Senbi, 23 Qarasha 2024
2888 0 pikir 12 Tamyz, 2020 saghat 17:32

«Abay akademiyasy» seriyasymen 12 kitap jaryq kórdi

10-tamyz kýni L.N.Gumiylev atyndaghy Núr-Súltan qalasyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetining janynan qúrylghan «Abay akademiyasy» ghylymiy-zertteu institutynyng arnayy baghdarlamasy – «Abay akademiyasy» seriyasymen jaryq kórgen 12 kitaptyng tanystyrylymy boldy.

Moderatorlyq tizginin qolyna alghan  L.N.Gumiylev atyn­daghy Euraziya últtyq uniyversiytetining rektory, QR ÚGhA akademiygi, tarih ghylymdarynyng doktory, professor E.B.Sydyqov Preziydent Qasym-Jomart Kemelúly Toqaevtyng úigharuymen Qazaq­stan Respublikasy Ýkimetining qaulysyna sәikes biylghy  2020 jyldan bastap 10 tamyz – Abay kýni bolyp resmy týrde belgilengeni tarihy oqigha ekenin erekshe atap ótti. Osy uaqytqa deyin «Abay akademiyasy» seriyasymen zang ghylymdarynyng doktory N.Dulatbekovtyng jetekshiligimen «Qúnanbay Óskenbaev isi» atty dereknamalyq zertteu kitaby, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor, belgili abaytanushy T.Júrtbaydyng «Bilmey múny jazghan joq...» atty eki kitaptan túratyn Abay ólenderining qoljazbalaryna mәtindik salystyrular jasaghan enbegi men jana mazmúndaghy «Keshegi ótken by Qúnanbay» monografiyasy jaryq kórgen bolatyn.

Abay kýni merekesinde úiym­dasty­rylghan is-sharada atalmysh seriyanyng jalghasy retinde jaryq kórgen on eki zertteu kitaby júrtshylyq nazaryna úsynyldy.  Olar:

  1. Abaydyng ghúmyrnamasy. Eki kitaptan túratyn ghylymiy-tanymdyq dereknama jinaghy, joba jetekshisi – E.B.Sydyqov;
  2. Abay jәne qazaq sosiumy ( Tórt kitaptan túratyn újymdyq maqalalar jinaghy). Joba ýilestirushileri – akademik D.Qamzabekúly, dosent D.R.Aytmaghambetov, dosent E.E.Saylaubay;
  3. «Abaydyng pәlsapasy» (avtorlyq oi-tolghaular). Joba avtorlary – akademik Gh.Esim, RHD R.Kemerbay;
  4. «Soqtyqpaly, soqpaqsyz zamanda ósti» (monografiya). Avtory – professor T.Q.Júrtbay;
  5. «Abaydyng kórkemdik jәne ghylymy dý­niyetanymy» (ghylymy izdenisti monografiya). Avtory – professor S.Negimov;
  6. «Abay jәne Alash sabaqtastyghy: tarihiy-fiy­loso­fiyalyq, әdebiy-ling­viys­tikalyq aspekt Abay­dyng kórkemdik jәne ghylymy dýniye­tany­my» (újymdyq monografiya). Joba jetek­shileri – akademik D.Qamzabekúly, alashtanu­shy ghalym S.Aqqúlúly;
  7. «Bes asyl is». Balalargha arnalghan tanymdyq jinaq. Jana tehnologiyalargha negizdelgen joba jetekshileri – professor J.Á. Aymúhambet, magistrant B.Ahmer;
  8. «Abaydyng pedagogiy­kalyq dýniye­tanymy» (újymdyq monogra­fiya), joba jetekshisi – professor R.Tóleubekova.

Búl atalghan kitap­tardyng barly­ghy L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetining qarjylyq qol­dauymen EÚU baspahanasynan jaryq kórdi.

Jiyn barysynda Halyqaralyq Týrki akademiyasynyng preziydenti, «Egemen Qazaqstan» respublikalyq gazeti» aksionerlik qoghamynyng Basqarma tóraghasy Darhan Qydyrәli, akademik Gh.Esim, professor Serik Negimov, professor, bel­gili abaytanushy ghalym Túr­syn Júrtbay, QR ÚGhA akademiygi, professor Dihan Qamzabekúly, ghalym Súltan-Han Aqqúlúly jәne professor Janat Áskerbekqyzy sóz sóilep, jaryq kórgen enbekterding manyzy turaly aityp ótti.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1479
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5467