Seyit QASQABASOV, M.Áuezov atyndaghy әdebiyet jәne óner institutynyng diyrektory, akademiyk:

Seyit QASQABASOV, M.Áuezov atyndaghy әdebiyet jәne óner institutynyng diyrektory, akademiyk:

- Tәuelsizdikten bergi kezende últtyq әdebiyettanu, foliklortanu jәne ónertanu salasynda búryn-sondy bolmaghan iri jo­balar jýzege asyryldy. Sonyng biri - jýz tomdyq «Babalar sózi». Kenes kezinde «Qo­bylandy», «Alpamys», «Qambar», «Er Tar­ghyn» siyaqty batyrlar jyry, tipti er­tegi, maqal-mәtel siyaqty halyq әdebiyetining shaghyn núsqalarynyng ózi týzelip, kýzelip shyghyp jatty. Ol kezdegi sayasat «Árbir últ­ta eki mәdeniyet bar: bireui - burjuaziya­lyq, bireui - proletarlyq. Biz proletarlyq mәdeniyetti qoldaymyz» deytin Leninning qaghidasy bolatyn. Soghan baylanysty últ­qa ortaq bir mәdeniyetti ekige bólip tasta­ghan­nan keyin, bizding kóp dýniyemiz halyqqa jetpedi. «Babalar sózinin» jýz tomdyghy osy olqylyqtyng ornyn toltyru maqsatyn­da josparlandy. «Babalar sózinin» alghash­qy 30 tomyn kenes kezinde jaryqqa shyq­pa­ghan shygharmalar qúrap otyr. Aytalyq, diny dastandar, shyghys elderining sujetine qúrylghan hikayalyq, ghashyqtyq jyrlar 20 tomgha jýk bolsa, Qytaydaghy qazaqtardyng halyq auyz әdebiyeti on tomgha toptastyryl­dy.

«Babalar sózindegi» әr tomda orta eseppen kólemine qaray 10-15 mәtin bar. Biz әr mәtindi «Halyqtyng auzynan qalay jazylyp alyndy? Qoljazbada qalay? Bolmasa Qazanda, Tashkentte HIH ghasyrda jaryqqa shyqqan núsqasy qanday?» degen súraqtar tónireginde jan-jaqty zerttep, mýmkindiginshe eshbir sózin ózgertpey, sol qalpynda beruge tyrystyq. Ár mәtinge qashan, qaydan jazylyp alynghandyghy, kimning jazyp alghandyghy, qoljazbagha kim tap­syrghandyghy, jyrdy kim jyrlaghandyghy turaly ghylymy týsinikteme berdik. Diny dastandarda Qúran sózderi, payghambar­lardyng attary kóp kezdesedi. Soghan bay­lanysty tarihiy-diny esimderge anyqtama, jer-su attary, eski arab, týrki, parsy sóz­de­rine týsindirme sózdik berildi. Búghan qosa әrbir tomnyng sonynda aghylshynsha, oryssha qysqasha týiindeme bar.

Taghy bir ýlken jetistik - «Qazaq әdebiye­ti tarihynyn» on tomdyghy. Onda biz tól әdebiyetimizding shejiresin sonau saq, ghún, ýi­sin dәuirlerinen bastap, 1991-2001 jyl­dar aralyghyn, yaghny Tәuelsizdik túsyndaghy bostan әdebiyetke deyin kelip toqtadyq. Osy barysta biz qazaq әdebiyeti tarihynyn, onyng ishinde jazba әdebiyeti tarihynyng eki jarym myng jyldyq jýrip ótken jolyn kórsetip shyqtyq. Qily zamandarda tyiym salynyp, halyqqa beytanys jatqan dýniyelerding barlyghyn qayta qarap, tyng janalyqtardy oqyrmandargha úsyndyq. Biz sonday-aq «Mәdeny múra» baghdarla­masynyng ayasynda «Qazaq muzykasynyng antologiyasy» degen ýlken bes tomdyq gha­jap dýnie shyghardyq. Kenes kezinde tyiym salynghan «Jarapazan», «Jar-jar», «Baq­sy saryny», «Synsu», «Joqtau», «Qoshta­su», «Betashar» siyaqty halyq múralaryn mәtinimen, notasymen, qosymsha týsinik­terimen berdik. Árqaysysynyng kólemi ens­iklopediyagha túrarlyq. Búl jaghynan professor S.Kýzembaeva bastaghan muzyka mamandary, konservatoriya ústazdary da atsalysyp, kóp júmys istedi. Orys tilinde dayyndalghan «Álemdik әdebiyettanu» men «Álemdik foliklortanudyn» ýsh tomdyq­tarynyng da orny bólek. Taghy bir jana jobamyz - 20 tomdyq «Ádeby jәdigerler» seriyasy. «Mәdeny múra» baghdarlamasy ayasynda jeti instituttyng ghalymdary, 16 seksiya júmys jasaydy. Osy orayda aita ketetin nәrse - әr institut jylyna jeke ekspedisiya jiberedi. Meninshe, keshendi, jýieli zertteu jasaytyn birikken ekspe­disiya úiymdastyrsaq, tipti qolayly bo­lar edi.

Abay OMAROV (kollaj)

Bastaghan júmysty ayaqtau - memleketting ghana emes, әrbir azamattyng armany. Son­dyq­tan qalay bolghanda da «Mәdeny múra­ny» mәresine jetkizuimiz kerek. Elbasynyng ózi «Babalar sózin» óte joghary baghalady. Óitkeni qazaqy ortada, qazaqy qasiyet­ti sinirip ósken Elbasymyz últtyq qúndy­lyghymyzdy úlyqtaytyn «Mәdeny múra» baghdarlamasyna aitarlyqtay janashyr bolyp otyr. Kitap oqugha halyqtyng qyzghu­shy­lyghy artyp, asylynan alystap qalghan eldin  beti  beri  qarap keledi.  Oqyrmandar­gha ontayly bolu ýshin shygharyp jatqan kitap­tarymyzdan elektrondy oqulyq ja­saugha tyrysyp jatyrmyz. Aldaghy uaqytta «Ba­ba­lar sózin» ayaghyna deyin jetkizu, 20 tom­dyq «Ádeby jәdigerler» seriyasyn bi­ti­ru, «Qazaq muzyka antologiyasyn» jalghas­ty týrde shygharu mindeti túr.

Úlyq jobanyng ainalasynda shyghyp jatqan kitaptardy orta mektepterde, jo­ghary oqu oryndarynda kómekshi oqu qúra­ly retinde paydalansa, ghylymy izdeniske, bilim jetildiruge óte ýlken jәrdem beredi. Qazaqtyng tausylmaytyn mol ruhany qazynasy әli talay jobagha arqau bolady. Klassikalyq qazaq romandarynyn, poe­ma­larynyn, piesalarynyng seriyalary qazaqsha-oryssha shygharylsa, qazaq poe­ziya­synyn, romandarynyng tarihy jeke jazylsa degen ýlken oi-armandar bar. «Tәuel­sizdik ýshin kýresting qazaq әdebiyetin­de beynelenui» deytin iri taqyryp ta zert­teudi kýtip jatyr. Óitkeni Elbasy Jol­dauyn­da: «Tәuelsizdik - bizding eng basty múratymyz. Halqymyzdyng san ghasyrlyq arman-ansary», - dep atap aitty. Mine, mú­­nyng bәri úrpaqtardyng enshisinde dep oi­laymyn.

http://alashainasy.kz/tay/29818/