nemese Abay kýnining keybir sabaqtary?!

1. Abay, «kók jәne kóp itter...» turaly aitady. Biz sonyng qaysysymyz? El, últtyng qamyn jegen kók it pe, әlde ony kóre almay kýndeytin kóp it pe?

2. «Mynmen jalghyz alystym, kinә qoyma...» degendegi myny tobyqtynyng ata, rugha bólinip qyryq pyshaq bolyp ómir boyy talaspen jýrgen, bastarynda birligi joq traibolister. Birligi myqty últ bolyp qalyptasu әr qazaqtyng ózining kim ekenin anyqtauyna baylanysty?! Ru-jýzshilderding arasynda senim bolmaydy, senim joq jerde birlik joq, birlik joq jerde birtútas últ qalyptaspaydy;

3. 2-shi Qara sózde, «qazaqtyng moralidyq dengeyi orystyng mújyghynan tómen...» deydi. Jer-jahandy aralaghan polyak әdebiyetining klassiygi A.Yanushkevich, «qazaqtyng moralidyq dengeyi polyaktardan joghary...» deydi. Men Yanushkevichke senemin. Siz she?

4. 12-shi Qara sóz, «qazaqtyng qazaqtan basqa jauy joq...» dep bastalady. Abaydyng zamandasy Potaniyn, «qazaq saharasynyng batysy men shyghysynda bir tilde sóileydi. Ol birtútas últ» deydi. Osy birtútas eldi bir-birine jau deu dúrys pa? Álde, 1930 jyldardaghy repressiya kezinde, mysaly týrmege ýsh ret otyryp kelgen A.Baytúrsynovtyn, bostandyqqa shyqqan M.Júmabaevtyng ýstinen aryz jazyp, t.b. 60 mynday últ ziyalylaryn attyrugha sebep bolghan qazaqtan shyqqan qanghybas itterdi aitty ma? Álde, qazaqtyng taghdyryna nemqúraylylardy aitty ma? Songhy 150 jylda biz nege tilden, últtyq bolmystan aiyryldyq?

5. 13-shi Qara sóz, «tiri qazaqtyng sózden amany joq, ólgen qazaqtyng jamany joq...» dep bastalsa, taghy bir qara sózde, «qazaq isten góri uaqytty bos ótkizip, kezbelikke beyim...» degendi aitady. Osy ras bolsa artyq sózden qútylyp iske kirisu ýshin ne isteumiz kerek?

6. Qasiyetti kitaptarda «Halyq Qúdaydyng bir aty» deydi. Olay bolsa payghambar, әuliye-әmbi, danyshpan, úly... yaghny pendelerding halyqty synaugha qanday qúqyghy bar nemese búlay synau Qytaydaghy úighyr halqyn terroris dep jariyalaghan siyaqty emes pe? Búl jerde aqyn, ony soyylgha jyqqan tobyqtynyng sodyrlaryn  yaghny tobyrdy qazaqpen shatastyryp túrghanda ghana ony týsinuge bolady?! Basqalay ony týsinu mýmkin emes.

Jalpy, Qara sózderdegi jogharyda keltirilgender býgingi qazaq qoghamy ýshin manyzdy ma, ol qazaqtyng últ bolyp qalyptasuyna ong әser etedi me, әlde keri әser etude me? Ol joldardy Qara sózden alyp tastaugha qalay qaraysyz?

7. Abay, «nadandargha des berme...» deydi. Býgingi nadandar – ol qazaqtyng el boluy men qogham damuyna kedergi bolyp otyrghan keri zamannyng úrpaqtary - mәngýrtter men traibolister. Jaudy bilgenin, ony jartylay jengenin. Tolyq jenu ýshin kýresu kerek;

8. Bir kósem, bir úly túlgha nemese bir eposqa tabynatyn qauym tolyqqandy últtan góri esalang tobyr nemese tura jolmen jýrmey, bir jaqqa tarta beretin jyryq ezu at siyaqty. Qazirgi, nemisterge Getening 146, orysqa L.Tolstoydyng 80 tomdyq tuyndylary tarshylyq etetin zamanda, Abaydyng bir tomdyghyn ómir boyy «azyq etip», «Abay bizding barymyz» deytinderdi shiyrek adam dep ataugha da bolmas? Álde, Abay aitqan nadandar osylar ma?

Japondar aiyna 8-10, europalyqtar 5-6, aziyalyqtar yaghny qazaqtar da jylyna bir kitaptan oqidy. Bizding túrmys dengey japondardan 9-10 ese, europalyqtardyn 6-8 ese tómen...;

9. Abaydy adamzattyng aqyny, filosofy... dep jatady.

O.Shpengler ózining «Zakat Evropy» enbeginde «Barlyq ruhany qúndylyqtyng negizi últtyq qúndylyq... adamzattyng qúndylyghy osy últtyq qúndylyqpen ólshenedi jәne ol bastauyn últ mәdeniyetinen alady» deydi. Orys filosofy Ivanov, «tek ruhany qúndylyq ghana emes, tipti ghylymnyng ózin últtyq» dep anyqtaydy.

F.Dostoevskiy 1882 jyly A.S.Pushkiyning eskertkishin ashu saltanatyndaghy sózinde, «Shekspir shygharmalarynda aghylshynnyn, Getede nemisting últshyldyghy bar. Al, Pushkin adamzattyng aqyny...» dep orys qauymyn bir ghasyrgha adastyrdy. Biz de Abaydy «adamzattyng danyshpany» dep adasyp jýrgen joqpyz ba?!  Kosmopolitizmnen  adamzat qúndylyghynyn, kosmopolitterden adamzattyng danyshpanynyng aiyrmashylyghy qanday?

Nege Hayam men Shekspir әlemning bar tilderine, Gete 150-dey, Pushkin jýzden astam tilderge, al Abay 5-6 ghana tilge audarylghan? 2014 jyly, «Abay bastaghan on aqyn-jazushynyng tuyndylaryn aghylshyn tiline audarayyq» degen úsynysymyzdy sol kezdegi Memhatshy Marat Tajin qoldaghanmen, ol mәsele ghalymdar men jazushylar úiymdastyrugha kelgende jýrmedi. Sonda, «osy uaqytqa deyin Abaydy aghylshyngha nege audara almadyq degende?!», til mamany akademik aghamyzdyng jauaby, «Abay bizding bәrimiz, ol sonday úly, ol audarugha kelmeydi» degenge saydy. Al, «Omar Hayam barlyq tilge audaryldy» nemese

«Firdousi, Hafiyz, Hayam, Rudaki, Navoiy,Saadi, Nizami, potom ya», degen Gete, Abaydy ózining aldyna qoyar ma edi?», degenge jauap joq.

Bireuler Abaydy batystyng filosoftarynan biyik qoiyda. Filosofiya da kategoriyalary aiqyndalghan sala. Mysaly, biz ony zamandastary Shopengauer nemese Nissheden biyik dep aita alamyz ba?! Polyaktar Yanushkevichtin, ukraindar Shevchenkonyng filosofiyasy jogharydaghy filosoftardan biyik dep aitar ma edi?! Búl da daraqylyq pen sandyraqtyng bir týrine úqsaydy?

10. Abaydyn, «bilim, óner orysta. Orystan ýiren...» degeni býgin aktualidy ma? Halqymyz, elu jylda el jana deydi. Abaydyng kezinen bergi 150 jylda búl el ýsh ret janaratyn kezi boldy. Halqymyzdyn, «qarekette bereket» degeni zamannyng úranyna ainalghan kezde әlem ekonomikasy, ghylymy, medisina t.b. salalardaghy ýlesi 2-3% Reseyden ghana emes, barlyq damyghan elderden ýirenu qajet. Al, elding ishi men qoghamda qazaq tilin damytpau,- ol memlekettik qylmys. Biz, Ábubәkir Kerderi aitqan, «Úry-qary jinalyp, Úlaghatty el bolmaytyn» kezdemiz;

11. Orystyng otarlau jәne Kenes kezinde, sonymen qatar tәuelsizdik jyldarynda Abay qazaqtyng bas aqyny bolyp qaluda.

Búl, Abaydyng fenomeni?!

Abay últtyq әdebiyetimizding maqtanyshy retinde jalghyz ba? Odan basqa kimmen  maqtanamyz?  Búnday súraq últtyq óner men әdebiyetke baylanysty aboriygenderden basqa barlyq halyqtarda túlghalargha qoyyluy zandylyq. Sebebi, synalmaytyn kez kelgen túlgha, ol jeke basqa tabynugha yaghny qoghamdy ruhani, sayasy t.b. jaghynan keri ketiretin shirigin batpaqqa ainaldyrady. Mysaly, KSRO ydyraghannan keyin Lenindik syilyqtyng laureaty Mústay Kәrimning bashqúrt halqynyng últtyq mýddesine qarsy jýieli istegen júmystary әshkerelenude. Al, bizde otarlaushylargha qyzmet etkender de, Kenes ýkimetin dәriptep alashordany dattaghandar da, qazaq tiline qarsy júmystanghandar da... barlyghy klassikter?! Kebegi men tarysy bir jerde.

Onday qoghamda Ar qayda, Ruh qayda, Namys qayda, Aqiqat qayda... ajyratu mýmkin emes.

Tәuelsizdikting túghyry,- ol Qazaqtyng tili, dәstýr-salty jәne mәdeniyeti. Búl, Qazaqstannyng negizgi qúndylyqtary. Al, qúndylyqtary aiqyndalmaghan qogham tәuelsizdikting basynda, biz de  Músa (Moiysey) payghambargha 40 jyl ergen evreyler siyaqty bolamyz dep dauryqty. Ol, 30 jylda bireuleri - salafiyt, ekinshileri – krishna, ýshinshileri – satana... «barlyghy da әuliye», «barlyghy da qasiyetti», biraq qúbylasy, qúndylyghy jәne basynda birligi joq, ýsh mynday   baghytqa adasqan әpendiler qauymyna ainaldy. Kumir izdegen tobyrdyng taghdyry osynday.

Búl, qay uaqytta da aqiqat jolynyng kýrdeli jәne sol jolda jýrgen túlghalardyng taghdyrlary tragediyagha toly ekenin kórsetedi. Mysaly, Dante eki ret, Miykelandjelo bir ret ólim jazalaryna kesilse, Galiyleydi órtedi, Pushkin men Lermontovtar duelide, Mahambet pen alashordashylar kýres jolynda qúrban boldy... Búl aqiqat pen kýres joly, ómir zany;

12. Shevchenko kýresker, Abay aghartushy aqyn. Ol, halqyn otarlaushylargha qarsy azattyq kýresine shaqyrghan joq, «...bastan yrqyng ketken song ózdiginnen týzele almaysyn» dep qayghyrdy. «Myng qayghy bir boryshty ótemeytin» yaghny bizge tәuelsizdikti bayandy etip, jer tútastyghy men adam qúqyghyn saqtap, demokratiyalyq qogham qúramyz degen zamanda, aldymen osy jolda kýresken úly túlghalardyng úlaghatty isterin úrpaq sanasyna sinirip, arly jәne namysty buyn tәrbiyeleu aldynghy qatargha shyghady.

«Biz zamangha ne qyldyq?!», dep qansha zarlasang da, odan zaman ózgermeydi. Zamandy ózgertetin jasampaz enbek, asqaq ruh pen kýres;

13. Sebebi, songhy bir ghasyrda negizinen Abaydy oqyp, sodan ýlgi alyp ósken úrpaq, últtyq qúndylyqtar men bolmysty saqtap, ony damytudyng barlyq maydanynda jeniliske úshyrauda. Oghan bir Abay emes, barlyq ziyalylar men qazaqtyng ózi kinәli. Endi arnayy zang shyqqan 25 jyldan beri qazaq óz tegindegi «-ov», «-ev»... siyaqty qúldyq tanbadan arylugha asyghar emes?! Otbasynda da ana tilde sóileuge degen yntany kórip túrghan joqpyz. Qazirgi qazaqtyng sayasy nemese ruhany kósemder izdegen qúldyq psihologiyasy men últtyq mәselege kelgendegi masyldyghy, ol fashizmnen de qauipti qúbylys. Búl jerde tek Abay, ne Mahambet qoghamnyng azghyndau ýrdisin týzete almaydy. 1943 jyly Otan soghysynyng sheshushi kezinde halyqtyng ruhyn kóteru ýshin batyrlar jyryn barlyq oqu oryndarynyng baghdarlamalaryna kirgizu turaly Ýkimet sheshim shyghardy. Bizge ruhany salada batyrlar jyrynan bastap, Tomiris pen Móde, Edil (Atilla) men Shynghys han, Qasym, Ábilhayr, Abylay, Kenesary t.b. mektep, JOO oqulyqtaryna engizip, egeuli namysty qamshylaytyn kez keldi. Búl iste biyligi, ziyalysy... barlyq qogham bir jaghadan bas shygharu kerek. Olay bolmaghan jaghdayda eldi Irak, Liviya, Belorussiyalardyn... taghdyrlary kýtip túr?! Biz әli kýnge últtyq birlik pen memleket mýddesi degen úghymdardy týsine almay kelemiz yaghny bizde últtyq jәne memlekettik mýdde degen sana qalyptaspaghan. Odan góri kópshiligining sanasyna jeke, ne rudyng mýddesi, bolmasa Abaydyng «boldy da partiya, el ishi býlindi...» deytin belgili top, ne partiyanyng mýddesi jaqyn túrady. Sondyqtan, órkeniyetti elderde el mýddesi ýshin kýresetin patriottar qúrmetti bolsa, bizde olargha korrupsiyalyq qogham «senimsizdikpen qaraydy». Búl qoghamnyng tragediyasy;

14. Bir jaghynan halyqtyng Abaygha degen sýiispenshiligi quantqanymen, qazaqtar jәne biylik shynymen ana tili men әdebiyetti sýietin bolsa, nege olardyng jartysy mәngýrt? Biz nege әdebiyetting klassiygi (mýmkin jalghyz), Úly Otan soghysynyng ardageri Ábdijәmil Núrpeysov aqsaqalgha Qaharman nemese Enbek Eri ataghyn beruge jaramaymyz?! Ádebiyet ardyng isi, al bizding ana tili men әdebiyetke degen býgingi «jasandy sýiispenshiligimiz»,- ol arsyz ben teksizding tirligi;

15. Olay deytinim, biz últtyq negizimizden ajyrap ketken, barlyq qúndylyqty sayasy túrghydan qaraytyn tobyrlyq sanadan әli shyqqan joqpyz. Nadandargha des bergen qoghamda, bireuler, «qazaq әdebiyeti Abaydan bastalady» dep jýr. Sonda, Abaygha deyin qazaqta әdebiyet bolmaghan ba? Jazba әdebiyet Balasaghún, Navoi, Búhar jyrau (Qytay arhiyvinde 20 myng jol shygharmalary saqtalghan) ... Týrkiler әlemde eng kólemdi epostar jazyp, ony әlemge taratu arqyly osydan 3,0-3,5 myng jyl búryn adamzattyng tragediyasyn týsindirgen (A.Veber) birden-bir superetnos...;

16. Abay eng kóp zerttelgen túlgha bolghanymen, ol dýniyege kelip jatqanda Isatay-Mahambetter bastaghan kóterilis, ol 12-13 jasta el basqaru isine aralasa bastaghan kezde, Juli Vern (Han Kenege arnalghan «Kurier sarya» romanynda) «Peterbor men Ýrkit (Irkutsk) arasyn on jyldan astam dýr silkindirip, dirildetken» Kenesarynyng kóterilisi turaly eshtene bilmeui mýmkin emes? Sebebi, Semeyding janyndaghy Aqmolany eki ret jaulaghan jәne Qúnanbaymen belgili araqatynasta bolghan Kenesary jәne ol bastaghan úly kóterilis týraly aqynnyng auyz ashpauy mýldem týsiniksiz. Jogharydaghy eki últ-azattyq kóterilis turaly Abaydan basqa HIH ghasyrdyng 2-shi jartysyndaghy aqyndarynyng barlyghy jazghan eken! Ol, Jayyq boyyndaghy kóterilis pen Mahambetting nayzaghay jyrlaryn bilmegendikten, ol turaly eshtene jazbady deyin desen, ózine deyingilerdi, «Shashubay, Dulat penen Búhar jyrau, Sózining biri qyrau, biri jamau...» dep synaydy da, tek ghana Mahambetting jerlesi, әri zamandasy Marabaydy moyyndaydy?!

Mústafa Shoqay, últy men ana tiline emes, otarlaushylargha qyzmet etken Shoqan, Sanjar (Asfendiyarov)... tragediyalary turaly jazdy. Abay men Ybyraylar (Altynsariyn) otarlaushylargha qyzmet etpegenimen, patsha sheneunikteri men kommunister óndegen Abay men Ybyraydyng qazaqqa qarsy, ateizmdi dәriptegen t.b. keybir shygharmalary  sol kýiinde qaluda. Qazaq, Abaydyng poeziyasy men qara sózderin emes, onyng otarlaushylardyng qajetine qaray óndelgen tuyndylaryna mәz bolyp yaghny jolsyzda adasyp jýrgenge úqsaydy?! Oilanatyn jәne sol arqyly oyanatyn uaqytty jiberip alsaq, qúl bolyp qana oyanamyz?!

17. Ghalymdar men mamandar biylghy Faraby men Abaydyng jyldaryn ótkizudegi «adamzattyng ekinshi ústazy», úly babamyzdyng múralaryn zerttep-jarnamalaudyng nashar ekenin yaghny qoghamnyng intellektualidyq dengeyining tómen ekendigin aituda. Shynymen, osydan on bir ghasyr búryn jazylghan Farabiyding enbekterin jalpylama bolmasa, el týsinbeydi. Biz, biraz jerge jazghanymyzben Mahmúd Qashqaridyng 1000 jyldyghy eleusiz qaldy. Qytay, ghúnnyng úrpaghy Konfusiydi 2500 jyl ótse de, úly túlgha retinde dәripteude. Al, biz bolsaq ózimizding tól túlghalarymyzdy bólip túrugha dayynbyz. Ol últtyq sana men últtyq iydeyanyng joqtyghynyng belgisi;

18. Shynyn aitsa, keshegi Abaydyng kýni de, Kenes kezinde túlghalardy sayasy etiyket túrghysynan dәripteytin, jeke basqa tabynghan ruhsyz tobyrdyng toyy siyaqty bolyp kórindi. Áriyne, әrkimning óz pikiri bolar. Alashqa es kirip, oghan Mahambetting «Aqyryp tendik súraytyn» ruhy qonbay, búl elding ónegeli últ boluy qiyn. Auyr bolsa da, Abay kýninen biz alghan sabaq osy boldy...

Janúzaq Ákim

Abai.kz