Saylau Baybosyn. «Qazposhta» AQ Pavlodar oblystyq filialynyng bastyghy Kenjetaev myrza últ arazdyghyn qozdyrushy ma?
Pavlolar oblysynyng әkimi
B. A.Saghyntaev myrzagha
Pavlodar oblysynyng prokurory
D.Sh. Sartaev myrzagha
«Jeltoqsan aqiqaty» RQB
Pavlodar obl. tórayymy,
Ruza Beysenbay tegi
Pavlolar oblysynyng әkimi
B. A.Saghyntaev myrzagha
Pavlodar oblysynyng prokurory
D.Sh. Sartaev myrzagha
«Jeltoqsan aqiqaty» RQB
Pavlodar obl. tórayymy,
Ruza Beysenbay tegi
Ýstimizdegi jyldyng 7 jeltoqsany kýni Kutuzov kóshesindegi 21 ýide ornalasqan Qazposhtanyng № 6 bólimshesinde hat jibermekshi bolyp, poshta qyzmetkerimen qazaq tilinde sóileskenimde, onda otyrghan әiel adam: «Ya ne budu obslujivati na kazahskom yazyke, u menya mama russkaya» dedi. Ózimning qazaqtildi ekenimdi aityp jәne ylghy da M. Baysupinova tarapynan qazaq tilinde qyzmet aluda konstitusiyalyq qúqym búzylatyndyghy jóninde 2 aptaday búryn tikeley basshylaryna da shaghymdanghanymdy esine saldym. Ol onymdy qaperine de qystyrmay, «Ya vam skazala, chto ne budu obslujivati na kazahskom yazyke» dep túryp alghan son, bastyqtarynyzdy shaqyrynyz dedim. Eshkim shaqyrghan joq, Familiyasyn bilmeytin, taghy bir qyzmetkerine aittym, ol qazaqsha sóilegenimdi kelemejdep kýldi de: «Chto vy govoriyte, my vse ravno nichego ne ponimaem» dedi. Ózim esigin toqyldatqannan son, Mamontova degen bólimshe bastyghynyng orynbasary shyqty da, kliyentterge: «Smotriyte na nee, vsegda vseh dostaet svoim kazahskim yazykom» dep edi, shirette túrghandar: «Smotry kakaya nasionalistka, na kazahskom ey govoriy», «40 let jivu takogo eshe ne slyshala, vse govoryat na normalinom russkom yazyke!» dep túrghand óre týre kelip jabyldy: «My vam gorod postroili, skajiyte spasibo, eshe ne hvatalo na vashem yazyke razgovarivati, kak je, derjiyte karman shiyre», «Voobshe my uje prisoedinyaemsya s Rossiey, zabudite pro svoy yazyk!». Qyqasy, aitpaghandary joq! Eng masqarasy, osyndaghy bir mәngýrt qazaq qyzynyng bajyldap aitqany shanshuday qadaldy: «Vy chto bolinaya, idiyte u psihiatra lechiytesi, vidiyte je, ne ponimaet ona!, Voobshe russkiy yazyk velikiy, mejdunarodnyi, a vy nasionalistka!» degenine: «Aynalayyn, osynynyzben óz ata-babanyzdy, býkil qazaqty myna shovinistik pighyldaghy adamdargha jyghyp berdiniz ghoy, oy órisiniz qay dengeyde, ózinizdi óziniz kýlki qylyp túrghanynyzdy úghasyz ba?» dep edim, odan sayyn órshelenip, súq sausaghymen basyn shúqyp, әiteuir meni aqymaq dep baghalady. Mynaday qorlyqtan song polisiya bólimshesine zvondadym.
Qysqartyp aitsam, memlekettik mekeme qyzmetkerleri tarapynan memlekettik tildi búlaysha qorlap, jergilikti últ ókilining ar-namysyna tii-qasaqana últ arazdyghyn qozdyru dep týsinemin. Búnyng sony últ arasyna jik týsirip, bitpeytin dau-janjalgha alyp barary sózsiz. Qazposhta AQ-ynda nelikten memleketting basty atributikalarynyng biri tilge degen osynshama teris qózqarasty oryn alghan? Nelikten halyqqa dúrys qyzmet kórsetu ýshin eki tilde birdey erkin sóileytin adam otyrmaydy?
Men búdan búryn da Qazposhtada oryn alghan kelensiz jaylar turaly basshylaryna birneshe ret jazbasha da, auyzsha da shaghym týsirgen bolatynmyn. Olar qaytarghan jauaptarynda Preziydentting sózderine silteme jasaydy da, al ol belgilegen zannamalyq normalardy oryndaghysy kelmeydi. Meni de dúrys týsininizder. Adam jaydan-jay barlyq júmysyn tastap, densaulyghyn joyyp, әr jerge shaghymdana bermeydi ghoy. Men qoldan kelmeytin sharuany talap etip otyrghan joqpyn. Bar bolghany, poshta bólimshesine kelgende memlekettik tilde qyzmet kórsetse boldy. Búl basty zanymyz-Konstitusiyada qarastyrylghan. Qazir Pavlodarda kez kelgen mekemege әlde bir júmyspen bara qalsan, basshysy qazaq bolsa da hatshysy: «Ol kisimen oryssha sóilesiniz, qazaqsha úqpaydy» dedi. Búl ne sonda? Qazposhta orynbasarynyng biri R.Q. Qozybaevtan: «Qazposhta tarabynan qazaqtildilerding azamattyq jәne tútynushylyq qúqy óreskel búzylyp keledi, әlde basshylarynyzdyng tek orystildilerge ghana qyzmet kórsetilsin degen búiryghy barma?» degenimde, ol: «Da» degen jauap qaytardy. Sosyn taghy: «Davayte sdelaem tak» dep bastap kele jatyr edi, әri qaray tyndaugha qajetsinbey, men túryp ketip qaldym. Al endi poshta bastyghy shynymen sonday búiryq berse, jetisken ekenbiz!
Beysenbay tegi R.Z. «Jeltoqsan aqiqaty» qoghamdyq birlestigining Pavlodar oblysyndaghy jetekshisi
P.S.
Ruza Beysenbaytegi bizge de telefon shalghasyn, jaghdaydy bilmek bolyp, Qazposhtanyng Pavlodar oblystyq filialyna barugha tura keldi. Ózimiz kýtkendey, filial bastyghy Ánuar Kenjetaev qabyldaudan bas tartty. Hatshy qyz respublikalyq gazettenmin degesin, olay-búlay qipaqtap, aqyry «tikeley osynday mәselemen ainalysady» dep, bastyqtyng orynbasary N.Voronsovqa kiruge úsynys jasady. Onyng eshqanday sharua sheshe qoymaytynyn bilsek te, әiteuir kelgesin kireyik dep bas súqtyq. Ózderiniz sezip otyrghanday, Voronsov myrzadan «Eki tilde birdey sóileytin qyzmetkerlerdi nege otyrghyzbaysyzdar?», «Búl naghyz últ arazdyghyn qozdyratyn әreket, nege tosqauyl qoymaysyzdar?», «Qazposhtadaghy memlekettik til mәselesi qashan týzeledi?»-degen súraqtarymyzgha mardymdy jauap ala almadyq.
Áriyne, osy hat BAQ betine shygha qalsa, ony Kenjetaev pen Voronsov oqymasy da belgili. Birak Pavlodarda tikeley osynday sharuamen ainalysatyn oblystyq әkimdikting ishki sayasat bólimi, tilderdi damytu basqarmasy, «Qazaq tili» qoghamy sekildi tolyp jatqan mekemeler bar. Biraq olar búndaygha «ettteri ólip ketken» synayly. Kýl bolmasan-búl bol dep, syrttan baqylap otyr. Zerdelep bayqasanyz, búl jerde týiin bir ghana mәselege tirelip túr. Yaghni, poshta bólimshesine kelgen adamdargha qazaq tilinde jauap bere alatyn bir qyzmetkerdi otyrghyzu kerek. Bar bolghany sol ghana. Biraq Kenjetaev myrza ony istegisi kelmeydi. Osyndan baryp aty qorqynyshty «últ arazdyghy» degen mәsele tuyndaydy. Sonda osyny bile túra, Kenjetaev әdeyi istep otyr ma eken deysin.
«Abay-aqparat»
P.S. Osydan birshama búryn, mening tarabymnan tómengi hat jazylghan bolatyn.
El Premieri hatty oblys Ákimshiligine joldaghan da, olardyng tarabynan kelesi, keshirinizder, shyndyqpen janaspaytyn jauap alghan bolatynmyn. Ákimshilikting jauabyna salystyrma retinde Qúl-Múhamed Ministrding de jauabyn berip otyrmyn. Ákimshilikting jauabyn, jana faktilerdi qosyp, jalghyz poshta emes, qaytadan Preziydent, Premierding nazaryna tikeley de , BAQ arqyly da úsynbaqshamyn.
QR Preziydenti N.Á. Nazarbaevtin,
Ýkimet Basshysy K.Q. Mәsimovtin,
Mәdeniyet Ministri M. Qúl-Múhamettin
Nazarlaryna!
Tәuelsizdikting 20-shy jylyndaghy Kerekudegi til ahualy
Tәuelsizdikting 20-shy jylynda negizgi kala júrtshylyghynyng tilge degen kózqarasy negativti kýide qalyp otyr.
Sauda ortalyqtary, dýkender, basqa da qyzmet kórsetu mekemeleri, onyng ishinde qalalyq sot, kompiutermen baylanysty qyzmetter, bankter, medisina salasy, taksy t.b., barlyghyn tizu mýmkin emes, qyzmetterin tek orystildilerge kórsetude. Shaghymdansan, talap etseng ghana keybireuleri qazaqsha qyzmet etedi, al basqalary qyzmet kórsetuden bas tartady. 2011 j. qyrkýiekting ortasynda qaladaghy «Djamal» dýkeninde qazaqsha nan súraghanymda: «My prinsipialino ne budem Vas obslujivati, poka ne pereydete na normalinyy russkiy yazyk!» dedi. Osynday pozisiyada túrghan qyzmet kórsetu mekemeleri 70-80%. Búryn oblystyq tilder basqarmasyna, qalalyq tilder bólimine - ainalasy 10 shaqty adam qalay býkil oblysty, qalany týzetedi dep, týsinistikpen qaraytyn edim.
Osydan shamamen 1,5-2 jylday búryn Tilder basqarmasyna: josparly, jýieli týrde, qyzmet kórsetu mekemelerin salasyna qaray bólip, әkimshiliktegi olardyng kuratorlary - basqarma, departament, bólim t.s.s., olar qadaghalaytyn qyzmet kórsetetin mekemelerimen, ishine qoghamdyq birlestikterdi qosyp, bәrimizdi birge jinap, QR tilderge qatysty zannamalyq normalarmen tanystyryp otyrsanyzdar degen úsynyspen shyqqam. Úsynysym qabyldanbady. Tildik, últtyq baghytta júmys isteytin qoghamdyq birlestikterdin, qala, oblys qoghamynda әrdayym bolyp jatqan, tilge degen bóten pighyldardy faktilermen aiqyndap túrsa, memlekettik tilge degen, aimaqta siresip qalghan teris qózqarasty, osy uaqytta biraz jóndep tystaugha bolushy edi. Biraq osy joldaghy bas kedergiler dep esepteuge bolatyny: oblys, qala әkimshiligine telefon shala qalsanyz: «Priyemnaya akima oblasty slushaet, govoriyte po russkiy!», negizinen Violetta degen hatshynyng sózderi. Ne, qazaqsha «Sәlemetsizbeni» esty sala trubkany tastay salady da almaydy. Qala әkimine shamamen 2 ay búryn zvondaghanymda, hatshy: «A my ne govorim po kazahskiy!» dep jauap berdi. Osylar turaly bir jyl búryn respublikalyq BAQ-tarda jarialanghan bolatyn. Nәtiyjesi joq. Óte siyrek: «Da, ne - allo» degendi aitady. Qazaqsha, adam dúrysty, búl bazar emes, әkimshilik ekenin úghatynday, orys tilinde aitqandaryn, nege qazaqsha aitpaytyndaryna taghy tang qalamyz! Yaghny aimaq, qala túrghyndary әkimshilik tarabynan tek orystildilerge qyzmet kórsetiledi degen úghym qalyptasqan shaqta, tildik ahualdy týzeu qiyametting qiyny. Ekinshi mәsele, til últtyng ajyramasy ekenin eskersek, búl faktor, qazaqtildilerding tarabynan ýlken narazylyq tudyryp jatqany sózsiz. Nelikten, qazaq tili memlekettik til bola túra, әkimshilikter, aimaqtaghy biylikting eng biyik túghyry bola túryp, memleket tiline qarsy júmys isteude? Dýniyede elderinde kezdespeytin nonsens ekenin bile túra, óz tarabynan mem.tildegilerding qúqyn konstitusiyadan bastap búzyp jatqany qazaqtildilerding ashu-narazylyghyn kýnnen kýnge sayyn arttyruda. Bizdin, qazaqtildilerding ómir sýru shenberimiz barghan sayyn tarylyp bara jatyr. Osy jәy qazaqtildilerding adamy qúqyghyn, kóptegen qyzmet týrleri tek orystildilerge arnalghan bolatyndyghynan, tútynushy retinde de, basqa da tilge baylanysty qúqylarymyz óreskel búzylyp jatqandyghyn kórsetedi.
Tilder mekemelerining sharalaryna oralsaq - týrli bayqaular, aqyndar mýshәirasyn, t.b. ótkizip túrady. Ony júrttyng kópshiligi jәy mәdeny is-shara retinde qabyldaydy. Sosyn kommunaldyq mekemelerding týbirtekterin, kólik biyleterin jartylay qazaqylandyru, jarnamalarmen jumys isteu t.s.s. Biraq tek osylarmen tilge, qazaq tildelerge degen kózqaras ózgere qoymatyny anyq.
Byltyrghy Respublikalyk BAQ-targha: «Qalamyzda qazaq tili ayaqqa taptaluda» degen taqyryppen naqtyly faktilerdi jazghannan keyin kóp úzamay, Tilder basqarmasy, meni shaqyryp, biraz adamdarmen jyiyn ótkizdi, taqyryby - shulamayyq. Tike solay aitylmasada, jyiynnyng astary sol boldy. Biraq, keshirinizder, jazbaq túrgoy, keyde (kezekti ret tilimdy qorlaghanda) әkimshilikting aldyna baryp ashtyq t.b. aksiya ótkizgim keledi. Ómir sýrgim de kelmey qalady.
Biyl tilim ýshin әbden qorlanyp bitken son, «pavlodarlift» degen mekemeni sotqa bergem. Zangerler: ekspert retinde Tilder basqarmasyn da shaqyrugha bolady degen son, Basqarmagha, sotqa qatysynuyzdy ótinemin degen hat jibergem. Kelmedi. Qalalyq sotta jenildim. Basqarma bastyghyna: «Nege kelmedinizder, memlekettik tilge baylanysty sot qoy degenimde: «Mening basqa sharualarym joqpa, mýmkin Til komiyteti bastyghyna aitasyz» degen.
Til jolynda jan alyp, jan berip jýrgen adamdardy (sonyng ishinde Tólen Ramazanúly syqyldy da) esh is-sharalarynyzgha qatystyrmay ysyryp jýrgenderiniz sotqa qatysty kózqarasynyzben birge, basqarma bolyp jәy ghana tek óz funksionaldyq pozisiyada otyrghandarynyzdy kórsetedi. Búnynyz, qala koghamynyng tilge degen qalyptasqan nemkúraylyq, negativti kózqarasyn odan sayyn kýrdelenuine jol ashyp otyr. Osy qalypty búzu jolynda naqtyly júmys istemesenizder, BAQ betterine de, Ministirdin, Premier-ministrdin, Preziydentting de qúlaghyna jetkizuge tura keledi. Óitkeni qazaqtildilerding ómir sýru shenberi adamdy qylghyndyratynday! 4-5 jyl búryn, Preziydentting tilderge qatysty 550 qaulysyn oqyp, QR territoriyasynda óz, qazaq tilimde ómir sýruge qúqym bar ekenghoy, odan da zory, qazaq azamatshasy retinde, ana retinde de, túralap jatqan tilimdi nasihattau últtyq paryzym ekenin týsinip, qazaq tilinde ómir sýruge kóshkenmin. Keshirinizder, endi, býkil últymnyn, ózimning tilimdi satyp, qaytadan orysshagha kóship ketpeymin degende, Tilder basqarmasy bastyghy taghy basqarmagha shaqyryp, qol astyndaghy qalalyq Mәdeniyet jәne tilder damytu bólimining Aynúr atty bastyghyna aitqyzghany: «Orystildilermen qazaqsha sóilegeniniz - olardyn qúqyn búzghanynyz!» Al, kerek bolsa, QR osynday zannamalyq norma bolmaghandyqtan, qúldyq sanadan arylmaghan, osynysymen Kerekudegi qazaq tilining mýshkil jaghdayyna eleuli ózgeris engizbeymiz degen pighylymen birge, maghan, memleketting tilinde sóileytyn adamgha: sen qúqyq búzushysyng dep ashyqtan ashyq aitqan Tilder basqarmasynyng naqtyly pozisiyasy. Onymen qosa: «Onda nelikten 100 payyzday orystildiler qazaqpen oryssha sóilep, olardyng qúqyn búzady?» degen qarsy súraq boluy mýmkin, oghan qalay jauap beremin deuge, oy órisi múrsha bermeytin memlekettik qyzmetker - lauazymdy qyzmette qalaysha otyr eken degen súraq tudyrady.
Qúrmetti El Preziydenti Núrsúltan Ábishúly, Ýkimet Basshysy Kәrim Qajymqanúly, Mәdeniyet Ministri Múhtar Qúl-Múhamet!
Eger QR memlekettik til naqtyly qazaq tili bolatyn bolsa, Konstitusiyadan bastap, barlyq zannamalyq normalargha sәikes tildik, adami, qyzmetkórushi, tútynushy (әulemettik kommunikativtik ortada birimen birin ajyratu mýmkin emes!) retinde memleketting tilinde ómir sýruge qúqyly bolsam, Kerekudegi ayaqqa taptalyp jatqan qazaq tilining túruyna jaghday jasap, qazaqtildilerding ómir sýru kenistigi óte tar shenberin keneytesizderme degen ótinish-ýmitpen Beysenbay tegi Ruza Zәikenqyzy.
Kereku qalasy, «Jeltoqsan Aqiqaty» RQB pavlodar oblysy filialy tórayymy Beysenbay tegi Ruza Zaykenqyzy. Qayrbaev 104-136 (hattar ýshin 104-114), ýy t. 8(7182) 51-10-50, 8-701-182-52-65, e-mail: Ruza_7@mail.ru. Keshirinizder, pavlodar - aleksandr 2-shi patshanyng úly 1860j. pavelge silanghandyqtan, yaghny qazaq elin otarlaudyn kóz shúqityn aighaghy bolghandyqtan, óz tarabymnan kishkene әrippen әdeyi jazylady.
Ákimshilikting jauaby:
Sizding Pavlodar oblysynda halyqqa qyzmet kórsetu salalaryndaghy memlekettik tilding qoldanyluy óreskel búzylatyndyghy turaly ótinishiniz múqiyat qaralyp, atalghan faktiler boyynsha tekseru júmystary jýrgizildi. Jergilikti әkimdikterdegi memlekettik tilding qoldanyluyna kedergi keltiru faktileri joq.
Keybir mekemelerde memlekettik tildi iygermegen mamandardyng bary ras. Biraq olar qazaqtildilerding qúqyqtaryn óreskel búzyp otyr degen tújyrym negizsiz. Sebebi til bilmeydi dep, júmysqa almau nemese qyzmetten shektetu zangha qayshy keletin әreketter bolyp tabylady.
1. Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyna sәikes, elimizde memlekettik til - qazaq tili bolghandyqtan, eshbir jerde «qazaqtildilerge qyzmet kórsetilmesin» degen astyrtyn búiryq joq.
2. Býgingi kýni oblys densaulyq saqtau basqarmasy óz salasy boyynsha barlyq mekemelerde «Qazaqstan Respublikasyndaghy Tilder turaly» Zannyng oryndalu barysyna tekseruler jýrgizip, oblystyq tilderdi damytu basqarmasymen birlesip, qajetti mekemelerge әdistemelik kómek kórsetude. Búl mekemelerde azamattardy qabyldau jәne kelip týsken ótinishterdi qarastyru eki tilde jýrgiziledi. Sondyqtan da densaulyq saqtau basqarmasy tek qana orys tildilerge ghana qyzmet kórsetedi deu orynsyz.
3. Pavlodar qalasynyng halyqqa qyzmet kórsetu salalarynda qyzmet kórsetuding basym kópshiligi orys tilinde ekeni ras. Alayda, búl qazaqtildi azamattargha qyzmet kórsetilmesin degen sóz emes. Qazaqstanda túratyn әrbir azamattyng qazaq tilinde sóileuine jәne memlekettik tilde qyzmet kórsetudi talap etuge tolyq qúqyghy bar.
Elimizde túryp jatqan barsha últ ókilderi bir-birining salt-dәstýrlerine qúrmetpen qarap, memlekettik tildi Qazaqstannyng azamaty retinde mengeru - әrkimning azamattyq paryzy.
Memlekettik sayasattyng da basty ústanymy - últ birligin nyghaytudyng basty faktory retinde memlekettik tilding keng auqymdy qoldanysyn qamtamasyz etetin ýilesimdi til sayasatyn jýrgizuge baghyttalyp otyr.
Qúrmetpen, Pavlodar oblysynyng әkimdigi." 14.07. - súraq; jauap vvv, zakon kz, akparattyk portal, datasy joq
Qúl-Múhamedting jauaby
12 oktyabrya 2011 g.
Kul-Muhammed M.A.
Qúrmetti Ruza Zaykenqyzy!
Qazaq tili mәselesi songhy jyldary kýn tәrtibinen týspey kele jatqan ózekti mәselelerding biri ekeni dausyz. Biraq uaqyt ótken sayyn qoghamnyng qay salasynda bolmasyn memlekettik tilge degen súranys kýnnen kýnge artyp keledi. Ásirese, óziniz siyaqty til janashyrlary kóbeyip, últ ruhaniyatyn týgendeude perzenttik paryzyn ótep jatqany quanarlyq jaghday.
Qazaq memleketining Ýkimeti - qazaq halqynyng bayandy bolashaghy ýshin, Qazaqstanda túryp jatqan basqa da últ ókilderining jarasymdy yntymaqty ómiri ýshin qyzmet jasaytyny sózsiz. Elbasymyz «Bizding maqsatymyz - memlekettik tildi Qazaqstannyng barlyq azamattarynyng mengeruine qol jetkizu...» dep Qazaqstan halqy assambleyasynyng 16-sessiyasynda atap kórsetkendey, Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasynyng 7-baby 1-tarmaghyn jýzege asyru ýshin júmys jasap jatyrmyz, qajet bolsa tiyisti sharalar da qoldanamyz.
Eng bastysy, Qazaqstanda túratyn barlyq azamattargha qazaq tilinde qyzmet kórsetudi ózimizden, yaghny lauazymdy túlghalar men memlekettik qyzmetshilerden bastauymyz qajet. Sondyqtan jaqyn uaqytta memlekettik qyzmetshilerge orys tilinde sóileuge shekteu qoyylmasa da, memlekettik tildi bilui mindetteledi.
Halyq bolghan song qazirgi naqty ahualgha sәikes týrli pikirler, ónirlik erekshelikterge baylanysty qiyndyqtar bolatyny ras. Biraq barlyghy zang ayasynda qadaghalanyp, baqylanady. Osy orayda, Siz arnayy oryndargha tiyisti aryz-shaghym týsirgen jaghdayda, qyzmet kórsetkisi kelmegen «Artur» sauda ýiining satushysy da, súqbat beruge mindettegen «Novoe vremya» gazetining tilshileri de, «Pavlodarlift» mekemesi de qoldanystaghy Zangha sәikes belgilengen tәrtipke say jazalanatyn bolady.
Ár qazaq azamaty ana tiline Siz siyaqty qamqorlyq jasasa, kózdegen maqsatqa әldeqayda tez qol jetkizetinimiz anyq.