Túrsynbek Kәkishev tútas bolmysymen últ ýshin jaralghan dara túlgha edi.

Ol kisimen 2006 jyly 9 mausymda Almaty qalasyndaghy ghalymdar ýiinde ótken «Eline úran bolghan Er Jәnibek» atty halyqaralyq konferensiyadan keyin jaqynnan shýiirkelesip kettim. Ol jayynda T.Kәkishev keyinnen «Qoyan jylghy Sayahat» esteliginde: «Osydan 5-6 jyl búryn Kerey Er Jәnibek atyndaghy halyqaralyq qor qúrylyp, júmysqa kiristi. Oghan tikeley aralasym bar. Qazir júrttyng bәri ata-babasyn, ru-taypasyn izdep jatqanda bir-birimen bastary onaylyqpen qosyla qoymaytyn Kereylerdi úiymdastyru ýshin Qytaydaghy abaq kereyden kelgen jigitter, әsirese Jәdy Shәken degen azamat Qazaqstan ghylym akademiyasynyng ghalymdar ýiinde ghylymy konferensiya ótkizdi. Bardym» dep eske alady.

Sodan 2011 jyly shildede Astana qalasyna kóshkenge deyingi aralyqta kóp birge boldyq. Onan keyinde ara qatynasymyz ýzilgen joq. Áriyne, bir adamdy tanyp-biluge 5-6 jyl azdyq eter, alayda, «joldasyndy jolsaparda tany» degendey kóp retki birge jýrip birge túrghan saparlastyq aramyzdy jaqyndatyp jibergen edi.

Bastylarynan – 2007 jyly Túrsynbek Kәkishev, Ázilhan Núrshayyqov, men Jәdy Shәkenúly – ýsh kisi mausymnyng basynda bir apta ShQO-da, Óskemen qalasynda, Jarma audanynda bolyp qaytqan edik. Osydan keyin de Er Jәnibek babamyzgha qatysty barlyq is-sharalarda birge boldyq. Ekinshi ret 2010 jyly Túrsynbek Kәkishúly bastaghan, Maqsút Temirbaev, Temirhan Ýndemesov, Jәdy Shәkenúly – tórt kisi Qytaydaghy bauyrlar arasynda arnayy saparda bolyp qaytqanbyz. Ýshinshi ret osy jyly (2010) 2 qarashada Túrsynbek Kәkishev, Maqsút Temirbaev, Múhamethan Omarov, Múrtaza Búlútay, Bayanghaly Álimjan, Jәdy Shәkenúly Qyzylordada ótken dini-aghartudyng kórnekti túlghasy Maral ishannyng 230 jyldyghyna arnalghan saltanatty is-sharagha qatystyq.

Tórtinshi ret 2011 jyly 16-17 mausymda Túrsynbek Kәkishev, Núrqoja Oraz, Serik Túrghynbekov, Jәdy Shәkenúly bastaghan top – aqyn, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi, f.gh.k,  A.Baytúrsynúly atyndaghy Qostanay memlekettik uniyversiytetining Media ortalyghynyng diyrektory Aqylbek Shayahmetovtyng 60 jastyq merey toyyna baryp qaytqan edik.

Osylaysha agha-bauyr retinde jaqyndasyp, janasyp qana jýrmey, әdebiyette de ústaz ben shәkirt retinde syilasymdy óttik. Týkeng әdebiyet jayyndaghy әr bir bolymsyz nәrsege ýlken nazarmen, yntamen qaraytyn. 2008 jyly mening «Bir uys sәule» atty kitabym «Jazushy» baspasynan jaryq kórerde qoljazbamdy erinbey-jalyqbay oqyp, alghysóz jazyp edi. Alghysózding taqyrybyn da «Danghylynnan janylyspa» dep aighaylatyp, aq bataday qoyghany bar.

Jyldar uysymyzda túrmady. Bәri de syrghyp óte shyqty. Endi artyma qayryla qarasam, Túrsynbek atty kesek túlgha, qaytalanbas beynenin, alatauday abyzdyng bauyrynda talay tәtti kýnim ótken eken.

Endi sol ótken kýnder elesinen birneshe týiinge erekshe nazar audarghym keldi.

Maghjandy eske alyp jylauy

Ómirding búralang kýnderinde aqyldan taryqqan nemese әlde bireulerge ókpeli bolghan shaghymda birden Túrsekene tartatyn daghdy qalyptastyra bastaghanmyn. Qashan esigin qaqsang «kelme» demeydi. Qúshaq jaya qarsy alady. Seni tyndaydy. Arasynda «tak» dep qoyady. Qalay juasytudy da jaqsy biledi. Kýlәsh jengemiz de ýlken basyn kishireytip dastarqangha jýgiredi.

Dastarqannan túrghan song aghamyz kónili qalaghan kisisin mamyrlay basyp kitaphanasyna bastaydy. Sonday kýnderding birinde Týkeng әdetinshe ong qolynyng syrtymen kózderin syqyrlata uqalap, syghyrayghan kózderin ýlken ashyp qolyna Maghjannyng jyr jinaghyn ústady. Kitap oqyghandaghy әdeti – kitaptyng únaghan, únamaghan jerin syzyp, qalammen belgiler salyp otyrady.

– Qarashy, mynany. Maghjandy. Qayran esil erler-ay. Myna bir ólenin oqyp bereyin. Tynda! Týrkisip temir joly tartylghanda jazghany.

Osyny aitqan Túrseken  Maghjannyng әlgi ólenin oqy jóneldi. Ólenning ayaghyna jetpey solqyldap jylay bastady.

– Qayran erler-ay.......halqyn qalay sýiip ótken! Enkildey jylap ólenning sonyna da jetti. Ong qolynyng syrtymen kózin taghy da syqyrlata uqalady. – Qazaqtyng naghyz janashyrlary osylay bolghan, qazaq jerine kýn sayyn súghy na kirgen orys otarshyldyghyna qarsy aityp otyrghany ghoy. Qazir qalaymyz! – alaqanyn jayyp kóz jasyn qúrghatty.

Sәbit jayyndaghy tolghanysy

Túrsekeng Sәken men Sәbitti shyn sýietin edi.

Kenes dәuirin jәne kenesshil qazaqtardy jaqatpaytynyma aitatyn uәji de kóp:

– Aynalayyndar-au, sender ylghy «Sәbet-Sәbet» dep Sovet odaghyn jek kóresinder. Áriyne aqtamaymyn. Biraq qazaqqa jәne qazaq әdebiyetine әkelgen ong yqpaldary da az bolghan joq qoy. Sәken, Sәbittter eshqashan jeke basynyng qamyn oilamady. Halqyn oilady, halqynyng әdebiyetin oilady. Sol halqyma kenes odaghy sýieu bolady dep sendi.

Sәbit júrt oilaghanday jenil, zaman baqqysh bolghan joq. Bәrin sezdi, bәrin biledi. Bәri bir últyn tyghyryqtan alyp shyghatyn joldy izdedi. Múhtar Áuezovty birinshi bolyp qoldaghan da, ol turaly arnayy maqalalar jazghan da Sәbit boldy. Ashy syndargha barghany da ras. Ony eshqashan kýnshildikpen, baqtalasytqpen aitqan joq.

Al, Múhang jaryqtyqta da pendeshilik boldy ghoy. Sәbittting maqtauyn qabyldap, synyn qabylday almady. Betke kelgende bildirmese de ishtey ese qayyrudy oilamay qalghan joq. Tipti Alashshyldar men qughyn-sýrgin zamanynda Múhannyng basqadardyng ýstinen qol qoyyp bergenine ne aitamyz!?

Ásirese, Dinmúhamed Qonaevpen Múhang qúda bolghasyn búl mәseleler ashyq kórinis berdi. Qonaevtyng ózi Múhtardy kókke kóterip, Sәbitti elemegensidi. Tipti adamsynbady deuge de bolady. Sóitip, ýnsiz qaldyru arqyly oghan ruhany soqqy jasady. Sәbitti kýiretuge júmys jasady. Múnyng bәri Sәbene auyr tiydi.

– Kórding be, búlardy  jәidan jay aityp otyrghanym joq. Barlyghy arhiv materiyaldarynda bar. Jazyp jatqan kitaptaryma da kirgizdim. Al qazir bәrine keshirimmen qaraymyz. Múhana da Sәbene de. Endi bireulerding Múhannyng kólenkesine mәn bermegensip Sәbitke jarmasatyny bar. Aldymen últyna Sәbittey enbeng jasap, Sәbittey mol dýnie jazyp kórsinshi, shirkinder!

Alystaghy aghayyn arasynda

Túrsekeng alystaghy aghayynnyng ruhany әkesi siyaqty edi. Europadan Ábduaqap Qara; Mongholiyadan Islam Qabysh, Súraghan Rahmet; qytaydan Shәmis Qúmar, Zeynolla Sәnik, t.b. birden Túrsekenning ýiine sәlem bere kiretin edi.

Kóbi mening ol kisige jaqyn jýrgenimdi eskerip, jol bastauymdy ótinetin. Túrsekeng qanday júmys, mәjiliste jýrse de «joq» demeydi. Kýlash jengemizding aghash tabaqpen tartatyn qazy-qarta, jal-jayasy da dayyn túrady.

Ángime ózegi arghy-bergi betti aqtarady. Ádebiyet qana emes, alystaghy, shettegi 5mildion qazaqtyng hal-kýiin arqau etedi. Túrseng tura ózining birge tuysqan adamdary jer betine shashylyp qalghanday ystyq tuysqandyqpen sóz qozghaydy. Kónili búzylghanda kózin qayta-qayta syqyrlata uqalap alady.

Ol kisimen әngimelesken әr qazaq bәlzam suyna qanghanday shóli qanyp, jaydarlanyp shyghady. Ýkimettik jarylqau jandaryna jetpese de ruhany qoldaushysy baryna marqayyp qaytady.

Erekshe este qalarlyq tarihy oqighanyng biri – T.Kәkishevting qytaydaghy bauyrlar aarsynda saaprda boluy edi.

2010 jyly Túrsynbek Kәkishýly, Maqsút Temirbaev, Temirhan Ýndemesov syndy aghalarymdy bastap Ór Altaygha bet aldym. Ýrimjide Shәmis Qúmarúly bastaghan ziyaly qauym ókilderine kezikken son, 24 shildede Jәnibekting qara shanyraghy otyrghan Shingilge jol aldyq. Aldymyzdan batyrdyng 8-úrpaghy әnshi Saghdat Myrzahmetúly shyghyp, auylgha bastady.

25 shilde kýni tanerteng Shingilden attanyp, Koktoghay audanyndaghy Shynjang qazaq әdebiyetining kórnekti túlghasy, әigili aqyn Aqyt Ýlimjiúlynyn, dalanyng kókjaly atanghan Ospan batyrdyng auylyna búryldyq.

Bizding osy auylgha at basyn tiregenimizdi estigen Aqyttyng – Qyzyr Aldajarúly degen nemeresinen tughan Sayran Qyzyrúly, Ospan batyrdyng nemeresi Núrlan Nәbiyúly bastaghan top aldymyzdan shyqty.

Kóktoghaydyng kóp shejiresining biri әigili Zuqa batyrdyng hikayasy ekenin biletinbiz. Ýrimji-Altay tas jolynyng jiyeginde – aldymyzdaghy Belqúdyq degen jerde ýlken qorymda zúlym ýkimetke qarsy shyqqan qas batyrdyng sýiegi jatyr. Búl kýnderi ýlken ziratqa ainala bastaghan qalyng mazarlyqty kórgende eriksiz tizginimizdi irkip, tizemizdi býktik. Batyr ruhyna dúgha baghyshtadyq.

Shynjang qazaq әdebiyetindegi kórnekti túlghanyng biri – tarihshy, jazushy Asqar Tatanayúly. Bizding sәlem berip, dúgha oqityn shanyraghymyzdyng biri de sol Asaekenning balasy Kóben Asqarúlynyng ýii bolatyn. 26 shilde kýni tanerteng erte bizge amandasa kelgen «Altay ayasy» atalatyn jurnaldyng bas redaktory, aqyn Bolat Ghazezúly ýy iyelerining asygha kýtip otyrghanyn jetkizip, bizdi solay bastady.

Ádebiyetting Altay ónirindegi qara shanyraghynyng birine ainala bastaghan búl ýidegi әngimeler әriyne, әdebiyet jәne Asqar tónireginde órbidi. Kóbenning ózi de aqyndyghynan qalsa tarihshy, jazushy, әngimening de mayyn tamyzyp aitady.

Biz әngime qyzyghymen otyrghanda esikten at jaqty, súnghaq boyly bir azamat sәlem bere kirdi. Kóben:

– Erjan Kәzimúly Mәnkey nemeresi, Altay aimaqtyq uәly mekemesi bas hatshysynyng orynbasary. Altay kýnbetinde ótken әigili Mәmy beysi Júrtbayúlynyng shóberesi, – dep tanystyrdy.

Bizding ylghy da úly adamdargha taghzym jasap, ýlken shanyraqtargha sәlem berip kele jatqanymyzdy estip, ýy iyeleri sәlemning sәtin arnayy oraylastyrsa kerek. Altaydaghy qasiyetti oryndar men qara shanyraqtargha dep ala kelgen shapanymyzdyng bireuin Asqar atamyzdyng ornyndaghy Kóben Asqar úlyna, bireuin Mәmy beysining shóberesi Erjangha japtyq.

Asqar Tatanayúlynyng shanyraghynan shyqqannan keyin Altay qalasyn araladyq. Ondaghy qazaq emshilik ortalyghynan shyqqannan keyin qalanyng basyna tirelip jatqan aq qayyndy «Shәriphan aralyna» bas súqtyq. Shәriphannyng qabirining aldyna qatarlasa tize býgip, marqúmnyng ruhyna baghyshtap dúgha oqydyq.

27 shilde tanerteng jol jobamyz boyynsha Buyrshyn audanyna qaray jolgha shyqtyq. Altay betinde saylanghan tórt biyding ekeui – әigili kýishi Beysenbi Dónenbayúly men Qúlybek Janteliúly osy Buyrshynda jatyr. Beysenbining úly әigili qara Ospan da, Qúlybekting nemeresi Ómirtay Nәshinúly da osynda ótken. Ári búl jer «Altaydyng aqiyqtary» romany arqyly kópke tanys kórnekti jazushy Maghaz Razdanúlynyng da auyly.

Buyrshyn bizding Altaydaghy saparymyzdyng songhy ayaldamasy boldy. Osydan keyin Sauyr, Qaramaylyny basyp, Kýitúnge jettik.

28 shilde tanerteng erte Kýitýn qalamgerleri bizge jolyghugha keldi. «Ile halyq baspasynyn» jauapty redaktory, jazushy, synshy Serik Qauymbayúly, baspa redaktory Algha Aqanúly, Ile oqu-aghartu insitutynyng oqytushysy Túrsynhan Álhan, aqyn Gýlnar Quanbeqyzy, Qúrylysqan Tәliyanqyzy, Núrjan Qojekeqyzy t.b. larmen azda bolsa saz әngime dýken qúrdyq.

Almatygha qaray búrghan at basymyz osy eldegi songhy ayaldama Qúlja qalasyna tireldi. Biz Qúlja qalasyna keshtetip jetsek te «Ile aidyny» jurnalynyng bas redaktory, Oblystyq Jazushylar qoghamy tóraghasynyng orynbasary, aqyn Maqsat Núrghazin bastaghan bir top azamat aldymyzdan shyqty. Keshki qonaqasyda Almatydan barghan tarih ghylymynyng doktory, professor Nәbijan Múhamethanúly jәne Omaraly Ádilbek, Rahym Ayyp, Bazaraly Áripúly sekildi azamattarmen birge boldyq.

Shaghyn delegesiyamyzdyng osy retki saparyn Qúlja qalasynda ayaqtap, shildening 29 kýni Qorghas kedenine keldik. Almatygha oraldyq.

Atalghan sapardan aghamyzdyng tikeley qolgha aluymen sapar esteligin negiz etip kólemdi maqala dayyndadyq. Men maqalagha «Qytaydaghy qazaqtar arasynda» dep at qoyyp edim, Túrsekeng «Qytaydaghy bauyrlardyng ruhaniyaty» dep ózgertti. Sol ózgergen atau boyynsha atalghan maqala «Jas qazaq ýni» gazetinde jәne «Abay.kz» saytynda jaryq kórdi.

Jer sharynyng qay týkpirindegi qazaq bolsyn Túrsekenning ómeshegi ýzilip, ony bauyryna tartyp túratyn. «Bauyr» degen sózdi kóbirek qoldanyp, alash balasyn esh alalamaytyn edi.

Ózim kuә bolghan jaylardan qytaydan jazushy Shәmis Qúmarúly, Mongholiyadan aqyn Súraghan Rahmetúly, Týrkiyadan ghalym Ábduaqap Qara ol kisining qara shanyraghyna arnayy bas súghyp, kónildi dastarqanmen jaqsy súhbattar qúrghany bar. Olardyng әr qaysysyna: «bәri dúrys pa?» degen saual qoyatyn. «Dúrys bolmaghan» súraqtary bolsa, telefon trupkasyn qolyna alyp, qajet dep tapqan nómirlerge qonyraulata bastaytyn. Sóitip, shetten sharshap kelgen talay aghayynnyng ghylym jolyndaghy qiyn súraqtary ol kisining aldyna kelip sheshimimin tauyp jatushy edi.

Kókshetaudaghy silkinis

2013 jyly Kókshetau qalasynda Abylay hannyng 300 jyldyghy aatlyp ótti. Sol jinalysqa kirer aldynda Kýlәsh jengemiz aghamyzgha ótinish jasaghanday bolyp, maghan bazyna qylyp: «myna aghalarynyzdan ózgesining bәri de ýkimetten alatyn nәpaqasyn alyp, mayraghay da, tayraghay. Al bizding Túrsekeng aitpaytyn sózdi aityp salyp, auzy kýiip jýredi. Múnday minez biylikke qalay jaqsyn, osy jinalysta aldy-artynyzgha abaylap sóilersiz!» degen mazmúnda syryn aitty.

Sodan jinalys bastalyp, sóz kezegi әzer degende Túrsekene tiydi-au. Shirap otyrsa kerek, Abylay tuarly az-kem toqtala kelip, aldynghy qatarda otyrghan memlekettik hatshy Marat Tәjindi menzep:

– Áy, Marat, sender qala kýnin Astana qalasynda dýrkiretip ótkizgende sondaysyndar, Abylaydyng toyyn Astanada toylaugha jaramay qaldyndar ma? – dep kýrkiredi.

Zaldyng ishi shatyrlaghan shapalaq ýni. Bes minuttay tolas tappay dýrkirep túrdy.

Jengemizding «eskertui» jayynda qalyp, Túrsekeng ashy shyndyqty jayyp saldy. Shyndyqpen betpe-bet kelgende esh búghyp qalmaytyn batyr, batyl, asau minezin taghy bir mәrte solay kórsetip edi.

«Taular alystaghan sayyn biyik» deytin bir sóz bar. Tau túlgha – Túrsekeng de qazaq ruhaniyatynyn, qazaq әdebiyetining asqarlarynyng biri edi. Mening eske alularym oqta-tekte oigha oralghan bolmashy isteri ghana bolar. Tútas ghúmyryn aqtara qaraghanda Túrsekendi zertteu – arnayy ghylym dәrejesinde qolgha alynghanda ghana óz nәtiyjesin tolyghynan bere alady dep oilaymyn.

Jәdy Shәkenúly,

jazushy.

Abai.kz