Núrbek Týsiphan. Ghabbas Toghjanúly jәne abaytanu
Abay jayly ghasyrdan astam uaqyt jazylyp keledi. Áli de jazyla bermek. Alghashynda Alashorda qayratkerleri, әsirese «últ kósemi» Álihan Bókeyhanúly men Kәkitay Ysqaqtyng bastamasymen úly aqynnyng ómiri men múralary jayynda birer maqala jazyldy. Odan keyin de qanshama oqyghan ghúlamalar Abay múrasy turasynda qalam siltedi. Kenestik kezding alghashqy jyldarynda aqyngha qatysty taptyq kózqaraspen aitylghan syny týsinikter men keybir shala pikirler de kóp boldy. Keyin ol avtorlar óz qatalaryn týsinip, abaytanugha belsendi týrde kiriskenderi de ayan. Tipti, olar sol kezderge deyin eshkim aita almaghan pikirleri arqyly da Abaydyng aqyndyq syryn asha týsti. Bir kezderi jastyq jalyn, taza taptyq kózqaraspen syn aitqan ataqty jazushy, akademik Sәbit Múqanov keyingi jazghan monografiyasynda: «Abayda aqyndyq ta, danyshpandyq ta qatar» dep jónge kelgen bolatyn. Búl da sol kezdegi abaytanudyng ong nәtiyje berip, aqyngha degen kózqarastyng týzele bastaghanyn kórsetse kerek. Tek Sәbit Múqanov qana emes, sol sekildi ózge de jas jazushylar, aqyndar «aqyldyng aqynyn» (Búl sózdi de Sәbit Múqanov aitqan.) qazaq halqyndaghy qaytalanbas túlgha ekenin týsine bastap edi. Áriyne, ol kezde de taptyq, sayasy kózqaras qalyp qoyghan joq, degenmen, Abaydy enbekshi tap ortasyna tartu, ýlgi qylu niyetinde birshama iygi qadamdar jasalghan edi.
Abay jayly ghasyrdan astam uaqyt jazylyp keledi. Áli de jazyla bermek. Alghashynda Alashorda qayratkerleri, әsirese «últ kósemi» Álihan Bókeyhanúly men Kәkitay Ysqaqtyng bastamasymen úly aqynnyng ómiri men múralary jayynda birer maqala jazyldy. Odan keyin de qanshama oqyghan ghúlamalar Abay múrasy turasynda qalam siltedi. Kenestik kezding alghashqy jyldarynda aqyngha qatysty taptyq kózqaraspen aitylghan syny týsinikter men keybir shala pikirler de kóp boldy. Keyin ol avtorlar óz qatalaryn týsinip, abaytanugha belsendi týrde kiriskenderi de ayan. Tipti, olar sol kezderge deyin eshkim aita almaghan pikirleri arqyly da Abaydyng aqyndyq syryn asha týsti. Bir kezderi jastyq jalyn, taza taptyq kózqaraspen syn aitqan ataqty jazushy, akademik Sәbit Múqanov keyingi jazghan monografiyasynda: «Abayda aqyndyq ta, danyshpandyq ta qatar» dep jónge kelgen bolatyn. Búl da sol kezdegi abaytanudyng ong nәtiyje berip, aqyngha degen kózqarastyng týzele bastaghanyn kórsetse kerek. Tek Sәbit Múqanov qana emes, sol sekildi ózge de jas jazushylar, aqyndar «aqyldyng aqynyn» (Búl sózdi de Sәbit Múqanov aitqan.) qazaq halqyndaghy qaytalanbas túlgha ekenin týsine bastap edi. Áriyne, ol kezde de taptyq, sayasy kózqaras qalyp qoyghan joq, degenmen, Abaydy enbekshi tap ortasyna tartu, ýlgi qylu niyetinde birshama iygi qadamdar jasalghan edi. Solardyng biri dep biz qazaq әdebiyetindegi daryndy synshy, tereng tanymdy zertteushi atanghan Ghabbas Toghjanúlynyng da «Abay» atty enbegin aitamyz. Bir eskertetini búl enbek - qazaq әdebiyetindegi Abaygha qatysty jazylghan túnghysh monografiyalyq júmys bolghanymen erekshe qúndy. Biz búl maqalamyz arqyly 1925-1935 jyldar aralyghynda «qazaq әdebiyetining Belinskiyi» atanghan Ghabbas Toghjanúlynyng osy bir enbegine әlimiz jetkenshe taldau jasap kórmekpiz. Bizding Ghabbas Toghjanúlyn «qazaq әdebiyetining Belinskiyi» dep atauymyzgha sol kezdegi synshynyng enbekteri men onyng ainalasy, aqyn-jazushylar, qalamdas serikterining kózqarasy sebep. Tipti, «Qazaq әdebiyeti» gazetining 1937 jyly 30 qyrkýiek kýni shyqqan №39 sanynda Ghabbasty aiyptau retinde jazylghan redaksiyalyq maqalada: «...Áshkerelengen halyq jauy Toghjanov әdebiyettegi syn mәselesine de ziyanyn tiygizdi, ózin qazaq әdebiyetining «ózgermeytin synshysy, Belinskiyi» etip kórsetti. Syn mәselesinde kótergen soraqy búrmalaushylyqtar, últshyldyq baghyttar meyilinshe oryn alyp keldi. Qazaq әdebiyetindegi synshylardyng qatary jat, jau elementterden mýlde tazaryp ketti deuge bolmaydy. Qazirgi mindet, syn júmysyndaghy jaulardan tegis arylyp, Toghjanovtyng úyalastarynyng birin qaldyrmay әshkereleu bolyp tabylady», - delingen edi.. Múnda da sol Ghabbastyng kәnigi synshy ekeni ishtey moyyndalyp túrghanyn bayqaugha bolady. Sol sekildi professeor Temirbek Qojakeev 1990 jyly «Parasat» jurnalyna Ghabbas Toghjanovtyng tuaghynan 90 jyl toluyna oray «Qayshylyqty qayratker» degen maqala jazghan edi. Onda ghalym: «Zamandastary synshy qabiletin sol kezde-aq moyyndady. S.Múqanov: «Jaman-jaqsy bolsa da, qazaqtyng bilikti synshysy - Ghabbas Toghjanúly... Qazaq әdebiyeti jәne syn mәseleleri tuary kitap jәne birneshe maqalalar jazdy. Búl enbekterining ishinde obektivti baghaly syndar da boldy», - dese, M.Qarataev: «Ghabbas, qay jaghynan bolsyn, bar synshylarymyzdyng ishindegi bas kótereri. Bizde jaman da bolsa әdebiyetting bólek jazushylary, jeke mәseleleri turaly ýlken enbekting shet jaghasyn kórsetken - Ghabbas»», («Qazaq әdebiyeti», 23.05.1937) - degen derek keltiredi. («Parasat» 1990, №11, 6-7-better). Qazaq әdebiyetining taghy bir biyik belesi, ghúlama ghalym, synshy Beysembay Kenjebaev Ghabbasqa arnalghan «Qajyrly qalam qayratkeri» atty estelik jazbasynda: «Ghabbas Toghjanovtyng әdebiyet synshysy retindegi bir ereksheligi - onyng enbekterinde publisistikalyq stili basym bolatyn, әdeby syn maqalalary ótkir bolyp keletin. Ol býgingi aqyn-jazushylar shygharmalarynyng kem-ketikterin basa kórsetushi edi», - dep, («Egemen Qazaqstan», 1994 jyl 7 jeltoqsan) synshynyng qarym-qabileti men enbekterine әdil bagha bergen eken. Al, býgingi kýnde Ghabbas Toghjanúlynyng múralaryna әlsin-әlsin nazar audaryp, enbekterinde eskerte ketudi úmytpaytyn birden-bir ghalym akademik Túrsynbek Kәkishúly. Professor Túrsynbek Kәkishúly Ghabbas enbekterine ýnilu barysynda onyng syn janrynda jazghandaryn saralay kele eng alghashqylardyng biri bolyp «Ghabbas - professional synshy» degen. Syn tarihyn zertteushi ghalym Ghabbastyng tughanyna 100 jyl toluyna oray «Egemen Qazaqstan» gazetinde: «Gh.Toghjanovtyng synshylyq jәne ghylymy enbekterine sholu jasaghanda onyng ónerpazdyq stiyli men qalamgerlik qabileti әbden qalyptasqanyn angharamyz. Ghabbastyng synshylyq stiyline tәn bir sipat - jazbaq mәselelerine birden kirisip, ainala oraghytu, alystan angharyn anghartu, teneu, salystyru tәsilin qoldanbaytyny, aitar oiyna, órbiter pikirine jetekshi iydeyalardy, mәndi qaghidalardy birden týidektep keltirip alady da, osymen mәselening beti aiqyndalghan shyghar degendey synay tanytyp, әri qaray ózining tanym-biligin erkin, qysylmay bayandaydy, óz pozisiyasyn damytatyn әdeby qúbylystardy útymdy paydalanady, dau-damay tudyratyn jaylardan jaltarmay, qayta ónimdi oigha óris beretin úshqyndy pikirlerdi mazdatyp otyrady», - dep, jan-jaqty anyqtama beredi.(«Egemen Qazaqstan», 2000 jyl, 22 aqpan.)
Biz búl mәlimetterdi keltire otyryp Ghabbas Toghjanúlynyng әdebiyettegi orny men syn janryna salghan týrenin, danghyl jolyn janghyrtudy kózdedik. Osy rette aldymen synshynyng «Abay» atty kitabyna toqtaludy jón dep taptyq. Endi sol kitapqa ýnilip kórsek.
Búl kitap jayly aitqanda kórnekti ghalym, qazaq әdebiyeti synyng tarihyna eng alghashqy bolyp ghylymy taldau jasaghan f.gh.d prfessor Túrsynbek Kәkishúly «Qazaq әdebiyeti synynyng tarihy» atty zertteuinde: «Ghabbas Toghjanovtyng qazaq әdebiyeti tarihyndaghy túnghysh monografiyasynda qayshylyqty oi-pikirler, týiinder kezdesse de, Abaydy ghylymy jolmen tanudyng belesti bir shygharmasy boldy. Úly Abaydy últ aqyny dep tanu jәne bar ónimdi oi-pikirlerdi osy tújyrym ayasynan órbitu keleshektegi kóp izdenister men zertteulerge soqpaq salyp berdi. "Ádebiyet maydany" jurnalyndaghy qúndy materialdar, mektep oqulyqtaryndaghy sony derekter, Gh.Toghjanovtyng túnghysh monografiyasy kóp mәseleni aiqyndap, endigi jerde kórkemdik sheberlikting ónerpazdyq biyigine Abaydyng qalay kóterilgenin aiqyndau mindetin kóldeneng tartty», - dep, taza әdil әri ziyaly pikir bildiredi.
Ghabbas Toghjanúlynyng «Abay» kitaby 1935 jyly Almaty men Qazanda, «Qazaqstan kórkem әdebiyet» baspasynan shyqqan. 161 bet. Jauapty redaktory Q.Júbanov, tehnikalyq redaktory Hasanúly, jauapty korrektory Ahmetúly. Taralymy 8000+150.
Synshy ghalym Abay turaly jazarda alghy sóz retinde «Abaydy әli bilgemiz joq» degen maqalasyn keltirgen. Ol búryn da 1934 jyly «Ádebiyet maydany» jurnalynyng №11-12 sandarynda shyqqan edi. Odan keyin «Abaydyng zamany», «Abaydyng ómiri, ósken ortasy, alghan tәrbiyesi», «Abaydyng ólenderindegi qayshylyqtar», «Abaydyng realizmi», «Abaydyng últshyldyghy», «Abaydyng kedeyge, búqaragha kózqarasy», «Abay ólenderinde әiel mәselesi», «Abaygha orys kuliturasynyng qanday әseri boldy», «Abaydyng aqyndyghy» degen bólimderi jәne «Qorytyndy», songhy qosymsha retinde «Eski әdebiyet múralaryn paydalanu jayynda» degen oi-tolghamyn da engizgen eken. Ózimiz kórip otyrghanday Ghabbas Toghjanúly Abaydy tanytu mәselesinde, әsirese Kenestik jýiege say zerdeleude jan-jaqty enbek etkeni bayqalady. Aqynnyng ómirin, ortasyn, zamanyn aita kele kommunistik iydeyagha kereghar keletin «últshyldyghyn» da sóz etedi. Sonday-aq, búl enbekting sol kezdegi sayasy shenberden asyp kete almaghanyn «Abaydyng kedeyge, búqaragha kóz qarasy» jәne «Abay ólenderinde әiel mәselesi» degen bólimderden sezuge bolady.
Qarap otyrsaq synshy Abaydy tanu ýshin tek onyng shygharmalaryna taldau jasap, mazmúnyna ýnilip qana qoya salu jetkiliksiz bolatynyn aitqan. Óitkeni, Ghabbasqa deyin Abay ómiri men shygharmalaryna qatysty jazylghan maqalalarda aqynnyng shyqqan tegi, ortasy, ainalasy eshqanday da sayasi, әleumettik negizi joq birjaqty pikirlermen shektelgen bolatyn. Osyny eskergen bolu kerek Ghabbas Toghjanúly keyingi oqushylar keybir ketken qatelikterime týsinistikpen qarasyn degeni shyghar: «...bizding kóbimiz (bәrimiz desek te ótirikshi bola qoyman) qazir uniyversalmyz. Kóp bilgendikten uniyversal emespiz, kóp mindet jýktelgendikten, amalsyzdan uniyversalmyz. Qazaq túrmysynda júrtshylyq aldyna týspey, bilinbey qaranghy, túiyq jatqan mәseleler kóp. Solardy ashqyng keledi, týsinging keledi», - dep (10-bet) aqtalghanday bolady. Yaghni, «biz amalsyzdan ekonomistin, zangerdin, sayasatkerding jýgin arqalap jýrmiz» degisi keledi.
Ghabbas kitabyndaghy ýlken bir bólim «Abaydyng ómiri, ósken ortasy, alghan tәrbiyesi» dep atalypty. Búl bólimde ol aqynnyng ómirge kelui, tughan jeri jayynda egjey-tegjeyli toqtap jatpaydy. Kerisinshe ózine deyingi aitylghan, bar mәlimetterdi qaytalap sharshamay, Abaydyng ómirine, keleshek aqyndyghyna әsertetken jayttardy saraptaydy. Mysaly:
«1845-jyly Abay tudy. Abaydyng úyada kórgeni Qúnanbay boldy. «Úsha» kórgeni jәne Qúnanbay boldy. Abaydy bala jasynan Qúnanbay qasyna aldy, janyna ertip jýrip, óz ýlgisin berdi. Balany jasynan aramdyqqa, zorlyqqa, qulyqqa baulydy. Qúnanbaydyng basqa ýlgisi joq. Basqany odan kýtuge de bolmaydy. Abay úyada neni kórse, úshqanda sony ildi. Júrt auzynda jýrgen әkesi oghan arman boldy, qayta, myqtylyghymdy, juandyghymdy әkemnen de asyram degen talapta boldy. Abaydyng 35-40 jasyna deyin ólenmen shúghyldanbay, qalsa Tobyqtynyn, assa bir duannyng juany bolyp, ata jolyn qughanynyng týp tamyry Abaydyng osy ósken ortasynda, shyqqan teginde jatyr... Abaydyng baylyq, jigittik kezindegi ýlgisi Qúnanbay bolghandyqtan onyng bolystyqqa, biylikke úmtylghany tabighy nәrse. Anadan eshkim de danyshpan bolyp tumaydy. Jýre, kóre, óse biledi. Abaydyng kórgen, bilgen túrmysy bolystyqqa, biylikke tartty», (36-bet.) - degen sóilemder birshama dýneni anghartady. Enbekting jazylu kezeni qazaq baylarynyng kәmpeskelengen, qúrtylghan jәne olardyng atyn ataugha da tyiym salghan zaman bolghasyn Qúnanbaydyng «zorlyqshyl, qanaushy, qatal» bolyp aityluy da zandy. Búl tek Ghabbastyng ghana oiy emes sol kezdegi iydeologiyanyng mýddesi ekenin joqqa shyghara almaymyz. Osy oilar arqyly Ghabbas Abaydy Qúnanbay sekildi «zorlyqshyl» boldy deuden aulaq, kerisinshe oghan әke yqpaly erekshe boldy, әke joly dúrys kórindi degen oy aitqysy keledi. Demek, kýni býginge deyin oqylyp jýrgen «әke men bala arazdyghy» Ghabbastyng aituynsha bolmaghan. Abay әkesin jek kórmegen, odan qashpaghan, kerisinshe ata jolyn berik ústaghan. Alayda aqyn Qúnanbaydy qaytalaudy emes, ózinshe jol izdegen. Zertteushi Ghabbas Toghjanúly osy oilaryn jinaqtay kele: «Abay әkesi Qúnanbaygha jigit kýninde: «Zaman orystiki, ol jengen, biz jenilgen elmiz. Endigi kýnde alysatyn dúshpannyng ailasy men әdisin bilmesen, alysqa shyghudan maghyna joq. Men orystyng ózin sýimesem de, óneri men elinen ýlgi alugha kerek», - deydi. Mine, Abay osy kezde-aq, orys zanyna qol soza bastap edi. Qysqasy, Abaydyng bolys, by kýiinde-aq «janara» bastaghany kózge kóringen edi», - dep týiedi. (38-bet.) Abay ómirindegi búralan, týsiniksiz jayttaryn sóz qylghanda osy bir derekterdi de eskermeuge bolmaydy. Úly aqyndy tym orysshyl dep jaqtyrmaushylargha Abay óz auzymen «orysty emes, onyng ónerin ýlgi qylam» dep jauap berui abyzdyng shyn mәnisindegi últ aqyny ekendigin tanytady. Ghabbas Toghjanúly Abaydyng osy sózderin mysalgha keltire otyryp, onyng janyn, orys aqyn-jazushylaryna qúmarlyghyn týsindirgisi keledi.
Ghabbas Toghjanúlynyng kitabyndaghy kelesi bir bólim «Abaydyng ólenindegi qayshylyqtar» dep atalypty. Múnda da synshy Abay múrasyna sosiologiyalyq túrghydan qaraydy. Dәl sol kezde onyng manyzy óte joghary bolghangha úqsaydy. Óitkeni Abaygha talas kýsheyip túrghan shaqta aqyn ólenderine әleumettik jaghynan bagha berip, qalayda enbekshiler jaghyna tartudy kózdegen maqsat jatqany bayqalady. Al, osy enbekke qatysty ózindik oy aitqan abaytanushy ghalym, professor Mekemtas Myrzahmetúly: «Abay qazaq dalasynda jana tuyp, damyp kele jatqan burjuaziyanyng iydeology degen kózqarasty 30-jyldardaghy qazaq әdebiyetining syn janrynda keng kólemde nasihattaugha Ghabbas Toghjanov әreketi basym jatty. Onyng 1935 jyly úly aqyn jóninde jazylghan túnghysh monografiyalyq harakterdegi «Abay» dep atalatyn kitaby, negizinen Abay shygharmalaryn aqynnyng әleumettik tegimen tikeley baylanystyra qaraytyn túrpayy-sosiologiyalyq tanym túrghysynan jazylghan enbekting ýlgisi edi. Osy sebepten de avtor Abay múrasynyng әr týrli qyrynan arnayy sóz etse de, búl taqyryptargha qatysty mәselening bәrin de bir ghana aqynnyng әleumettik tegine oray ólshem etip alatyn tanymy túrghysynan órbitip taldaular jasap otyrghany bar», - dep baghalaydy. (Mekemtas Myrzahmet. «Abaytanu tarihy», Almaty, «Ana tili», 1994, 96-bet.) Osy bir keltirgen sóilemderdegi «túrpayy sosiologiyalyq» degen terminning Ghabbas túsynda qatty eskerilmegeni anyq. Ol Abaydy rasymen de tap túrghysynan taldaghanda mindetti týrde aqynnyng әleumettik jay-kýii de sóz bolatyn edi. Múny Ghabbas bolsyn, ózge de synshylar bolsyn attap óte almaytyn. Sondyqtan, synshy kitabyna ýnilgende sayasy ahualgha baylanysty aitqan qata pikirlerin emes, kóbine ghylymy oilar jeteginde jasaghan batyl qadamdaryna qaraghan dúrys shyghar.
Ghabbas Toghjanúly úly aqyndy «bayshyl» degendegi kózqarasy kommunistik iydeyagha qarsy, ziyandy bay tabyna qospaydy. Kerisinshe, «keritartpa sanalghan búrynghy baylardy kedeylerge, enbekshilerge payda keltirip, órkeniyetke, mәdeniyetke úmtylyp, әlemdik damudan, kóshten qalmaugha shaqyrdy» degen tújyrymgha toqtalady. Ol: «Abay óz túsynda qazaq bayynyng eng jaqsysy, ýlgili-órnektisi edi. Abaydyng tarihta aty qalghany, Abaydyng janashyldyghy osy bay tabyn ilgeri bastaymyn, týzeymin degeninde. Abay óz tabynan asyp eshtene isteuge talaptanghan joq. Abaydyng ne jyrynda, ne qara sózinde qanday mәseleni kóterse de, bayshyldyqtan eshbir qol ýzbeydi. Abaydyng búl jaghy bir qalypta, ózgermeydi. Jalghyz-aq, Abaydyng bar yntasy, maqsaty - qazaq bayyn jaqsylyqqa, nadandy ónerli, aqylsyzdy berekeli, jalqaudy erinbeytin, epsizdi epti, berekesizdi berekeli, dinsizdi dindi qylu - mine Abay osyny arman qyldy. Qazaq baylary osynday bolsa - qazaq halqy ózge halyqtargha teneledi dedi». (44-bet) Osy bir oida qanday qatelik bar? Býgingi kózqaraspen oy órbitsek tipten keremet emes pe? Tәuelsiz Qazaqstannyng baylary da jaqsylyq jasaudan qashpaytyn, elding berekesine enbek etetin, iman jýzdi, adal, shen-shekpenge qúmarta bermeytin bolsa degen arman qazaqtyng qay aqynynda, qay ziyalysynda joq? Bәri de osy bir jolda oy aityp, halyq aldynda ardaqtalyp jýr ghoy. Demek, Ghabbas Abay ómirin kapitalizmning endi-endi etek jaya bastaghan uaqytymen baylanystyra otyryp aiqtan osynday pikirleri dәuir tynysyn, zaman shyndyghyn anyq boljay alghandyghyn kórsetedi dep bilemiz. Osy bir oiyn jalghastyra otyryp Ghabbas taghy da: «Abay erte oyandy, ózinshe bay tabyna jol kórsetti, jana zamannyng programmasyn syzdy. Abaydyng - orys dýniyesining tilin bil, malyndy ayamay osy orys bilimin ýiren, sharuandy úqsat, egin sal, sauda jýrgiz, týzden mal izde, qol ónerin ýiren, bolystyqqa shashylma, berekendi qashyrma - degen sózderi qazaqtyng kapitaldasa bastaghan baylarynyng programmasy edi. Osy programmany iske asyruda Abay talay soqpaqqa týsti, bógetterge kezdesti. Eng ýlken bóget - Abaydyng óz tabynyng nadandyghy, shalalyghy», - dep, (45-bet.) tolyqtyrady. Múndaghy «qazaq bayynyng nadandyghy, shalalyghy» kәdimgi oqu-toqu jolynan búryn sauda-sattyqqa әli jetilmegen, býgingi tilmen aitqanda «biznesmen» bolyp qalyptasa almaghanyn bildiretindey. Múnyng jarqyn mysaly Kenes ókimetining taraghan shaghynda anyq kórindi ghoy. Kapitalizmnin, naryq zamanynyng ne ekenin tolyq týsine almaghan kóp adam qogham talabyna qaray qoldaryn «mezgilinen kesh sermedi». Sonyng zardabyn әli kýnge tartyp kele jatqandar da joq emes.
Sol sekildi Ghabbas Toghjanúly búl kitabynda Abaydyng dinshildigin de sóz ete otyryp ony kommunistik ústanym, ateizmge әkelip japsyra salmaydy. Kerisinshe «Abay dinshil, dinshil bolghanda da jana dindi izdedi» (65-bet) deydi. Sol sebepti de: «Abaydyng molda-ishandardy synaghany da osy tәrizdi. Abay múnda da moldalyqqa qarsy emes. Abaydyng tilegeni - ótirik aitpaytyn shynshyl molda», (65-bet) - dep kórsetedi. Abay «jana din» izdedi degendegi oiy «sol kezdegi keybir «anqau elge aramza molda» bolyp, ýshkirip-týshkirip adam emdeymin dep, aurugha auru qosyp ketetin tәuip symaqtardy túqyrtyp, olardyng ornyna әdil, shynayy bilimdi, taqua, adal moldalardyng ýstemdik alghanyn jәne olardyng da damyp kele jatqan zamannyng ilimi men bilimine, mәdeniyetine jetik bolghanyn qalady» degenge sayady. Abayda osy maqsat boldy ma? Áriyne, Abay dәl osynday alghyrlyghy, ózgesheligi arqyly bizge qymbat, biyik sanalyp keledi. Ghabbas ta óz zertteuinde ony teriske shygharmaydy.
Ghabbas Abaydy «últshyldardyng atasy» degendegi pikirin óz enbeginde jan-jaqty ashyp beruge tyrysqan. Óz sózinde synshy: «Abaydan asudyng ornyna qayta últshyldar kóp mәselelerde keri ketti ghoy. Kóp mәselelerde últshyldar Abaydyng aitqanynan әri barmady ghoy. Últshyldar qazaqty oqugha shaqyrdy, ónerli bol dedi. Búl janalyq pa? Abay múny búlardan búryn aitty ghoy. Últshyldar qazaq baylaryna bolystyqqa talaspa, aqsha shashpa, berekeli bol degendi aitty. Búl da janalyq emes qoy. Múny da Abay últshyldardan búryn aitty. Ahmet moldany synady, el jegen oqyghandardy synady, múnysy da janalyq emes edi. Búl da Abaydan qalghan sóz edi. Qayta Abay moldany, bolystardy, biylerdi últshyldardan anaghúrlym batyl synady. Últshyldar tónkeristen búryn da, song da osy molda-ishandarmen, biy-bolystarmen ylghayyna batalas, tabaqtas boldy.
Qysqasy, qazaq últshyldarynyng tónkeristen búrynghy azdy-kópti tarihy mәni bar, qazaq halqyna paydasy bar degen isteri, sózderi - Abaydan kelip shyghady. Abay bastap, Abay aitqan sózder bolady», (75-76-better) - deydi. Búl pikir sol kezdegi Álihan, Ahmet bastatqan alashorda arystaryn tómenshikteu sipatynda aityldy desek te, olardyng týpki oilary men Abaydyng armany úshtasyp jatqanyn synshy ghalym tap basyp tanyp otyr.
Abaydyng býgin zertteushiler aityp jýrgen Alashorda arystaryna ústaz boldy degendegi oilaryn Ghabbas Toghjanúly syn kitabynda: «Abaydan búrynghy, songhy qazaq әdebiyetin teksergende Abay qazaq әdebiyetinde kesek oryn alyp jatady. Abay - qazaqtyng jazba әdebiyetining atasy bolyp shyghady. Abay ózining 20 jyldyq poeziyasymen qazaq әdebiyetinde ózi әlinshe shkola jasady - jana baghyt ashty. Abaydan songhy shyqqan aqyndar - sol Abay shkolasynan tughan aqyndar. Ras búlardyng Abaydan zamany basqa, әr qaysysynyng Abaydan aiyrmasy, ózgesheligi de bar. Biraq, sonda da Abay men búlardyng tap tilegi, jalpy saryny bir. Ahmet, Mirjaqyp, Maghjan, Shәkәrim taghy osy syqyldy qazaqtyng bayshyl aqyndarynyng tónkeristen búryn jazghandaryna Abay әseri tipti kýshti boldy. Abaydy bәri ýlgi qyldy», (78-bet) - dep, anyq aitqan.
Ghabbas kitabyndaghy eng bir ózekti degen bólimning biri «Abaydyng aqyndyghy» dep atalady. Bizge, әsirese qazaq әdebiyetin zertteushi, oqushy, tanushy adamdargha qazaq әdebiyetining zertteu ózektisi bolyp sanalatyn tarihi túlghalardyng eng birinshiden shygharmashylyq quatyn bilu manyzdy. Toghjanov monografiyasy da osy bir sharuany óte úqypty oryndaghangha úqsaydy. Ol Abay aqyndyghyn, shygharmashylyghyn talday otyryp óz tarapynan sol kezde eshkimning oiyna oralyp, auzyna týse qoymaghan baghalaularyn aitady. Kitap avtory Abaydyng aqyndyghyna baylanysty:
«Abaydyng aqyndyghyn sóz qylghanda, aldymen onyng qazaq әdebiyetine jasaghan janalyghyn anyqtau kerek. Abaydyng әdebiyettegi janalyghy qaysy? Bizdinshe, Abaydyng әdebiyettegi janalyghy bireu emes - әldeneshe.
Birinshi janalyghy - Abaydyng kórkem sózge-poeziyagha kózqarasy. .... Abay ólenning ýlken óner ekenin bildi. Aqyndyqty talantpen baylanystyrdy, ekining biri aqyn bola almaytynyn anyqtady. Aqyn bolu qorlyq, kemdik emes - ýlken óner, ózgeden artyqtyq, jan baylyghy dep úghyndy. (121-bet)
Abaydyng ekinshi janalyghy - qazaqtyng jazba últ әdebiyetin jasaugha bas bolghany. ...Abay óleni «ru» kóleminen asyp, býtin qazaq dalasyna qanat jayady. Qazaq elin Abay týgel alady. Qazaqty últ tuy astyna, eldikke shaqyrady. Abaydyng osy júrtshylyghy el qamy, el múny dep kýnirenui de qazaq әdebiyetinde jana saryn.(124-bet)
Abaydyng qazaq әdebiyetine kirgizgen ýshinshi janalyghy - orys әdebiyetining ýlgilerin aluy. ...Búl jóninde Abay ýlken qyraghylyq kórsetti, iri aqyn, últ aqyny ekendigin bildirdi, sondyqtan biz Abaydy birinshi ret ónerli elge qol sozghan, ónerge úmtylghan ónerli, talapty aqyn deymiz. (124-bet)
Abaydyng tórtinshi janalyghy - qazaqtyng til baylyghyn úqsata bilui. ... Abaydyng istegeni qazaqtyng eski auyz әdebiyetindegi, halyq auzyndaghy, kýnbe-kýngi túrmystaghy aitylyp jýrgen, qarapayym, jalpylama júrtqa týsinikti tilin paydalana bildi. Kórkem әdebiyetting keregine jaratty. Aqyny kelisse qazaq tili de kórkem, obrazdy til, óz әlinshe bay til ekendigin kórsetti.
Abaydyng qazaq әdebiyetindegi besinshi janalyghy - Abaydyng jana әdebiyet týrlerin jasauy. Qazaq poeziyasyna Abay týr jaghynan kóp janalyq kirgizdi. Abay ólenderining saryny, baghyty, mazmúnyndaghy janalyqtar óleng týrlerinde de kózge anyq kórinedi. Abay ólenderining tilin, týrin, kestesin ghylymy jaqtan terendep erekshe teksergen kisi Abay ólenderining týr jaghynan býgingi qazaq poeziyasyna da birsypyra qolayly ýlgiler tabar edi. Abay jasaghan óleng ýlgileri әli týgel paydalanylghan joq. (130-bet)
Abay samorodok, qaradan oqymay shyqqan talant. Biraq, zamany, ósken ortasy, alghan tәrbiyesi, shyqqan tegi - bәri de Abay talantyn ósirerlik bolmady, qayta óshiruge tyrysty. Sondyqtan, Abay syndy aqyn qúlashyn jaya almady. Kósilip otyryp, keninen tolghap, teren, ýlken temaly kesek poeziya jasay almay ketti. Abay armanda ketti», - dep, (137-bet) býgingi kýn tolghamyna da jәne ózining taptyq kózqarasyna da qarsy kele qoymaytyn baylam jasaydy. Búl da «anyq Abaydy» tanudaghy Ghabbas Toghjanov tarapynan berilgen ólsheusiz ghylymy zertteu, jet týsinu dep úghamyz. Basqasy basqa, Abaydyng aqyndyghyn zerttep, oghan әdil baghasyn berip, qazaq әdebiyeti tórinen alar ornyn jarqyrata kórsetui synshynyng әdeby syn janryna tereng bolay alghanyn anghartady.
Sóitedi de qorytyndy sózinde: «Al, býgingi qazaqtyng jana júrtshylyghy qazaq enbekshileri, kommunisteri - biz qalay Abaydy paydalanamyz? Abaydyng qazaq enbekshilerine bereri ne? Biz, әriyne, Abaydy últshyldarsha búzyp-jarmaymyz. Abay - bizge múra, eskining asyly, eskirgen baylyghy. Abaydy biz týgel alamyz. Sol týgel kelgen Abaydyng biz jaqsysyn da, jamanyn da qalyng enbekshilerge ashyq aitamyz. Abay syqyldy óz zamanynda qazaqty ilgeri bastyrghan tarihy adamnyn, ýlken talantty aqynnyng jazghanyn bir jaghynan ótken ómirding ainasy, tarihy dep qarasaq, ekinshi jaqtan - Abaydyng әli kýngi eskirmegen shyndyghyn, әdemiligin joymaghan obrazdy asyl sózderin býgingi júrtshylyqqa da ýlgi qylamyz. Qalyng enbekshilerge úghyndyramyz», - dep sert etedi. (138-bet.) Abay múrasynyng eskirip tasada qalmaytynyna, jana zaman jastarymen birge jasay bererine oqyrmandy sendirmekke, sol jolda enbektenuge niyet etedi. Ol niyetining aqtalghany, úmyt qalmaghany býgingi ghylymy ortada óz әligshe aitylyp keledi, alayda tolyq bagha berilip, jan-jaqty taldau jasaldy dey almaymyz.
Sonymen, Ghabbas Toghjanúlynyng «Abay» kitaby qansha jerden taptyq, sosiologiyalyq túrghydan jazyldy, Abaydy keybir tústarynda jónsiz bayshyl etip kórsetti desek te, әdeby syn, ghylym jóninen oryndy synady, artyq-kemi bola túra alghashqylardyng biri bolyp keninen sóz etti, әr qyrynan tanytugha, әsirese aqyndyq kelbetin aiqyndauda ólsheusiz ýles qosty dep aita alamyz. Múnday enbek jazu әrkimning de qolynan kele bermeytini shyndyq. Osy rette Ghabbas Toghjanúly auyr jýkti әli jetkenshe arqalay aldy dep tanimyz.
Ghabbas Toghjanúly 37-ning qughyn-sýrgininde eng alghashqylardyng biri bolyp sottalyp, 1938 jyly 25 aqpanda ózge de qazaq ziyalylarymen qatar atylghan. Qansha jerden Kenestik iydeologiyagha qyzmet etken kýnning ózinde de oqyghan azamattardan arylu sayasatynan ol da aman qalmady. Ghabbasqa qarata jabylghan jalalardyng eng bir ýlkeni de osy «Abay» kitaby boldy. Ol turaly Aqynjanov Músatay 1937 jyl, 4 shilde «Sosialistik Qazaqstan» gazetinde «Alashordashyl bir kontrabanda turaly» degen maqala jazyp: «Júrtshylyghymyz Abaygha jaghylghan kirdi arshyp, Abaygha naghyz dúrys bagha berip, Abay óz zamanynyng shynshyly, progresti joldaghy aldynghy qatardaghy adamy, mәdeniyetshil aqyn dep baghalap otyr. Kontrrevolusiyashyl qazaq últshyldaryn, onyng liyderi bolghan Bókeyhanovty osy Abaygha teneu Alashordanyng obiektivti revolusiyashyl róli bar degen sóz. Toghjanov Bókeyhanovty Abaydyng isin ayaqtaushy deydi. «HIH-HH ghasyrdaghy qazaq bayshyl әdebiyetin jasaghan Abay, Ahmet... Shәkәrim, Myrjaqyp» dep, ónsheng kontrrevolusiyashyl aqyndy Abaymen qatar tizedi. Abaydyng múrasyna osylardyng «múrasyn» da qosaqtaydy. Búlardyng múrasy bolmaghanda «Qazaqtyng býgingi proletariat әdebiyeti bolmaghan bolar edi» (147,158-better) dep, bal ashady», - dep, eshqanday da ghylymy negizi joq jala jauyp, «tyrnaq astynan kir izdeydi». Sol sekildi qazaq әdebiyetining syn janrynda ózindik iz qaldyrghan, esimi barsha júrtqa jaqsy tanys Múhametjan Qarataev ta 1937 jyly 23 may aiynda «Qazaq әdebiyeti» gazetining №24 sanynda shyqqan «Qazaq әdebiyetindegi synnyng mindetteri. Syn turaly teris týsinikter» deytin maqalasynda Ghabbastyng «Abay» monografiyasynan últshyldyq baghyt izdep, birer mysaldar keltiredi de: «...Sonymen, kórip otyrsyndar, bayda ne bolsa sol Abaydiki de, Abayda ne bolsa ol baydiki. «Abaydyng tarihta aty qalghany» osy bay tabyna basshy bolghandyghy. Endeshe, Abay men Álihan, Ahmet, Mirjaqyptar bir adamdar. Búdan artyq Abaygha kir jaghu bolmas, búdan artyq qazaq bayyna, qazaq últshyldaryna qoshemet, qúrmet etu bolmas. Abaydy Ahmetpen qatar qoyyp, Ghabbas Ahmet turaly bayaghy últshyldyq pikirin qayta qonyrsytyp otyr. Abaydy ainalyp ýiirilip kelip, últshyldargha ústap berip otyr.
Býkil Qazaqstan bolyp, qazaqtyng halyq aqyny Abaydyng ólenine 30 jyl tolghan yubiyleyin ótkizgennen keyin de myna syqyldy kórer kózge últshyldyqtyng qoltyghyna su býrkip otyrghan, ziyandy kitaptyng basylyp shyghuy kýinerlik is», - dep «ashynady». Gazet betterinde aitylyp jatqan osynday syndar, jabylyp jatqan jalalar NKVD iyisshilderi ýshin taptyrmas aighaq retinde alynghany ótirik emes. Biz múnda da eshkimdi aiyptamaymyz, alayda olardyng keybir әreketteri «qúlannyng qasuyna, shýrippening basuy sәikes» kelip qalghanynyng keri bolsa kerek.
Ghabbas Toghjanúlynyng enbekteri men syny oilaryna, jeke basyna baylanysty býgingi kýnde de әli ondy kózqaras qalyptasty deuge bolmaydy. Oghan sebep synshynyng kenestik, taptyq túrghydan aitqan auyr oilary men býgingi ghylymy ortanyng әli kýnge «bireudi aqtau ýshin bireudi qaralau» ústanymynan shygha almay kele jatqany. Sonday-aq, abaytanu salasynda aituly enbek etip jýrgen ghalymdar da Ghabbastyng kitabyna ýstirt qarap, «túrpayy-sosiologiyalyq tanym» dep qana baghalap, kóp kónil bólmey ketip jýr. Tipti, búl kitaptyng aitary belgili, paydasy az, bolashaghy joq degenge sayatyn pikirler de aitylyp qalady. Ol әriyne tek qana birjaqty tanym. Al, naghyz ghylym qay salany bolsyn zerttegende jan-jaqty sipattaudy jәne әdil baghalaudy talap etedi. Bizding oiymyzsha Ghabbas Toghjanov múrasy da osy talqylaudan, saralaudan ótip, ózining shynayy baghasyn, әdebiyettegi enbegine layyq qúrmet-qoshametin alatyn uaqyt jetti. Tek taza ghylymy sanattan kóz toqtatyp, nazar audaru ghana qalyp otyr.
Núrbek Týsiphan
QazÚU-dyng magistranty
«Abay-aqparat»