Keshe Almaty qalasynyng әkimshiligi, «Núr Otan» halyqtyq demokratiyalyq partiyasynyng Almaty qalalyq filialy, Sh.Uәlihanov atyndaghy tarih jәne etnologiya instituty, Joghary oqu oryndary qauymdastyghynyng úiymdastyruymen elimiz Tәuelsizdigining 20 jyldyghy jәne 1986 jylghy Jeltoqsan oqighasynyng 25 jyl toluyna arnalghan «Qazaq kóterilisteri jәne azattyq múraty» atty dóngelek ýstel úiymdastyrdy.

Biyl - Tәuelsizdigimizge 20 jyl. Áriyne, bostandyqqa qol jetkizu onay bolghan joq. 1731 jyly Reseyge bodan bolghannan, keshegi egemen el atanghan 1991 jylgha deyin otarlau sayasatyna qarsy últ-azattyq kóterilister toqtaghan joq. IYisi qazaqtyng arman-maqsaty bolghan egemendikke jetu ýshin, qazaq «myng ólip, myng tirildi». Soqtyqpaly, soqpaqty joldan ótti. Tar jol, tayghaq keshude, últtyng jartysy qyryldy. Biraq óz-ózin joghaltqan joq. Týbi ata-babamyzdyng asyl armany bolghan tәuelsizdikke qol jetkizdi. Desek te, ótkenimizdi týgendemey, bolashaqqa baghdar jasay almaytynymyz haq. Osy orayda, azattyqtyng aq tanyna jetkendegi jolymyzdyng aishyghyn aiqyndap, joghymyzdy týgendep, barymyzdy taghy bir mәrte saralaudy kózdegen tarihshylarymyzdyng dóngelek ýstelde tilge tiyek etken mәseleleri últ ruhyn kóteretin manyzdy sharagha ainaldy.

Keshe Almaty qalasynyng әkimshiligi, «Núr Otan» halyqtyq demokratiyalyq partiyasynyng Almaty qalalyq filialy, Sh.Uәlihanov atyndaghy tarih jәne etnologiya instituty, Joghary oqu oryndary qauymdastyghynyng úiymdastyruymen elimiz Tәuelsizdigining 20 jyldyghy jәne 1986 jylghy Jeltoqsan oqighasynyng 25 jyl toluyna arnalghan «Qazaq kóterilisteri jәne azattyq múraty» atty dóngelek ýstel úiymdastyrdy.

Biyl - Tәuelsizdigimizge 20 jyl. Áriyne, bostandyqqa qol jetkizu onay bolghan joq. 1731 jyly Reseyge bodan bolghannan, keshegi egemen el atanghan 1991 jylgha deyin otarlau sayasatyna qarsy últ-azattyq kóterilister toqtaghan joq. IYisi qazaqtyng arman-maqsaty bolghan egemendikke jetu ýshin, qazaq «myng ólip, myng tirildi». Soqtyqpaly, soqpaqty joldan ótti. Tar jol, tayghaq keshude, últtyng jartysy qyryldy. Biraq óz-ózin joghaltqan joq. Týbi ata-babamyzdyng asyl armany bolghan tәuelsizdikke qol jetkizdi. Desek te, ótkenimizdi týgendemey, bolashaqqa baghdar jasay almaytynymyz haq. Osy orayda, azattyqtyng aq tanyna jetkendegi jolymyzdyng aishyghyn aiqyndap, joghymyzdy týgendep, barymyzdy taghy bir mәrte saralaudy kózdegen tarihshylarymyzdyng dóngelek ýstelde tilge tiyek etken mәseleleri últ ruhyn kóteretin manyzdy sharagha ainaldy.

Talas OMARBEKOV, tarih ghylymdarynyng doktory, professor:
- Naqty derekterge kóz jýgirtsek, Stalindik totalitarlyq jýiening kýshteu sayasatyna qarsy qazaqtar 372 ret kóteriliske shyqqan. Búl arghy zaman emes, 30-jyldardyng túsynda. Búghan 80 myngha juyq adam qatysqan. Búl irili-uaqty kóterilister bir ortalyqtan basqarylghan joq. Árkim óz halderinshe qimyldady. Biraq barlyq kóterilisting maqsaty - azattyq alu ýshin edi. Qazir ótkendi zerdelep otyrsaq, sol kóterilisterding kýngirt jaghy kóp. Ol - sol dýmpulerdi úiymdastyrghan basshylardy eshkim bile bermeydi. Bizding maqsatymyz - solardyng aty-jónderin jaryqqa shygharyp, júrtqa tanytu. Jas úrpaqtyng jadyna sinirip, tәrbiyeleu. 1986 jylghy Jeltoqsan oqighasy sonyng zandy jalghasy. Qazaq halqynyng qay kóterilisining astaryna ýnilme, barlyghy tәuelsiz el bolu ýshin jantalasudyng qaraketi.

Bereket KÁRIBAEV, әl-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniyversiytetining professory:
- Qazaqstan tarihynda XVIII ghasyrdyng 30-jyldarynan bastap jana kezenning nemese dәuirding bastalatyny belgili. Onyng eng basty belgisine Resey imperiyasynyng qazaq jerindegi otarlau sayasatynyng kýsheye týsui jatady. Sol ghasyrdyng ortasynan XX ghasyrdyng basyna deyingi qazaq elining tarihy jolyna jiti nazar audarsaq, airyqsha bayqalatyn birneshe qúbylystardy kóremiz. Olardyng qataryna birneshe ghasyr boyy qazaq qoghamynyng sayasy qondyrmasy bolyp kelgen - qazaq memlekettiligining birte-birte әlsirep joyyluyn; Reseyding Kishi jýz ben Orta jýzding aumaqtarynda әskery otarlau sayasatynyng keng qanat jayyp, kýsheyi men tolyqtay ornauyn; sonday-aq ekonomikalyq, әleumettik, ruhani, mәdeny sipattaghy otarlau sayasatynyng jýrgiziluin, ghasyrlar boyy qazaq jerinde damyp kelgen qoghamdyq qatynastardyng ózgeristerge týsuin; otarlyq qanaugha qarsylyq retinde qazaq halqynyng últ-azattyq qozghalystarynyng jandana týsuin jәne taghy basqa osynday sipattaghy qúbylystardy jatqyzugha bolady. Osy kórsetilgen qúbylystar ishinde otarshyldyqqa qarsy bolghan kýresterdin, últ-azattyq qozghalystardyng halqymyzdyng tarihynda alar orny óte erekshe.

Qayym-Múnar TABEY, qogham qayratkeri, Jeltoqsan oqighasyna baylanysty tórt kitap shygharghan jazushy:
- Dýniyeni dýr silkindirgen 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisi imperiyanyng qúrsauynda shynjyr bop shyrmalghan, búghau bop kýrmelgen qazaq halqynyng ezgige qarsy ýzdiksiz kýresining zandy jalghasy bolyp tabylady. Babalarymyz:
«Edildi kelip alghany,
Etekke qoldy salghany,
Jayyqty kelip alghany,
Jaghagha qoldy salghany, - deytin zar zamannan bastalghan talayly taghdyrynyn, arman-maqsatynyn, kýrsinisi men kýnirenisining bar bolmysyn tanytatyn qaysar órligining jalghasy.

Ókinishke qaray, jasynday jarq etken osynau Jeltoqsan kóterilisi uaqyt qoynauyna sinip, alystap bara jatsa da sayasiy-tarihy túrghydan әli de bolsa jan-jaqty saralanbaghany ras. Búl turaly Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaevtyng «Ghasyrlar toghysynda» atty kitabynda bylay dep jazylghan: «...Kýndelikti kýibenmen jýrip, 1986 jylghy Jeltoqsan oqighasynyng tarihy manyzyn tolyq dәrejede baghalap ýlgergen joqpyz».
IYә, әdil aitylghan tújyrym dep bilemiz. Óitkeni qasiyetti Jeltoqsan - bizding tarihymyzdyng bólinbes bólshegi. Ony bilu, zertteu, qasterleu -bәrimizding paryzymyz. Jalpy, sol uaqytta 33 myng adam japa shekti. Ókinishtisi, sonyng bәri tolyng aqtaldy dey almaymyn. Mәselen, 1991 jyldyng jeltoqsan aiynyng 12 kýni Preziydentimizding «Qazaqstandaghy 1986 jylghy Jeltoqsannyng 17-18-degi oqighalargha qatysqany ýshin jauaptylyqqa tartylghan adamdardy aqtau turaly» Jarlyghy jaryq kórdi. Jón. Bir ókinishtisi, osy Jarlyqtyng 2-babynda: «milisiya qyzmetkerlerinin, halyq jasaqshylarynyng ómirine qater tóndirgeni ýshin sottalghandargha qoldanylmaydy» delingen. Osy bap kóp nәrsege bóget bolyp túr. Jarlyq tәuelsizdik almay túryp jaryq kórdi. Qazir tәuelsiz elmiz. Sondyqtan osy Jarlyqtaghy atalghan bapty alyp tastasaq, Jeltoqsan oqighasynda japa shekkender tolyghymen aqtalar edi. Osyny eskergenimiz jón. IYә, tәuelsizdik - qazaqqa búiyrghan ýlken syy boldy. Tek osynyng qadir-qasiyetin tereng sezinip, ony qorghau ýshin barymyzdy salugha tiyispiz. Alqaly jiynda aitylghan úlaghatty pikirler osyny aighaqtaydy.

Seysen ÁMIRBEKÚLY

http://www.aikyn.kz