Jas ghalymdardyng jaghdayy qalay?
Kezinde M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner, Á.Bektúrov atyndaghy Himiya ghylymdary, A.Baytúrsynov atyndaghy Til bilimi, Sh.Uәlihanov atyndaghy Tariyh, arheologiyalyq jәne etnologiyalyq sekildi ghylymiy-zertteu instituttardyng qay-qaysysynda da enbek etu - ghylymgha bet búrghan jastar ýshin ýlken abyroy edi. Býginde búl ýrdis mýlde joghaldy dese de bolady. Kerisinshe, atalghan mekemelerde ghylym jolyna týskisi keletin jastardyng túraqtauy ózekti mәselege ainalyp bara jatqanday.
Biz instituttardy beker aityp otyrghan joqpyz. Mәselen, joghary oqu oryndaryn qyzyl diplommen bitirgen, yaghni, ghylymmen ainalysqysy keletin jastardy aitpay-aq qoyayyq, atalghan mekemelerde enbek etetin ghylym kandidattarynyng ózi 25 pen 35 myng tenge kóleminde ailyq alady. Intellektualdy enbek jaryqqa shyqqansha onyng manayynda qanshama adam ter tógedi. Olardyng da enbekaqysy mәz emes. Bar bolghany - 20 myng tenge. Búl «Ghylym salasyna qyruar qarjy bólindi» nemese «Akademikter men ghylym doktorlarynyng ailyghy pәlen payyzgha ósti» deytin aqparattargha kereghar kórsetkish emes pe? Osy jәne ghylymnyng damuy, ghylymiy-zertteu instituttarynyng qazirgi hal-ahualy, jas ghalymdardyn jaghdayy, t.b. mәseleler turaly ghalymdargha saual qoyghan edik.
Kezinde M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner, Á.Bektúrov atyndaghy Himiya ghylymdary, A.Baytúrsynov atyndaghy Til bilimi, Sh.Uәlihanov atyndaghy Tariyh, arheologiyalyq jәne etnologiyalyq sekildi ghylymiy-zertteu instituttardyng qay-qaysysynda da enbek etu - ghylymgha bet búrghan jastar ýshin ýlken abyroy edi. Býginde búl ýrdis mýlde joghaldy dese de bolady. Kerisinshe, atalghan mekemelerde ghylym jolyna týskisi keletin jastardyng túraqtauy ózekti mәselege ainalyp bara jatqanday.
Biz instituttardy beker aityp otyrghan joqpyz. Mәselen, joghary oqu oryndaryn qyzyl diplommen bitirgen, yaghni, ghylymmen ainalysqysy keletin jastardy aitpay-aq qoyayyq, atalghan mekemelerde enbek etetin ghylym kandidattarynyng ózi 25 pen 35 myng tenge kóleminde ailyq alady. Intellektualdy enbek jaryqqa shyqqansha onyng manayynda qanshama adam ter tógedi. Olardyng da enbekaqysy mәz emes. Bar bolghany - 20 myng tenge. Búl «Ghylym salasyna qyruar qarjy bólindi» nemese «Akademikter men ghylym doktorlarynyng ailyghy pәlen payyzgha ósti» deytin aqparattargha kereghar kórsetkish emes pe? Osy jәne ghylymnyng damuy, ghylymiy-zertteu instituttarynyng qazirgi hal-ahualy, jas ghalymdardyn jaghdayy, t.b. mәseleler turaly ghalymdargha saual qoyghan edik.
Kóshim ESMAGhAMBETOV, Ramazan Sýleymenov atyndaghy Shyghystanu institutynyng bas ghylymy qyzmetkeri, tarih ghylymynyng doktory, professor:
- Tәuelsizdikten keyin ghalymdar óz oi-pikirlerin ashyq bildiruge ýlken mýmkindik aldy. Búl orayda, ghalymdargha birshama jaqsy jaghdaylar jasaldy. Jana qorlar ashyldy. Memlekettik «Mәdeny múra» baghdarlamasynyng negizinde kóptegen jana materialdar ainalymgha qosyldy. Biraq, әli de bolsa bizding otandyq tarih ghylymy búrynghyday damyp kele jatyr deuge bolmaydy. Sebebi, qazaq halqynyng shyghuy, qalyptasuy, últ-azattyq qozghalysynyng tarihy, sayasy qughyn-sýrgin mәseleleri әli de tolyq zerttelmey keledi. Onyng bir qyry - kóptegen mәlimetter men derek kózderi memlekettik qúrylymdarda, Bas prokuraturada, Últtyq qauipsizdik komiytetinde jatyr. Tәuelsizdikting alghashqy jyldary kishkene solardy ashqanday bolyp edik. Qazir týgeldey jauyp tastady. Búl endi memlekettik ýlken mәsele. Joghary jaqtyn búiryghy ma, basqa jaghday ma, kóptegen materialdar osy mekemeler qorynda. Al, olarsyz tarihty tútas shynayy zertteu mýmkin emes.
Odan keyingi aitar jayt, ghylymy qyzmetkerlerding mәrtebesi men jalaqysy bizde basqa memlekettermen salystyryp qaraghanda tómen. Men ózim bas ghylymy qyzmetkermin. Jalaqymyz jaqynda ghana jýz myng tengege jaqyndady. Múny qarjy, t.b. mekemeler mamandarynyng ailyghymen salystyrsaq, týk emes. Búl aqshagha men ómir boyy júmys istep, shashym agharyp, jetpisten asqanda jetip otyrmyn.
Býrkit AYaGhAN, Memleket tarihy institutynyng diyrektory, tarih ghylymynyng doktory, professor:
- Bizde Kenes zamanynan qalghan jylau-syqtau siyaqty bir әdet bar. Shynyn aitsaq, Qazaqstan ghalymdarynyn, әsirese, júmys isteytinderining túrmysy jaman emes. Mysaly, qazir ghylym kandidattarynyng ailyghy 600, al, ghylym doktorlarynyng jalaqysy 900 dollar shamasynda. Ózbekstan men Qyrghyzstandaghy ózimiz qatarlas әriptesterimizding ay sayyn alatyny 200 dollardan aspaydy. Sondyqtan, ghalym degende barlyghyn birge aitpau kerek.
Al, ghylymda kimderding jaghdayy qiyn desek, shynynda da jas ghalymdardyn jaghdayy óte auyr. Sol sebepti, jas ghalymdargha kónil bólu kezek kýttirmeytin shara. Olargha eng aldymen arzan nesiyemen ýy beru jaghyn oilau qajet. Malayziyada jas otbasylargha kórsetiler kómek týri kóp. Mysaly, onda nesie alghan jas otbasynda eki-ýsh bala ómirge kelse, ýkimet tarapynan dereu qaryz keshiriledi. Búl bir jaghynan jastargha kómek, ekinshi jaghynan el demografiyasynyng ósuine ýlken yqpal etedi. Taghy bir aita keter mәsele, tarihshylar ýshin qazir altyn ghasyr keldi. Qay arhivke baramyn dese de rúqsat berilgen. «Mәdeny múra», «Ghylymy qazyna» atty baghdarlamalar iske qosyldy. Yaghni, júmys isteytin ghalymdargha mýmkindik jetedi. Qazaqstanda qazir qarjy bar. Biraq, jazatyn, naqtyraq aitsaq, ghylymgha qúnttap berilgen adamdar azaydy. Kenes túsynda ghalymdargha bәrin berushi edi ghoy. Sol kózqarastan aryla almay kelemiz.
Tarih ghylymynda aitylmaghan aqiqat, ashylmaghan better óte kóp. Biz osy kýnge deyin Mústafa Shoqaydyng qalay, nelikten kaza tapqanyn bilmeymiz. Búl óte manyzdy súraq. Múny nege zerttemeske? Qazaqstannyng Reseyge qalay qosylghanyn da naqty aita almaymyz. Aymaq tarihtary da tolyq dengeyde zerttelmeude. Ayta bersek, múnday mәseleler kóp. Onyng ózindik sebepteri de joq emes. Ghalymdar bir jaghynan ýlgere almay jatyr. Bir bet ghylymy tújyrym jasau ýshin oghan birneshe jyl izdenu kerek. Ekinshi jaghynan, әli de bolsa ghalymdar tarapynan salghyrttyq oryn aluda. Kóptegen ghalymdardan songhy on jylda «ne jazdynyz, qanday zertteu jasadynyz?» dep súrasanyz, ókinishke qaray, kem degende 80-90 payyzynyng elge qajetti enbek ete almaghanynyng kuәsi bolasyz. Múny nege aitpasqa? Bizde ylghy bireudi kinәlau basym. Biz ghalymdargha «ne istediniz, songhy ret múrajayda qashan boldynyz?» degen súraqty kóp qonymyz kerek.
Qyzdarhan RYSBERGEN, A.Baytúrsynov atyndaghy Til bilimi instituty onomastika bólimining mengerushisi, filologiya ghylymynyng doktory:
- Onomastika bóliminde ýsh qyzmetkermiz. Jastar keledi, qorghaghan song ketip qalady. Múnda tek óz isine berilgender ghana júmys isteydi. Eng jas qyzmetkerimiz 25-te. Onyng ózi ketkisi kelip otyr. Bizde maman joq. Óitkeni, qarjylandyru óte tómen. Mәselen, qyzyl diplommen bitirip kelgen jas qyz 27 myng tenge alady. Búl onyng ne jolaqysyna, ne pәteraqysyna jetpeydi. Búlardyng kóbisi auyl jastary. Professor bizding ózimiz joghary oqu oryndary qyzmetkerleri men memlekettik qyzmetshilerden eki, tipti, ýsh ese az ailyq alamyz. Biz ózimizdi budjetten grant alu arqyly ghana qarjylandyramyz. Ol ýshin konkursqa qatysu, jobalarmen júmys jasau kerek. Múnyng bәrine maman qajet.
Gýljahan ORDA, M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng jetekshi ghylymy qyzmetkeri:
- Mening ghylym salasynda jýrgenime 20 jyl boldy. Osy uaqyt ishinde Qazaqstannyng ekonomikalyq qúldyrau dәuirin de kórdik. 1990 jyldary ghylymnyng jaghdayy óte mýshkil bolatyn. Ol kezde ghylymy qyzmetkerler 0,25-0,5 jýktemede júmys istep, 5-10 myng tenge ailyq aldy. Dәl qazirgi tanda da solardyn, yaghni, ghylymy qyzmetkerlerding jaghdayy odan kóterildi deuge kelmeydi. Jiyrma jylda elimizding ekonomikalyq jaghdayy qanshalyqty óskenimen, ghylymgha kónil joghary dengeyde bólinbey kele jatyr dey alamyn. Mәselen, joghary oqu oryndary oqytushylarynyng enbekaqysy bizden bir jarym ese artyq. Ghylymda jastar nege túraqtamaydy desek, birinshiden, enbekaqy óte az. Naqty faktimen aitsam, bizde, kishi ghylymy qyzmetkerler - 25, al, ghylym kandidattary 35 myng tenge alady. Basqa mekemelerde ghylym kandidattarynyng jalaqysy búdan eki-ýsh ese kóp. Mysaly, bizder ghylymiy-zertteu jobalarymen júmys jasaymyz. Sol jobalar ýlken konkurstardan ótedi. Jobany alu joldarynyng ózi óte qiyn. Ýsh jylgha josparlanghan ghylymy jobalargha qansha kóz mayymyzdy júmsaghanymyzben, oghan qosymsha aqsha tólenbeydi. Sol bir ailyq. Ghylym jolynda jýrgen jastardyng ailyghyn jekemenshik mekemeler, tipti, mektep múghalimderining jalaqysymen salystyrugha kelmeydi. Ghylymnyng júmysy óte auyr. Keybireuler ghylymiy-zertteu instituy mamandarynyng jaghdayy jaqsy deui mýmkin. Búlar ghylymnyng jay-kýiin akademikter men doktorlardyng enbekaqysymen saralaytyndar. Ghylymnyng qara júmysy degen bolady. Ony kishkentay qyzmetkerler jasaydy. Mysaly, jazghan dýniyelerdi komiuterge teru, ony baspagha dayyndau, korrektor, redaktor, búlar qansha kózmayyn tauyssa da, mardymsyz enbekaqyny qanaghat etedi. Ghylymgha kónil bólu osydan bastalu kerek.
Ázirlegen
Týimegýl SMAGhÚLQYZY,
«Zang gazeti»
http://zan.zanmedia.kz