Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 2793 4 pikir 15 Tamyz, 2020 saghat 15:29

Aida Balaeva preziydenttik kadrlyq rezervke kirgen jastarmen kezdesti

Býgingi kýni halyqpen belsendi keri baylanysty jolgha qoyyp, olardy tyndau, súranystaryna jauap beru óte manyzdy. Búl turaly býgin Zoom túghyrnamasynda preziydenttik kadrlyq rezervke kirgen jastarmen onlayn rejimde kezdesken QR Aqparat jәne qoghamdyq damu ministri Aida Balaeva aitty. 

«Manyzdy salalardyng biri - jastar sayasaty. Biz әdisterin ózgerttik. Olar jastardyng jas erekshelikterine baylanysty qyzyghushylyqtaryna jәne әleumettik sanatyn oray saralanady. Áleumettendirilgen toptyng bar ekendigi týsinikti. Biraq, Biz qamtymaghan jastar da bar. Olarmen ózara is-qimyldy qalay jolgha qoy kerek, qanday jobalardy jýzege asyrghan jón degen mәselelermen júmys isteu qajet. Osy orayda jastardyng belgili bir sanatyna qyzyqty jobalar úsynghandarynyzdy qalaymyz», - dedi ministr preziydenttik kadrlyq rezervke kirgen jastargha.

Onyng atap ótuinshe, otbasylyq sayasat salasynda otbasylyq qúndylyqtardy nasihattau qajet. Últtyq kodty saqtap qalu da manyzdy mәselelerding biri. Óitkeni, qazirgi jahandanu dәuirinde últtyq tilden, mәdeniyetten, salt-dәstýrden aiyryp qalu op-onay.

«Múnyng barlyghy otbasydan bastalady. Sondyqtan osynau otbasylyq qúndylyqtardy nasihattau manyzdy. Ajyrasu sany artyp barady. Sebebi san aluan: minezding ýilespeui, túrmystyq problemalar. Osy rette jas otbasylar arasyndaghy ajyrasu payyzyn barynsha qysqartu ýshin tyghyz ózara is-qimyl jasauymyz manyzdy bolyp otyr», - dedi ol.

Sonymen qatar ministr dinaralyq kelisimdi saqtau mәselesine de airyqsha toqtalyp, destruktivti sektor tarapynan ýlken syn-tegeurin bolyp túrghandyghyn ashyq aitty. Problema adamnyng dinshildigine emes, onyng diny sauatsyzdyghynda ekendigin airyqsha atap ótti.

«Teologtarymyz barlyq uaqytta belgili bir diny úiymnyng erekshelikteri dayynda qyzyqty әri jetesine jetkizip aita almauy da mýmkin. Biz búl baghytta jana formalar men әdister әzirleuimiz qajet. Túrmystyq janjaldyng etnosaralyq alauyzdyqqa ainalyp ketuge beyim ekendigin ózderiniz de kórip otyrsyzdar. Búghan jol beruge bolmaydy. Óitkeni, búl óte nәzik sala. Elimizde oryn alghan túraqtylyqty saqtau jәne qarapayym túrmystyq jandaldardy etnosaralyq shiyeleniske órshuinejol bermeuimiz kerek. Sondyqtan ózderinizdi taghy da belsendi yntymaqtastyqqa shaqyramyn», - dedi Aida Balaeva jastargha qarata.

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502