Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4684 0 pikir 29 Mausym, 2009 saghat 08:52

Qazaqstan NATO-men yntymaqtastyqtan bas tartpaydy

 

 

Elordada Euroatlantikalyq Áriptestik Kenesining III Qauipsizdik forumy ótti. Jiyndy Qazaqstanda ótkizuge Elbasy Núrsúltan Nazarbaev bastamashy bolghan eken. Ol iydeyany Soltýstikatlantikalyq Kenes qyzu qoldapty. Osylaysha, EAÁK pen NATO-nyng elu eli qatysqan Qauipsizdik forumy postkenestik kenistikte jәne tútastay alghanda, Aziya qúrlyghynda túnghysh ret ótkizilip otyr. Aytqanday, Qauipsizdik forumy memleket basshylary jәne ýkimetbasylar dengeyindegi Sammitten keyingi aimaqtyq jәne jahandyq qauipsizdik mәselelerin ashyq әri erkin talqylau mýmkindigin úsynatyn eng iri is-shara bolyp tabylady. Sondyqtan Qazaq jerinde úiymdastyrylghan, EAÁK pen NATO-nyng elu eli qatysqan búl jiyngha syrttan qyzyghushylyq zor boldy. Ásirese Ortalyq Aziyany óz «aulasynday» menshiktep alghan Resey óz ókilderi arqyly múqiyat qúlaq týrgen.

Qazaq eli - «euraziyalyq elshi»
Jiyn Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng forum qatysushylaryna arnalghan sózimen ashyldy. «Astanadaghy kezdesu NATO-nyng qúrylghanyna 60 jyl tolghan mereytoylyq jylda úiymdastyryp otyryluy ózindik bir simvoldyq mәnge iye, - delingen Qazaqstan Preziydentining qúttyqtau sózinde. - Artta qalghan osy onjyldyqtarda Aliyans jabyq әskery bloktan 50 әriptes elding kópsalaly yntymaqtastyghyna deyingi tanghalarlyq joldy jýrip ótti».
Qazaqstan kóshbasshysy әr tarappen araqatynasyn birdey ústap, tizgindi teng tartyp otyrghan qazaq elin kópbaghdarlylyqqa qúrylghan ústanymynan bas tartqyzyp, bir jaqtyng paydasyna tandau jasaugha iytermeleushilerding betin qaytaryp tastaghan. Qazaq elin Europa men Aziyanyng týiisken túsyna qonystandyrghanda, Tәnirim bizge qúrlyqaralyq tepe-tendikti saqtau missiyasyn jýktese kerek. Memleket basshysynyng sózinen osynday oy tuady. - HHI ghasyrdaghy qauipsizdik qaterleri men tәuekelderining jahandyq sipatqa ie boluy әlemdik qoghamdastyqtan jahandyq jәne aimaqtyq qauipsizdikti qorghau mәselesinde kýsh biriktiruin talap etedi, - deydi Elbasy. - Euraziyanyng dәl jýreginde ornalasqan Qazaqstan osynday súhbattastyqtyng ózektiligi artqandyghyn asa ótkir sezinude. Biz naghyz qauipsizdik tek keng auqymdy ózara yqpaldasu, qauipsizdikting aimaqtyq arhiytekturasyn qúru, halyqaralyq qúqyq normalary negizinde syndarly yntymaqtasu arqyly ghana qamtamasyz etiletindigine senimdimiz. Osy sebepti tәuelsizdikke qol jetkizgen alghashqy kýninen bastap Qazaqstan aimaqtyq túraqtylyq pen qauipsizdikti nyghaytu baghytyndaghy kýsh-jigerdi jýieli týrde arttyryp keledi.
Bizding el Japoniya, Braziliya syndy әriptesterimen birge jahandy jappay qyryp-joy qarularynan aryltu bastamasyn ilgeriletip keledi. Núrsúltan Nazarbaev Kenes Odaghy taraghan tústa dýniyejýzindegi tórtinshi yadrolyq derjava mәrtebesinen óz erkimen bas tartqan Qazaqstannyng «óz ýlgisimen qauipsiz bolashaqqa aparar joldy» kórsetkendigin atap ótti. «Biz Ortalyq Aziyada yadrolyq qarudan ada aimaq qúrugha bastamashy boldyq» dedi Elbasy. Qazaqstan búl tәjiriybeni býkil jer sharyna jaymaq niyette. «Nevada-Semey» halyqaralyq yadrolyq qarugha qarsy qozghalysynyng kóshbasshysy jaqynda dýniyejýzining barlyq memleketterin osynau joyqyn qarudan tegis bas tartqyzu, yadrolyq oqtúmsyqtardy Birikken Últtar Úiymynyng qúzyryna tapsyru iydeyasyn jariya etken. Qazirgi uaqyt túrghysynan ol «utopiya» kórinui mýmkin, biraq bolashaq biyiginen qaraghanda, búl - adamzat týbi qúp alugha tiyis úsynys. Osy tústa el Preziydenti Qazaqstannyng ýlgisi men iydeyalary «әlemge jappay qyryp-joy qarularynyng ary qaray taralu qaupi tónip túrghan qazirgi kezde airyqsha kókeykesti әri súranysqa iye» bola bastaghandyghyn jetkizdi.
Qazaqstan yadrolyq jarylystardyng «ýnin» óshirip, ajal sepken tajaldyng óneshine qúm qúighan el. Al tayauda Elbasy 29 tamyzdy - osydan 18 jyl búryn Semey poligony jabylghan kýndi Jappay qyryp-joy qarularynan bas tartudyng býkilәlemdik kýni dep jariyalaudy úsynghany mәlim. Núrsúltan Nazarbaev búl úsynysyn BÚÚ-nyng qarauyna engizetindigin mәlim etti.
Elbasynyng qúttyqtau-sózining sonynda «Qazaqstannyng «NATO - Ortalyq Aziya - Aughanstan» qalybyndaghy súhbattastyqty ong baghalaytyndyghy» atap ótiledi. «EQYÚ-nyng 2010 jylghy saylanghan tóraghasy retinde Qazaqstan úiymnyng býkil kenistigi auqymynda beybitshilikti saqtaugha jәne Shyghys pen Batys arasyndaghy súhbattastyqty jolgha qoygha ózindik ýles qosugha niyetti» dep mәlimdeydi Núrsúltan Nazarbaev.
Jalpy, NATO «adresine» aitylghan әrbir jyly sózdi Resey tarapy auyrsyna qabyldaytyndyghy angharyldy. Keyin jurnalistermen óz oiymen bólisken Reseyding NATO-daghy túraqty ókili D.Rogozin eger búl úiymgha mýshe bolsa, Qazaqstannyng tek útylatyndyghyna sendirip baqty. «Qazaqstangha «iykemdi koalisiya» sayasatyn, sayasy manevrgha keng óris ashatyn qazirgi sayasatty «partiyalyq-kolhozdyq» tәrtipke, euro-atlantikalyq birauyzdylyqqa qúrylghan sayasatqa aiyrbastau qanshalyqty qajet?! - dedi Dmitriy Rogoziyn. - Áriyne, formaldy týrde sizderde oghan mýshe bolugha mýmkindikteriniz bar. Búl úiym talapshyldyq túrghysynan Kenes Odaghynan da ótken qatal. Sosyn shekten tys iydeologizasiyalandyrylghan. Múny Qazaqstan basshylyghy jaqsy týsinip otyr». Rogozin myrzanyng aituynsha, búghan deyin soltýstik atlantikalyq aliyansqa kirgisi kelgenderding bәri endigi kirip bolghan. «Qazir NATO-ny keneytu prosesi «qaqalyp» qaldy. Sondyqtan jaqyn arada basqa elder týgil, Gruziya men Ukrainagha «qúp!» dep bas iyzeuge jaghdayy joq olardyn. «Natolyqtar» býginde ýlken problemanyng astynda qaldy: olar osy forum syndy tetikterdi әri qaray qalay paydalanaryn bilmey, daghdaruda. Qalay bolghanda, Qazaqstangha jaqyn bolghysy keledi, óitkeni energiya kózderi de osynda, Aughanstangha aparar jol da osynda». Batys turaly estise, qany basyna tebetin reseylik sayasatker osy arada qyzyl tilge erik berdi. Onyng kóptegen teneuleri qúlaqqa ersi kórinedi, biraq olar reseylik biylikting ústanymyn naqty bildiretindey. Mәselen, NATO-men qansha әriptestik qúrghanymen bizding elding soltýstik kórshisinen kete almaytynyn bildirgen Reseyding NATO-daghy túraqty ókili Qazaqstan men Reseyding qarym-qatynasyn erli-zayypty әiel men erkekting jaqyndyghyna, al әlgi úiymdy «tortpen kelip», «sizderge únaugha tyrysatyn» ashynagha tenedi... Resmy túlghanyng auzynan múnday oghash teneu estiymiz dep oilamaghan jurnalister keyin búl turasyndaghy oiyn bilmek bolyp, NATO Bas hatshysy Yaap de Hoop Shefferge saual qoyghan. Ústamdylyq tanytqan NATO jetekshisi óz úiymynyng otbasylyq qatynastarmen ainalyspaytyn, salmaqty sayasy úiym ekendigin aityp, short kesti.
Qalay bolghanda, Qazaqstan NATO-men yntymaqtastyqtan bas tartpaq emes. Búl jiynda qazaqstandyq tarap taratqan materialda soqyrgha tayaq ústatqanday jazylghan: «Qazaqstannyng mýddeli kópqyrly, onda qanday da bir qúrlyqqa, elge ne úiymgha qatysty teris kózqaras, jekkórinish joq», «Qazaqstan qanday da bir úiymdar bir-birine qarsy qoyylmauy kerek nemese ózara bәsekeles, baqtalas retinde qarastyrylmaugha tiyis dep sanaydy», «Qalyptasyp kele jatqan kópkindikti әlemdegi halyqaralyq jәne aimaqtyq kópjaqty instituttardyng tarmaqtalghan jýiesi halyqaralyq qoghamdastyqqa birneshe ózara taytalasqan lagerlerge ydyrauyna jol bermeydi», «NATO-men «Beybitshilik ýshin әriptestik» baghdarlamasy shenberinde ózara yqpaldasu Ortalyq Aziyada týzilip jatqan qauipsizdik arhiytekturasynyng jýiesining manyzdy elementi bolyp tabylady. Búghan qosa, NATO-ny jәne onyng jekelegen mýshe memleketterin zamanauy әlemning jәne sonyng ishinde Ortalyq Aziyanyng eng kókeytesti problemalarynyng birin Aughanstandy ekonomikalyq túrghydan sauyqtyru jәne beybit ómirdi qalpyna keltiru mәselesin sheshuge qatystyru aimaqtyq túraqtylyq pen qauipsizdikti nyghaytugha mýmkindik bergendigin atap ótu qajet», «Qazaqstannyng NATO-nyng birde-bir elimen qarym-qatynasynda eshqanday qaghidattyq qayshylyq bolmasa sheshilmeytin problema joq. Olardyng bәrimen bizdi dostyq, tipti key jerde strategiyalyq әriptestik qatynastary baylanystyrady. Biz ary qaray da osynday әriptestik baylanystardy Qazaqstannyng iygiligi ýshin damytugha niyettimiz» delingen.
Ol ol ma, qyrghiy-qabaq bolmaghanymen, bir-birine qyryn qarap jýrgen eki tarap arasynda «eldestirushi elshi» mindetin atqarugha kirisken qazaq eli NATO jәne ShYÚ, ÚQShÚ arasynda dialog jәne tikeley baylanys ornatu bastamasyn ilgeriletude. Qazaqstannyng búl qadamy óz jemisin bere bastaghanday: Shanhay yntymaqtastyq úiymy alghash ret biylghy nauryz aiynda Mәskeude ótken Aughanstan jónindegi arnayy jiynyna NATO-nyng resmy ókilderine qatysugha rúqsat etken. Al keshe astanalyq Qauipsizdik forumyna Qazaqstannyng jәne NATO-nyng shaqyruymen ShYÚ delegasiyasy keldi.

Sarbazdarymyz aldaghy jyly qay «qaqtyghys oshaghyna» attanady?
Búl kýni negizgi bayandamashylar tyndalghan son, jiyn júmysy әr aluan taqyryptardy qauzaghan seksiyalarda jalghasty. Sonyng birinde elimizding Qorghanys ministrining orynbasary B.Sembinov jahandyq daghdarysqa qaramastan, Qazaqstannyng biyl aughan eline jәrdemdesuding jana baghdarlamasyn qabyldaytynyn jariya etti. Bolat Sembinovting aituynsha, 2009-2011 jyldargha arnalatyn baghdarlamagha Aughanstannyng soghystan qiraghan infraqúrylymyn qalpyna keltiru jәne damytu, sonday-aq energetika, studentterin oqytu, mamandaryn qayta dayarlyqtan ótkizu siyaqty jobalar kirgen. «Jalpy jiyntyghy - 30 bólimnen astam» dedi ol. B.Sembinov qazaq elining búghan deyingi baghdarlamany oryndaghanyn eske saldy. «Baghdarlama ayasynda avtojoldar, mektep, auruhana salu, astyq jetkizu ýshin 3 million dollar bólindi». Ol Qorghanys ministrligining «Kabuldaghy qauipsizdikti qoldaushy halyqaralyq kýshter shtabyna ofiyserler baghyttaugha qatysty ishkimemlekettik proseduralardy ótkizu jónindegi júmysty bastaghandyghyn» habarlady. Bizding anyqtaghanymyzday, byltyrghy qyrkýiek aiynda «Dala qyrany» halyqaralyq jattyghularynda NATO ekspertteri NATO standarttary boyynsha jaraqtandyrylghan jәne dayarlanghan «QazBrigtin» («Qazbattyn») «operasiyalyq ýilesimdigin tәjiriybe jýzinde baghalaudy» jýzege asyrghan. «Kelesi kezeng - «QazBrigti» aldaghy 2010 jyly bitimgershilik missiyany oryndaugha tolyq dayar etu» kórinedi. Saydyng tasynda iriktelgen sarbazdarymyzdyng qay qaqtyghys oshaghyna attandyrylatyndyghy әzirge ashyp aitylmaydy.
- Qazaqstannyng Aughanstandaghy Qauipsizdikke jәrdemdesushi halyqaralyq kýshterding operasiyalaryn ómirlik manyzy bar qoldauy bizding әriptesterimiz úsyna alatyn strategiyalyq ýlesting basty mysaly bolyp tabylady,-dedi NATO Bas hatshysy Yaap de Hoop Sheffer.

 

Ayhan ShÁRIP

«Ayqyn» gazeti, 26 mausym 2009 jyl

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5404