Preziydentimiz Qasym-Jomart Kemelúlynyng bastamasymen 10-tamyz Abay kýni bolyp bekitildi. Memlekettik dengeyde atalyp ótken aqynnyng tughan kýninde Abay atyndaghy qazaq últtyq pedagogikalyq uniyversiytetindegi O.Dosbosynov atyndaghy aqyndar ortalyghy «Abay jaqqan bir sәule sónbeydi» atty onlayn poeziya keshin ótkizdi.

Atalghan jyr keshinde ortalyqtaghy talantty jastar Abaygha arnalghan óz ólenderin oqyp, hәkim shygharmashylyghy qaqynda sóz órbitti. Taghlymgha toly onlayn poeziya keshindegi dana Abaygha arnaghan ortalyq jastarynyng ólenderin nazarlarynyzgha úsynamyz.

Abaydy joqtau

Naqyshyna keltirip óleng kýiin,
Shyqqan túsqa qarayyn, elendeyin.
Neler dana, kelgenmen,neler syrshyl,
Dәl ózindey jan tumad senen keyin.

Ýzdikkenmen jalghaugha sara izindi,
Kóre almadyq aqylman sabazyndy.
Ólshem tappay ózinning tastap ketken,
Qoldanamyz әli kýn tarazyndy.

Sózimizde "týzumiz, argha jaqpyz",
Adamdyqtyng aldynda "malgha jatpyz".
Kóilegi men kónili auysqanmen,
Qaranghylyq qarmaghan sol qazaqpyz.

Baqylaryn Qúdaydyng kýn de eskerip,
Býgingidey tayrandap jýrmes pe edik.
Ózing bolsan, qart ata, ary barlar,
Birin-biri sókpes pe ed kýndes kórip.

Kýiip aittyn,joq mýmkin,janyng ashyp,
Júrtyng qaldy, әiteuir, jamyrasyp.
Ólshemge sap ómirin qalyp edi,
Ketpese de aspandap, qadiri asyp.

Zamana ótip neter ed bir janghyrsaq,
Kelermisin, ou, ata jyldar júmsap.
Seni әkeler qalmady Qúnanbay bel,
Seni tuar qalmady Úljan qúrsaq.

Núrbolat Jeksenbay

Kesh úlyndy
(Abaymen syrlasu)

Talantyna taghzym etken bar ghalam, Qasiyetine bas qoyayyn әz babam. Múzbalaqsyz qúz basynda týlejip, Tughan elding zengirinde samghaghan.

Óli úiqydan oyanamyn týnderde, Nәlet aityp kýiigi kóp kýnderge. Jyr perisin kirletpe dep kiyeli, Amanattap ketken eding bizderge.

Soqtyqpaly, soqpaghy kóp joldaryn, Bәrin bastyng terenine boyladyn. Úiqysyz týn tolassyz oy tolghatyp, Úiqydaghy júrttyng qamyn oiladyn.

Sizge qaray jeteleydi san arman, Aydyn eding aqqulary taranghan. Súlu sholpan sýmbileni izededin, Bar qazaqtyng atsa eken dep tang aldan.

Qyrpuly sóz qyr asa almay qyraulap, Múghjiza esim múngha besik múnar baq.

Últ namysyn oilaytúghyn úlandar, Óz namysyn ketti býgin úrandap.

Qodar qiyal, Tәkejandar qoryndy, Áuleki Áben keri kesti jolyndy. Orazbaylar oraghytyp qamshysyn, Sheship aldy altyn zerli tonyndy.

Aq leskiyim nóser tóger aqsha búlt, Aghyl-tegil armandaryn aqtaryp. Jemtemir jyl kemesine otyryp, Kelte ghúmyr ketip eding attanyp.

Tas talqanyn shyghardyng da mazaqtyn, Dastarqanyn nar alashqa tarattyn. Qazaq halqyn bar әlemge tanytyp, Ortasyna qayttyng qayta qazaqtyn.

Jetim kónil, jyryndy oy jyl ótti, Yrysyndy iring keulep irepti. El dep ghúmyr keshiretin ordannan, Terbep túghyr, talay qyran týlepti.

Qonyraulatyp qúlaghymdy jýr ýnin, Duylgha ghyp duman toptyng dýbirin. Túman basyp, túlpar elding dalasyn, Aydalada adasyp jýr qúlynyn.

Sansyratty sanamyzdy myng súraq, Qansyratty kýshik oilar qynsylap. Qalghyp ketsem oyatady úiqymnan, Shynghys tauy namysymdy shymshylap.

Qasiyeting qanda qalmay ózgerdi,

Tóle by joq jatqa syilap tórlerdi. Ruhy ólip, oy sanasy qúldanghan, Keshire kór, armany әlsiz pendendi!

Jasar Núrdanbekúly

Abay atama

Jyrlaydy jýrek, ózinizdi jyrlaydy,
Óleninmen kók aspanda shyrqaydy.
Qara sózing qanat bolyp qiyalgha
Naqyldaryng sanamda esh solmaydy.

Abay ata túnyq, móldir búlaqtay,
Ólenderi qúighan qúrysh bolattay.
Ánderining әsem sazdy әuezi
Úrpaq ýshin janyp túrghan shyraqtay.

Abay ata bir óziniz pirimsiz,
Ár sóziniz ýilesimdi túr minsiz.
Qazaghymnyng qara týnek sanasyn
Qarasózben qaq jaratyn siz-kýnsiz.

Týn-týnekten alyp shyqtyng halqyndy ,
«Kózin joyam» -dep jaularyng alqyndy.
Qara kýshke kelmegen son,aldamaq
Bolystyqty ,ýiip-tókti altyndy.

Saharagha bilimning núryn shashtyn.
Nadandardyng kókirek kózin ashtyn.
Qarasózben aqyldyng dәnin eksen,
Ólendering ýgiter ózin tastyn.

Qazaqta senen asqan shyng joq shyghar,
Sen túrghanda halqyna týn joq shyghar.
Soqtyqpaly,soqpaqsyz jerde óstin
Basynda quanyshtan múng kóp shyghar.

Jyrdyng shappas jorghasy ózing eding ,
Óleng ýshin qiyndyqqa tózip edin.
Ot shashqan,jalyn qúshqan ólenderin
Ólmesin mәngilikke,sezip edin.

Qazaqtyng biyik úshqan qyrany –sen,
Toghayda erke ósken búlany –sen.
Shóldegen jyr susynyn qandyratyn
Shóldegi taza kәusar búlaghy –sen.

Halqyna sen túrasyng qorghan bolyp,
Bir ózing qalyng toghay,orman bolyp.
Ardaqtap esimindi atay berem
Arttaghy aqyndargha arman qylyp.

Jәidar Núrbekqyzy

Abay dara Abay dana qazaqta

Úrpaghy sonau saqtan qalghandardyn.
Úly taudy mekendep alghandardyn.
Bezbendelgen basynan ótken zaman,
Ózindey bolghan batyr jalghanda kim?!

Túla boyy tamyrynda iyem ruh,
Taram-taram tarihynda tylsym kýsh.
Qarabayyr ólenimen kiyeli,
Jyly qabaq janarynda jyr singish

Asqar tauday aibyny bar ar ojdan,
Asqaqtaghan ay kýni bar tәrizdi.
Astarlanghan jay kýii de paryzdan,
Hauassalim úshtastyrghan ar izin.

Qúshaghyna qysatúghyn qazaqtyn,
Túsauynan týs aghyna jetkenshe.
Ghaqliya ólenderi ghajap tym,
Tauysa da almas ómir ótkenshe.

Qara bauyr qasqaldaqtay qasqayyp,
Toghyz tarap tosqauylday tosqan ba.
Alashyna jol baghdar bop bastaytyn,
Temirghazyq júldyzynday aspanda.

Ýienkidey ýstem bolghan mereyi,
Tobylghyday qoy qyzyl tosylghan.
Alashyna salyp bergen aq joly,
Aq serkening jon etindey osylghan.

Alashymda alyptar bar Tasótkel,
Qazaghy ýshin qar samaydan tasyp ter.
Dua daryr jangha daua, berik sert,
Al myzghymas ashuyn kep basyp kór.

Búla tanym bezbegen búryn maghan,
Jer jastanbas jyrlarym júlynbaghan.
Úrpaghyna medet ber úly babam,
Qúlynyna medet ber úly babam.

Ahmady Aybyn

Abai.kz