartyluyna baylanysty 21 250 myng tenge mólsherinde qosymsha aqy aldy»,- delingen ministrlik habarlamasynda.

Azamattar kategoriyasy boyynsha jiktesek, 835,1 myng ótinishti birynghay tólem jiyntyghyn tóleushiler týsirgen, 231,1 myng júmys berushi jaldamaly júmysshylary ýshin ótinish bergen, 1 mln 441 myng ótinish ózge kategoriyagha jatatyn azamattardan (jeke kәsipkerler, ózin júmyspen qamtyghandar da bar) kelip týsken. Atauly әleumettik kómek nemese jәrdemaqy, zeynetaqy alatyndargha 42 500 tenge tólenbeydi. Ótinish qabyldau 1 qyrkýiekke deyin jalghasady.

Elde karantin 16 tamyzda ayaqtaluy tiyis. Osyghan deyin memlekettik komissiya ókilderi koronavirus ahualy túraqtalghanyn, 17 tamyzdan bastap birtindep shekteu sharalaryn alyp tastaytynyn habarlaghan edi. Degenmen keybir oblystarda shekteu sharalary kýsheyip, keybir sauda oryndary jabylghan. Karantin úzartyla ma, joq pa, әzirge belgisiz.

Qazaqstanda koronavirus indeti qayta órshigennen keyin elde 5 mausymnan bastap karantin sharalary kýsheygen edi. Sodan beri eki apta sayyn sozylyp keledi.

Nauryz ben mamyr ailarynda jariyalanghan karantin kezinde de túrghyndargha 42 500 tenge berilgen. Ýkimetting aituynsha, alghashqy aida - 4,5 mln adam, ekinshi aida 2 mln-nan astam adam 42,5 myng tenge alghan. Shilde aiynda 1,8 mln adam әleumettik kómek alghan.

Búghan deyin keybir kәsipkerler әleumettik kómekting mardymsyz ekenin aityp, biylikten sauda oryndaryn ashudy talap etken edi. Nesiyelerin tóley almay otyrghanyn aitqan saudagerler bankrottyq aldynda túrmyz dep shaghymdanghan. Al biylik ókilderi epiydemiologiyalyq ahualgha baylanysty sheshim qabyldanady dep mәlimdegen.

Abai.kz