JANA JAGhDAYDAGhY QAZAQSTAN: IS-QIMYL KEZENI

Qúrmetti otandastar!

Qúrmetti Parlament palatalarynyng tóraghalary, deputattar, Ýkimet mýsheleri!

Parlamentting kezekti sessiyasynyng júmysy kýrdeli kezende bastalyp otyr.

Elimizde jer-jahangha zor qauip tóndirgen pandemiyagha qarsy kýres әli de jalghasuda. Biz azamattardyng ómirin jәne densaulyghyn qorghau ýshin bar kýsh-jigerimizdi biriktirdik. Osynday syn saghatta yntymaghy jarasqan halqymyz júdyryqtay júmyldy.

Indetpen kýres dana halqymyzgha tәn asyl qasiyetterding arqasynda jýzege asty. Ózgege qol úshyn sozyp, tileules bolu, tosynnan kelgen keselge qarsy túru manyzdy ekeni anyq bayqaldy.

Dәrigerlerge, qúqyq qorghau organdarynyng qyzmetkerlerine, әskery qyzmetshilerge, eriktilerge, kәsipkerlerge jәne osynday shaqta bey-jay qalmaghan barsha azamattargha shyn jýrekten alghys aitamyn. Sizder airyqsha tabandylyqtyng jәne zor jauapkershilikting jarqyn ýlgisin kórsettinizder.

Búl Otangha degen shynayy sýiispenshilikting kórinisi dep sanaymyn.

Qazirgi kýrdeli jaghdayda aldymyzda túrghan basty mindet – әleumettik-ekonomikalyq túraqtylyqty, júmys oryndaryn jәne halyqtyng tabysyn saqtap qalu.

Daghdarysqa qarsy jedel sharalardyng eki toptamasy qabyldandy. Uaqytsha tabyssyz qalghan 4,5 millionnan astam azamatymyz 42 500 tenge mólsherinde kómek aldy. Búghan 450 milliard tengeden astam qarajat júmsaldy. Osynday jәrdem kórshiles elderde, tipti, basqa iri memleketterde berilgen joq.

Millionnan astam adamgha azyq-týlik jәne túrmystyq zattar qorjyny berildi. Elbasy – «Nur Otan» partiyasy tóraghasynyng bastamasymen 550 mynnan asa otbasy «Birgemiz» qorynyng qoldauymen bir jolghy qarjylay kómekke ie boldy.

Pandemiya barlyq memleketter ýshin synaq kezenine ainaldy. Olar indetpen kýres jolynda kóp qiyndyqty bastan ótkerude. Bir jerde ahual túraqtansa, ekinshisinde virustyng jana oshaqtary payda boluda.

Ýkimet jiberilgen qatelikterden sabaq alyp, júmysty jedel jolgha qoya bildi. Eng bastysy – biz azamattardan eshnәrseni jasyrmay, indetten qaytys bolghandar turaly aqparattyng barlyghyn ashyq jariyaladyq. Qanshalyqty ashy bolsa da, shyndyqty aityp otyrmyz. Búl – keybir memleketterge qaraghanda Qazaqstannyng útymdy túsy.

Alayda, ahualdyng jaqsaruy bosansugha sebep bolmaugha tiyis. Kýres әli jalghasuda. Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymynyng boljamy boyynsha pandemiyany jenu ýshin kem degende 2 jyl qajet.

Aldaghy ailarda kýsh-jigerimizdi barynsha júmyldyra júmys isteytin bolamyz. Osyghan dayyn boluymyz kerek. Mәsele tuyndaghan kezde ghana shúghyl qimyldamay, aldyn ala sharalar qabyldap, barlyghyn jan-jaqty oilastyryp júmys isteuimiz kerek. Barlyq sheshimder múqiyat tekserilgen boljamdargha negizdeluge tiyis.

Ýkimet naqty shekteuler men beyimdi karantin әdisin engizude. Pandemiyamen kýres jóninde keshendi baghdarlama әzirlenedi.

Memleket tarapynan әleumettik saladaghy jәne ekonomikany qoldaugha baghyttalghan barlyq mindettemeler oryndalatyn bolady. Búl maqsatqa Últtyq qordan 1 trillion tenge bólinude. Áleumettik tólemderdi indeksasiyalau júmysy jalghasyn tabady. Osy baghytta 2023 jylgha deyin shamamen 1 trillion tengeden astam qarjy bólu josparlanyp otyr.

Biz qazirgi qiyndyqty mindetti týrde enseremiz. Degenmen, elimizding jana geosayasy ahualdaghy úzaq merzimdi damuyn esten shygharmauymyz kerek.

Qazir әlem songhy 100 jyl ishinde bolmaghan asa kýrdeli daghdarysty bastan ótkerude. Sarapshylardyng aituynsha, jahandyq ekonomikany qayta qalpyna keltiru ýshin keminde 5 jylgha deyin uaqyt qajet.

Dey túrghanmen, bolashaqta kósh bastaytyn memleketterding bәsekege týsu qabileti dәl osynday daghdarystar men irgeli ózgerister kezinde shyndalady. Qazaqstan jana әlemde ózining layyqty ornyn alugha tiyis.

Túnghysh Preziydent – Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng kóregen sayasatynyng arqasynda ekonomikanyng damuy ýshin berik negiz qalandy, әlemdik arenada abyroy-bedelge ie boldyq.

Sondyqtan, әlemning jana bolmys-bitimi qalyptasyp jatqan shaqta biz reformalargha tyng serpin beruimiz kerek. Búl baghytta Últ josparyn jәne Bes institusionaldyq reformany negizgi baghdar etip ústanuymyz qajet.

Biz azamattarymyzdyng layyqty ómir sýruine jaghday jasaugha, olardyng qúqyqtaryn qorghaugha, zang ýstemdigin qamtamasyz etuge, jemqorlyqqa qarsy kýresti kýsheytuge mindettimiz.

Endeshe, is-qimyl jospary qanday bolmaq?

I. MEMLEKETTIK BASQARUDYNG JANA ÝLGISI

Búl saladaghy reformalardy jýieli týrde jýzege asyru qajet.

Eng aldymen, memlekettik basqarugha, kadr sayasatyna, sheshim qabyldau jýiesine jәne olardy oryndau jauapkershiligine degen kózqarasty ózgertuden bastauymyz kerek.

Pandemiya jәne daghdarys jaghdayynda memlekettik basqaru jýiesi bar kýsh-jigerin júmyldyryp júmys isteude. Jedel sheshimder qabyldau aitarlyqtay uaqyt pen qarajatty talap etedi. Biraq, aldaghy josparlardy nazardan tys qaldyrmauymyz qajet. Sondyqtan, men tikeley Preziydentke baghynyshty bolatyn Strategiyalyq josparlau jәne reformalar agenttigin qúru turaly sheshim qabyldadym.

Búryn múnday organ boldy jәne óz júmysyn oidaghyday atqardy. Endi osy agenttik qaytadan tútas memlekettik josparlau jýiesining negizgi ortalyghyna ainalady. Agenttik úsynghan reformalar naqty, iske asatyn jәne, eng bastysy, barlyq memlekettik organdar ýshin oryndaugha mindetti bolugha tiyis.

Reformalar jónindegi joghary preziydenttik kenes qúrylady. Búl kenesting sheshimderi týpkilikti bolady. Tez ózgerip jatqan ahualgha shynayy bagha beru ýshin Statistika komiyteti Agenttik qúramyna beriledi.

Dәstýrge say, memlekettik josparlau jýiesinde josparlau, oryndau jәne baghalau qyzmetin negizinen memlekettik apparat atqarady. Búl – dúrys emes.

Memlekettik josparlau jýiesi adam resurstaryn barynsha júmyldyrugha tiyis, yaghny jeke sektor men qogham ókilderin tolyqqandy seriktester retinde júmystyng barlyq kezenine – josparlaugha, oryndaugha jәne baghalaugha tartuy kerek.

San aluan kórsetkishter men indikatorlardan túratyn memlekettik baghdarlamalar әzirleudi toqtatu qajet. Barsha azamatqa týsinikti, qysqa әri núsqa últtyq jobalar formatyna kóshken jón. Negizgi maqsat – júmystyng barysy emes, nәtiyjesi bolugha tiyis.

Osynday týbegeyli reformany jýrgizu ýshin memlekettik apparattyng qyzmetin qayta qarau kerek. Búl mәsele boyynsha reformalardy josparlau men jýzege asyrudyng ýilesimdiligi asa manyzdy.

Memlekettik qyzmet jýiesin retke keltirip, qayta qúru kerek. Pandemiya kezinde memlekettik qyzmetshilerding basym bóligining qashyqtan júmys isteu rejiymine kóshui memlekettik apparatty qysqartu kerektigin jәne búghan tolyq mýmkindik bar ekenin kórsetti.

Memlekettik apparat jәne kvaziy-memlekettik sektor qyzmetkerlerin qysqartu merzimin jedeldetudi tapsyramyn. Biyl olardyng sanyn 10 payyzgha, al kelesi jyly 15 payyzgha qysqartqan jón. Osylaysha, biz 2021 jyly sheneunikterding sanyn 25 payyzgha qysqartu mәselesin sheshetin bolamyz. Sonyng nәtiyjesinde jәne sifrlandyru ýderisin eskere otyryp, odan әri qysqartu turaly sheshim qabyldaymyz.

Ýnemdelgen qarajattyng esebinen qalghan qyzmetkerlerding jalaqysyn kóbeytetin bolamyz. Enbekaqysy az memlekettik qyzmetting qogham ýshin paydasynan ziyany kóp. Búl mәselege jete nazar audarmau keri ketuge, biliktilik pen bastamashyldyqtan  ayyrylugha, sonday-aq, eng soraqysy, jemqorlyqqa әkep soqtyrady. Sondyqtan, 2021 jylghy 1 shildeden bastap balldyq-faktorlyq jýie engiziluge  tiyis. Múnday joba memlekettik qyzmetshilerding qúlshynysyn arttyryp, jauapkershiligin nyghayta týsedi.

Bizge jana kadrlar, yaghny kәsiby bilikti, ozyq oily jәne bastamashyl mamandar asa qajet. Memlekettik qyzmet qol jetpeytin jabyq kastagha ainalmaugha tiyis.

Sonymen qatar, kәsiby jәne etikalyq normalardyng qúldyrauyna jol bermey, sabaqtastyq pen institusionaldyq dәstýrding saqtaluyn qamtamasyz etu manyzdy. Osy tústa jauapty hatshylar institutyna arnayy toqtalghym keledi.

Búl institutty engizgen kezinde jauapty hatshylardyng jii auyspay júmys isteui ministrlerdi әkimshilik-kadrlyq júmystardan bosatyp, apparattyng túraqtylyghyn qamtamasyz etedi degen oy bolghan. Alayda, is jýzinde olay bolmay shyqty. Tipti, ministrler men jauapty hatshylardyng arasynda týsinispeushilik tuyndap jatady. Múnyng saldary ortaq júmysqa ziyanyn tiygizedi.

Negizgi jauapkershilik bir adamgha, yaghny Preziydent taghayyndaytyn ministrge jýkteluge tiyis. Sondyqtan, jauapty hatshylar institutyn joyyp, olardyng mindetterin ministrlikting apparat basshylaryna jýktegen jón.

Búl úsynystardy jýzege asyru ýshin osy jyldyng sonyna deyin memlekettik qyzmet turaly zannamagha tiyisti týzetuler engizudi tapsyramyn.

Norma shygharu mәselesin de qayta qarau qajet.

Karantin kezinde qúqyqtyq jýiening qasandyghy qolbaylau bolyp, júmysty qatty tejegeni jasyryn emes. Sol sebepti, tótenshe jaghday rejiymin engizip, «Tótenshe jarlyq» shygharugha tura keldi.

Biraq, múnday sharalar daghdarys jaghdayynda mәseleni týbegeyli sheshpeydi.

Negizgi problema atqarushy biylikting әr qadamynyng zanmen shektelip, adymynyng ashylmauynda bolyp otyr. Biz ministrler men әkimderge zor talap qoyamyz, biraq olardyng ókilettikteri zandar men qaulylardyng naqty normalarynyng ayasynda shekteledi. Búl jaghday memlekettik apparattyng ghana emes, Parlamentting de júmysyn qiyndatady. Parlament palatalary atqarushy organdardyng qúzyretine beruge bolatyn egjey-tegjeyli bayandalatyn normalardy da qarastyrugha mәjbýr bolyp otyr.

Almaghayyp dýniyede jedel sheshim qabylday almau últtyq qauipsizdikke núqsan keltirui mýmkin.  Sondyqtan, Qúqyqtyq sayasat tújyrymdamasy ayasynda zannamany ózgertu arqyly qúqyqtyq reglamentteu dengeylerining arasyndaghy tengerimdi qamtamasyz etu kerek. Múny keyinge qaldyrugha bolmaydy.

Taghy bir manyzdy mindet – kvaziymemlekettik kompaniyalardy korporativtik basqaru isin jaqsartu mәselesin sheshu.

Elimizde ondaghan últtyq kompaniya jәne on myndaghan memlekettik kәsiporyn bar. Búl rette, iri kvaziymemlekettik mekemeler aksionerlik qogham retinde júmys jýrgizedi, yaghny olardyng maqsaty – payda tabu. Eger memlekettik qyzmetterding bir bóligi olargha berilse, múnday kompaniyalardyng júmysy azamattargha jәne ekonomikagha naqty qyzmet kórsetuge arnalyp, qosymsha sipatqa ie bolugha tiyis.

Kóptegen aksionerlik qoghamda qalypty týsinikter auysyp ketken. Korporativtik basqaru qosymsha burokratiyalyq rәsimge ainalyp otyr.

Tútas kvaziymemlekettik sektordy reformalau isin jalghastyru qajet. Keybir sheshimder býgin jariyalanady, al qalghan mәseleler boyynsha Ýkimet maghan úsynys beredi.

II. JANA JAGhDAYDAGhY EKONOMIKALYQ DAMU

Úzaqqa sozylghan múnay dәuiri ayaqtalghan siyaqty. Álemdik naryqtyng mýlde jana ahualyna dayyn bolu kerek.

Ártaraptandyrylghan jәne tehnologiyagha negizdelgen ekonomika qúru – jәy qajettilik qana emes. Biz ýshin búdan basqa jol joq.

Sonymen qatar, ekonomika halyqtyng әl-auqatyn arttyrugha baghyttaluy kerek. Últtyq tabystyng ósiminen týsetin iygilikterdi әdil bólu, tiyimdi әleumettik «liftilerdi» ornyqtyru jónindegi qoghamnyng ótkir talaby mindetti týrde oryndalugha tiyis.

Sondyqtan elimizding jana ekonomikalyq baghdary basty jeti qaghidatqa negizdelui kerek:

1. IYgilikter men mindetterding әdil bólinisi.
2. Jeke kәsipkerlikting jetekshi róli.
3. Ádil bәsekelestik, kәsipkerlerding jana buyny ýshin naryq ashu.
4. Ónimdilikti kóbeytu, ekonomikanyng auqymdylyghyn jәne tehnologiyalyq sipatyn arttyru.
5. Adamy kapitaldy damytu, jana ýlgidegi bilim salasyna investisiya tartu.
6. «Jasyl» ekonomikany damytu, qorshaghan ortany qorghau.
7. Memleket tarapynan dәiekti sheshimder qabyldau jәne sol ýshin qogham aldynda jauapty bolu.

Búl rette biz bәsekege qabilettigimizdi kórsetetin  artyqshylyghymyzgha jәne naqty mýmkindikterimizge sýienimiz kerek.

*  *  *

Qazaqstannyng aldynda túrghan asa manyzdy mindet – ónerkәsiptik әleuetimizdi tolyq paydalanu.

Osy saladaghy tabystarymyzgha qaramastan, ishki naryqtyng zor mýmkindikterin әli de bolsa tolyqqandy jýzege asyra almay kelemiz. Óndelgen tauarlardyng ýshten ekisine juyghy shetelden әkelinedi.

Últtyq ekonomikanyng strategiyalyq quatyn arttyru ýshin tez arada qayta óndeu isining jana salalaryn damytu qajet. Búl qara jәne týsti metallurgiya, múnay himiyasy, kólik qúrastyru jәne mashina jasau, qúrylys materialdary men azyq-týlik óndiru jәne basqa da salalardy qamtidy.

Sapalyq túrghydan mýlde jana últtyq industriyany damytu ýshin janghyrtylghan zannamalyq negiz qajet.

Ónerkәsipti retteu jәne oghan qoldau kórsetu mәseleleri týrli zannamalyq aktilerde kórinis tapqan. Biraq, ortaq maqsat kórsetilmegen, jýzege asyrylatyn sayasat pen sharalardyng arasynda ózara baylanys joq.

Sonday-aq, jekelegen sektorlardy nemese salalardy retteytin kóptegen zang bar.

Mysaly, «Elektr energetikasy turaly» zan, «Kólik turaly» zan.

Óndeu ónerkәsibin damytudyng qaghidattaryn, maqsattary men mindetterin belgileytin «Ónerkәsip sayasaty turaly» birizdi zang jyl sonyna deyin әzirlenuge tiyis.

Ónerkәsipke qoldau kórsetuding naqty sharalaryn da jetildiru kerek. Bizde jýieli әri birtútas ústanym joq. Sonyng saldarynan sansyz kóp jobagha qarajatty ysyrap etip otyrmyz.

Áriyne, ónerkәsipke qoldau kórsetuding keng kólemdi qamtityn auqymdy sharalaryn saqtap qalamyz. Sonymen birge, Ýkimet strategiyalyq túrghydan manyzdy óndiristerdi, negizgi eksporttyq basymdyqtardy aiqyndap, qoldau sharalarynyng ayasyn keneytu kerek.

Strategiyalyq jobalar ýshin zattay grantty, qarjylandyru jenildigin, jekeley kepildikti, eksporttyq qoldau tәsilderin toptap úsynu jolyn qarastyru kerek. Investorlardyng qarjylyq shyghynynyng bir bóligin salyq tóleuden bosatu arqyly óteuge bolady.

Memlekettik, kvaziymemlekettik sektorlar jәne jer qoynauyn paydalanushylar ýshin kepildi satyp alu talabyn qarastyru qajet.

Eng basty nәrse – jobanyng jýzege asyrylatyn býkil kezeninde zannamalyq sharttardyng túraqty boluy.

Áriyne, tek búl sharalarmen ghana shektelmeymiz. Naqty qoldau dengeyi jobagha salynghan qarajattyng kólemine jәne onyng basymdyghyna baylanysty bolady.

Memleket pen investorlar arasyndaghy uaghdalastyqtardy bekitu ýshin strategiyalyq investisiyalyq kelisim jasalady. Búl – jana tәsil.

Osy bastamany jyl sonyna deyin ekonomikalyq ósimdi qalpyna keltiru jónindegi zang jobasy ayasynda jýzege asyrghan jón. Ýkimet strategiyalyq kelisimderge enetin jobalardyng toptamasyn 2021 jyldyng sәuir aiyna deyin әzirleydi.

Óndeushi kәsiporyndardyng otandyq shiykizatqa qolayly baghamen tolyq qol jetkizu mәselesi de jýieli týrde sheshiluge tiyis.

Ýkimetke jyl sonyna deyin elimizding óndeushi óndiris oryndaryn shiykizatpen tolyq qamtamasyz etuge mýmkindik beretin retteu tәsilderin әzirleudi tapsyramyn.

Ónerkәsipting damuyna retteletin satyp alu jýiesi tikeley әser etedi. Onyng kólemi 15 trillion tengege juyq nemese jalpy ishki ónimning besten bir bóligin qúraydy. Ýkimet pen әkimderding mindeti – osy әleuetti barynsha paydalanu.

Mening tapsyrmam boyynsha, memlekettik organdardyng satyp alu jýiesin jaqsarta týsetin jana zang qabyldandy. Biraq últtyq kompaniyalardyng satyp alu jýiesi әli de bolsa ashyq emes jәne oghan qatardaghy kәsipkerlerding qoly jete bermeydi.

Jyl sonyna deyin kvaziymemlekettik sektordyng barlyq satyp alu júmystaryn retteytin birtútas zang qabyldaudy tapsyramyn. Retteletin barlyq satyp alular barynsha ashyq jәne «Bir tereze» arqyly ghana jýzege asyrylugha tiyis.

Eger tiyisti qúqyq qoldanu tәjiriybesi bolmasa, zannamany jetildirgennen eshqanday payda joq.

Shetelding arzan әri sapasyz tauarlary otandyq ónim retinde úsynylyp, satyp alu konkurstarynda jenip shyghatyn kezderi jii bolyp túrady. Otandyq ónim óndirushilerding tizimi de, industrialdy sertifikattar da jalghan óndirushilerge naqty tosqauyl qoya almay otyr.

Ýkimet «Atameken» últtyq kәsipkerler palatasymen birlesip, jyl sonyna deyin Qazaqstannyng qamtu ýlesin arttyru ýshin naqty úsynystar әzirleydi.

Osy salagha qatysty ortaq mindet – óndeu ónerkәsibining óndirisin bes jyl ishinde kem degende 1,5 ese arttyru.

Alayda, bir ghana ónerkәsip sayasatynyng  arqyly industrialandyru isin aitarlyqtay ilgeriletuge qol jetkize almaymyz. Aqsha-nesiye, salyq jәne basqa da negizgi salalardaghy sayasattyng naqty sektor súranysynan alshaqtap ketpeuining manyzy zor. Búghan әli tolyghyraq toqtalamyn.

*  *  *

Auyl sharuashylyghyn damytpay, bәsekege qabiletti ekonomika qúru mýmkin emes.

Búl salada sheshimin tappay kele jatqan ózekti mәseleler bar. Atap aitqanda, júrttyng jerge qol jetkize almauy, úzaq merzimge beriletin «arzan nesiyenin» bolmauy, kәsiby mamandardyng tapshylyghy.

Ónimdilikti arttyryp, shiykizat óndirumen ghana shektelmeu ýshin, sonday-aq qoyma jәne kólik infraqúrylymyn damytu maqsatynda shúghyl sharalar qabyldau kerek.

Elimizde et, jemis-jiydek, kókónis, qant, biday, mayly daqyldar, sýt ónimderin óndiru jәne óndeu ýshin 7 iri ekojýie qalyptastyrugha bolady. Balyq sharuashylyghyna da erekshe mәn bergen jón. Qosymsha qún qalyptastyrudyng ózegi sanalatyn iri jobalar manyzdy ról atqarugha tiyis.

Vertikalidi kooperasiya ayasynda jeke qosalqy sharuashylyqtyng әleuetin paydalanghan abzal. Jeke sharuashylyq milliondaghan auyl túrghyndaryna tabys tabugha mýmkindik bere alady. Olardy ónirlik azyq-týlik habtaryn qúrugha júmyldyru kerek.

Biz gorizontalidi kooperasiyanyng әleuetin de esten shygharmauymyz qajet. Onsyz agroónerkәsip kesheninde qarqyndy damu bolmaydy. Basy birikpegen jeke qosalqy sharuashylyqtar, shyn mәninde, ólmesting kýnin kórip otyr. Búl rette, sapaly әri mol ónim óndiru, ýzdiksiz tauar jetkizu turaly sóz qozghaudyng ózi orynsyz. Bәsekege qabiletsizdik pen importtan aryla almay otyruymyzdyng sebebi de osyda.

Kooperasiya kezinde jer jәne basqa da mýlikke qatysty barlyq qúqyqtar saqtalady. Kooperasiya sharuashylyqtargha shiykizat satyp alu, ónim óndiru jәne ony satudy úiymdastyru barysynda kýsh júmyldyrugha mýmkindik beredi. Auyl enbekkerlerining auyr júmysy tym arzan baghalanady. Búl – jasyryn emes. Tabystyng basym bóligine alypsatarlar kenelip jatady. Sondyqtan, subsidiya jәne salyq jenildikterin beru baghdarlamalary ayasynda auyldyq jerlerdegi kooperasiyany yntalandyru ýshin tiyisti sharalar toptamasyn әzirleu qajet.

Taghy bir manyzdy mәsele. Kelesi jyly auyl sharuashylyghy maqsatyndaghy jerlerdi paydalanu mәselesi boyynsha Jer kodeksining keybir normalaryna qatysty engizilgen moratoriy kýshin joyady.

Jerimiz sheteldikterge satylmaydy. Biraq, Ýkimet auyl sharuashylyghy jerlerin tolyqqandy ekonomikalyq ainalymgha engizuding ózge әdis-tәsilderin әzirleuge tiyis. Agrarlyq sektorgha investisiya tartu auaday qajet.

Kәsiby mamandardyng tapshylyghy, sonday-aq agrarlyq ghylymnyng oidaghyday damymauy – búl saladaghy qordalanghan mәseleler. Osy baghytta atqarushy biylik tarapynan naqty sharalar qabyldanuy kerek.

Tehnologiyalyq túrghydan eskirgen suaru jýiesi ýlken kedergi keltirip otyr. Sudyng 40 payyzy dalagha ketip jatatyn kezderi bolady. Onsyz da su tapshylyghynyng zardabyn tartyp otyrghan elimiz búghan jol bere almaydy. Osy salanyng normativtik-qúqyqtyq túrghydan retteluin qamtamasyz etip, zamanauy tehnologiyalar men innovasiyany engizu ýshin ekonomikalyq yntalandyru sharalaryn әzirleu qajet.

Agroónerkәsip keshenin damytu jónindegi qoldanystaghy memlekettik baghdarlama kelesi jyly ayaqtalady. Ýkimetke biznes ókilderimen birlesip, Agroónerkәsip keshenin damytu jónindegi jana últtyq jobany әzirleuge kirisudi tapsyramyn.

Negizgi mindetterimiz:

әleumettik manyzy bar azyq-týlik tauarlarymen ózimizdi tolyq qamtamasyz etu;
milliondaghan auyl túrghyndarynyng tabysyn arttyru;
enbek ónimdiligin eki jarym ese kóbeytu;
agroónerkәsip kesheni ónimining eksportyn eki ese arttyru.

*  *  *

Ózekti mәselening biri – kólik-logistika keshenin damytu.

«Núrly jol» baghdarlamasynyng birinshi kezeni tabysty jýzege asyryldy. Sonyng arqasynda elordamyzdy ónirlermen «tarmaqtanu» qaghidaty boyynsha baylanystyrugha mýmkindik tudy. Kólik jýiesining jana infraqúrylymdyq ústyny qalyptasty. Elimizding jahandyq kólik dәlizderimen integrasiyalanuy qamtamasyz etilip, Aziya men Europany baylanystyrghan Qazaqstannyng tarihy mәrtebesi qalpyna keltirildi.

Degenmen, búl saladaghy bәsekelestik óte kýshti. Ortalyq Aziya ónirinde payda bolghan balamaly jobalar Qazaqstannyng kólik әleuetin tómendetui mýmkin.

Sol sebepten «Núrly jol» baghdarlamasynyng ekinshi kezeni elimizding kólik-tranzit sektorynyng jetekshi rólin bekemdeuge arnaluy kerek.

Qazaqstannyng bәsekege qabilettiligi tyng infraqúrylymdyq jobalardy jýzege asyru, jana memleketter men kompaniyalardy tartu, qyzmet kórsetu sapasyn jaqsartu jәne tranzittik baghdarlardaghy jyldamdyqty arttyru esebinen ósuge tiyis.

Aldymyzda túrghan mindet – 2025 jylgha deyin 24 myng shaqyrym joldy, yaghny respublikalyq manyzy bar joldardyng bәrin, qayta jóndep, jol boyyndaghy qyzmet kórsetumen qamtamasyz etu.

*  *  *

Shaghyn jәne orta biznes kýrdeli kezendi bastan ótkerude. Shyn mәninde, pandemiyanyng zardaby osy salagha auyr tiydi.

Ekonomikanyng shekken zardabyn enseru ýshin  700 mynnan astam kәsipkerge salyq jenildikteri berildi. Tólem merzimi keyinge shegerildi, nesiyeni jenildikpen qayta qarjylandyru mýmkindigi úsynyldy. Biraq, ahual әli de bolsa kýrdeli.

Shaghyn jәne orta bizneske qosymsha kómek retinde ekonomikanyng zardap shekken salalaryndaghy kәsipkerlerding qazirgi barlyq nesiyelerining 6 payyzgha deyingi jyldyq mólsherlemesi boyynsha memlekettik subsidiya berudi tapsyramyn. Subsidiyalau Tótenshe jaghday jariyalanghan sәtten, yaghny biylghy 16 nauryzdan bastap 12 ailyq kezendi qamtidy.

Últtyq bank kóbirek zardap shekken sektorlardaghy shaghyn jәne orta biznesting ainalym qarajatyn kóbeytu ýshin arnauly baghdarlamany jýzege asyruda. Búghan deyin búl baghdarlama biyl ayaqtalady dep josparlanghan edi.

Qazirgi kýrdeli ahualgha baylanysty atalghan baghdarlamany jýzege asyru merzimin 2021 jyldyng sonyna deyin úzartudy jәne onyng ayasyn keneytudi tapsyramyn. Osyghan oray qosymsha 200 milliard tenge bólu qajet. Sol arqyly baghdarlamanyng jalpy qúnyn 800 milliard tengege deyin jetkizemiz.

Sonday-aq,  memlekettik organdar men kvaziy-memlekettik sektorgha tiyesili jyljymaytyn mýlik nysandaryn jalgha alyp otyrghan shaghyn orta biznes ókilderin jyl sonyna deyin jaldau aqysyn tóleuden bosatudy tapsyramyn.

Qazirgidey jaghdayda júmys oryndaryn jәne halyqtyng tabysyn saqtau – basty basymdyq. Sondyqtan osy kezende kóbirek zardap shekken salalardaghy shaghyn jәne orta biznes ókilderining enbekaqy qoryna týsetin auyrtpalyqty jenildetu manyzdy bolyp otyr. Biznesting osy sanaty boyynsha enbekaqydan budjettik emes qorlargha audarylatyn tólemderdi jyl sonyna deyin toqtatudy tapsyramyn.

Kelesi mәsele – biznes ahualy. Búl salany reformalau kerek. Óitkeni retteu jýiesi әli de bolsa qolaysyz, tipti jazalaushy sipatynan aryla almay otyr.

Retteushilik sayasattyng negizgi qaghidattaryn ózgertu qajet. Memlekettik retteuge azamattardyng densaulyghyn jәne ekologiyany qorghau ýshin ghana jol beriledi.

Zang boyynsha da, tәjiriybe jýzinde de naqty bolmystyng qasang formadan artyqshylyghy bar ekenin, aqyl-oy men mәn-mazmúnnyng qatang zang normalarynan basym týsu mýmkindigin eskergen jón. Tekseru jýrgizuge tyiym salghan ýsh jyldyq moratoriy osynday retteu jýiesin janadan engizuge jol ashady.

Búl rette sybaylas jemqorlyq meylinshe jii tuyndaytyn sәulet-qúrylys qyzmeti, sanitarlyq epiydemiologiyalyq qadaghalau, veterinariya, sertifikattau jәne basqa da salalardan bastau kerek. Shaghyn jәne orta biznesting qyzmetin retteytin jana normativtik-qúqyqtyq bazany kelesi jyly әzirleudi tapsyramyn.

Qaytalap aitamyn: memlekettik qúrylymdardyng kәsipkerlik qyzmetke kez-kelgen zansyz aralasuy, biznesmenderding júmysyna kedergi keltiru memleketke qarsy jasalghan auyr qylmys retinde baghalanuy kerek. Kәsipkerler sheneunikter tarapynan zansyz qysym kórse, birden prokuratura organdaryna jýgingeni jón.

Kәsipkerlikke qoldau kórsetkende orta bizneske de erekshe nazar audaru kerek. Óitkeni naryqta tabysty boludyng negizgi kórsetkishi orta biznesting órkendeuimen ólshenedi. Múnday kompaniyalar ishki naryqqa qana emes, syrtqy naryqqa da beyimdeluge tiyis. Olardyng eksporttyq әleuetin arttyru ýshin qoldaudy kýsheytu kerek.

Ýkimetke shiykizattyq emes orta kәsiporyndargha arnalghan eksporttyq akselerasiya baghdarlamasyn jýzege asyrudy tapsyramyn. Búl iydeyadan nәtiyjege deyin maqsatty týrde qoldau kórsetu ýshin qajet.

Shaghyn jәne orta biznesting jalpy ishki ónimdegi ýlesi 2025 jylgha qaray 35 payyzgha deyin, al júmyspen qamtylghandardyng sany 4 million adamgha deyin kóbeyi kerek. Búl osy salany damytugha baghyttalghan júmystardyng basty nәtiyjesi bolmaq.

*  *  *

Júmysymyzdyng tabysty boluyna jol ashatyn manyzdy faktor – «ózektes» memlekettik sayasattardy qayta qúru.

Aqsha-nesie sayasatyn qayta qaraghan jón.

Biz últtyq jәne halyqaralyq investorlardyng tengege senimsizdik bildiretinin kórip otyrmyz.

Ekonomikany әrtaraptandyru isining jetkiliksizdigi jәne baghamnyng tym qúbylmalylyghy shetelden investisiya tartugha kedergi keltirip otyr. Búl, әsirese, shiykizattyq emes sektorda aiqyn seziledi.

Valuta naryghyn retteuge jәne kapital qozghalysyna qatysty problemalar da teris yqpalyn tiygizude. Eksporttan týsetin tabystyng eleuli bóligi ishki valuta naryghyna týspey, shetelde qalyp qoyady. Ýkimet pen Últtyq bank eksporttaushylardy valutalyq tabysty satugha yntalandyrugha tiyis.

Aqsha-nesie sayasatynyng yntalandyrushylyq rólin de kýsheytu qajet. Qazirgi tanda búl sayasat kóbinese valuta naryghyndaghy qarjynyng shamadan tys kóbeyip ketu qaupine baylanysty tejelude. Bankter valuta naryghy jәne Últtyq bankting mýmkindikteri arqyly payda taba alatyn bolghan son, naqty ekonomikany nesiyelendiruge qúlyqty emes.

Osy ótimdilikti qayta baghdarlap, bizneske nesie berip, valutalyq alypsatarlyqty toqtatu isine beyimdeu ýshin sharalar qabyldaudy tapsyramyn. Qarjy naryghyn retteu jәne damytu agenttigi men Últtyq bankting osy mindetti sheshu ýshin ókilettigi men qúzyreti tolyq jetkilikti. Jyl sonyna deyin jaghday týzeledi dep ýmittenemin.

Qarjy sektoryndaghy taghy bir jaghymsyz faktor – tútynu segmenti men bizneske nesie beru isindegi tengerimsizdik. Tútynushylargha toqtausyz, tipti jauapsyz nesie beruge normativtik túrghydan  tosqauyl qoi kerek. Onyng aitarlyqtay әleumettik zardaby boluy mýmkin. Azamattardyng qarjylyq sauatynyng tómendigi olargha týrli nesiyeni jón-josyqsyz tyqpalaugha sebep bolmauy kerek.

Biyl mening tapsyrmam boyynsha zannamalyq jәne normativtik baza ózgertilip, qaryz alushynyng tólem qabiletin baghalaugha qatysty talaptar edәuir kýsheytildi. Búryn tútynu nesiyesin ondy-soldy taratyp kelgen mikroqarjylyq úiymdar, lombardtar men ózge de qarjy mekemelerining qyzmeti memleket tarapynan retteletin boldy. Alayda búl týitkil әli tolyq sheshilgen joq. Ásirese, daghdarys kezinde elding tabysy azayghan tústa qaryzgha batu qaupi arta týsti.

Qarjy naryghyn retteu jәne damytu agenttigi men Últtyq bank nesie beretin úiymdardyng jauapkershiligin arttyru, sonday-aq nesie boyynsha shekti mólsherlemelerdi saralap-jikteu jәne azaytu ýshin qosymsha retteu sharalaryn qabyldau kerek.

Biz aqsha-nesie sayasatyna degen senimdi arttyrugha tiyispiz. Sol sebepti Últtyq bankting qúramynan Aqsha-nesie sayasaty komiytetin qúru turaly sheshim qabyldandy. Onyng qúramyna tәuelsiz mýsheler de kiredi.

Eger últtyq tabysty әdil bóluding manyzdylyghy turaly aitar bolsaq, barsha azamattargha dәl sonday úghynyqty bolatyn salyq sayasatyn әzirleuimiz kerek.

Býginde salyqtar men alymdardyng 40-qa juyq týri bar. Ony basqaru isi tym kýrdeli jәne negizinen mәjbýrlik sipatqa ie bolyp otyr.

Ýkimetke «Atameken» últtyq kәsipkerler palatasymen birlesip jәne deputattyq korpusty tarta otyryp, Salyq kodeksin jәne zangha sәikes aktilerdi egjey-tegjeyli qayta qaraudy tapsyramyn. Maqsatymyz – salyqtyq mindettemelerdi oryndaudy barynsha jenildetu jәne salyqtar men ózge de tólemderding sanyn azaytu.

Budjetti әrtaraptandyru men tolyqtyrudyng qosymsha tetigi retinde salyqtyq mólsherlemelerdi jikteu jóninde de oilanu kerek.

Shaghyn jәne orta biznes sektory boyynsha pandemiyadan kóp zardap shekken kәsipkerlerge bólshek sauda salyghyn ainalym esebinen tóleuge mýmkindik beru qajet dep esepteymin.

Halyqaralyq salyq salu jýiesining normalaryna da erekshe nazar audarghan jón. Búl normalar shetel investisiyasyn tartugha jәne tapqan tabysty Qazaqstangha qayta qúygha barynsha yntalandyruy kerek.

Sonymen qatar, transferttik bagha belgileudi jәne kapitaldyng elimizden shygharyluyn qatang baqylaugha alu qajet. Sarapshylardyng aituynsha, elimizding jalpy ishki ónimining ýshten birine juyghy esepke alynbay, kólenkede qalyp keledi. Búl budjet tabysyn arttyrugha mol mýmkindik berer edi.

Salyq jәne keden salasyn sifrlandyru «kólenkeli ekonomikanyn» kez-kelgen kórinisterimen kýresuge aitarlyqtay kómektesedi. Tipti, «kólenkeli ekonomika» sybaylas jemqorlyqqa jol ashyp bolyp otyrghany jasyryn emes.

Sondyqtan Qarjy ministrligine qarasty Ekonomikalyq tergeu qyzmetining júmysyn negizinen «kólenkeli ekonomikamen» kýresuge beyimdeudi tapsyramyn.

Biz ýnemdi әri jauapty jana budjet sayasatyn әzirleuimiz kerek. Basym baghyttar men jobalargha ghana qarjy bólgen jón. Qarjyny ondy-soldy júmsaytyn zaman kelmeske ketti. Negizgi budjettik koeffisiyentter men erejelerding jinaghyn әzirleu qajet.

Tútas ahualdy bilu ýshin «keneytilgen budjet» úghymyn engizu qajet. Onda memlekettik budjetten bólek, budjetten tys qorlardyng da qarjysy esepke alynugha tiyis.

Budjetti josparlaudyng jana jýiesi últtyq basymdyqtardy qamtamasyz etip, últtyq josparlau jýiesining qúramdas bóligine ainaluy kerek.

Memlekettik organdargha budjettik derbestik bergen jón. Búl mindetterdi shúghyl sheshuge jәne újymdyq jauapsyzdyq pen әure-sarsannan qútylugha mýmkindik beredi.

Biraq qoyylatyn talap ta kýsheyge tiyis.  Osyghan oray Esep komiytetining qúziretin kýsheytudi tapsyramyn.

Mýddeler qayshylyghyna jol bermeu ýshin Esep komiytetin qarjylandyrudyng ózgeshe tәrtibin belgileu kerek. Ony Ýkimet janyndaghy respublikalyq budjettik komissiya arqyly emes, Parlamentting salalyq komiytetteri arqyly jýzege asyrghan jón.

Bәsekelik sayasattyng manyzy arta týsti. Bәsekeli ortany aitarlyqtay týrlendirip, әr kәsipker ýshin shyn mәninde teng mýmkindik qalyptastyru qajet. Naryqtardy monopolizasiyalaudy toqtatu kerek.

Naryqtaghy kóptegen salalar naryqtyq emes әdis-tәsilder arqyly «tas qamalgha» ainalghany jasyryn emes. Kәsipkerler naryqqa kire almaydy, al eger kire qalsa, jeke monopolisterge baghynugha mәjbýr bolady.

Bәsekege qarsy әreket barlyq salada – kómir, elektr energiyasy, múnay ónimderi, baylanys, dәri-dәrmek, әuejay qyzmetteri, túrghyn ýy kommunaldyq sharuashylyq qyzmetteri, logistika naryqtarynda. beleng alyp otyr. Búl tizimdi jalghastyra beruge bolady.

Ónirlik dengeyde kóbine әkimshilik resurs kommersiyalyq tabystyng kilti sanalady.

Memlekettik jәne jekemenshik saladaghy «monopolisterdin» júmysyn retke keltiru kerek. Naqty erejelerdi bekitken jón: olar qanday jaghdayda jәne qanday nysanda qúrylady, týsken tabys qayda júmsalady. Qatang qoghamdyq monitoring jýrgizu qajet.

Birjadaghy sauda-sattyqty tәrtipke keltiru kerek. Búl, eng aldymen, múnay ónimderi, elektr energiyasy, kómir saudasyna qatysty. Búl saladaghy iri kompaniyalardyng kózboyaushylyghyna jol beruge bolmaydy.

Sondyqtan bәsekelestikti qorghaytyn jәne damytatyn myqty әri tәuelsiz organ kerek. Preziydentke tikeley baghynatyn Bәsekelestikti qorghau jәne damytu agenttigin qúrudy tapsyramyn.

Teng qúqyly bәsekelestikti damytu ýshin memleketting ekonomikagha aralasuyn azaytu manyzdy ról atqarady.

Ortalyq memlekettik organdardyn, әkimdikter men holdingterding menshiginde әli de bolsa jeti myngha juyq әleumettik emes nysan bar.

Memleket sharuashylyqty tәuir jýrgize almaydy degen qaghida aksiomagha ainaldy.

Ýkimet Jana jekeshelendiru josparyn qabyldaugha tiyis. Memleket menshiginde tek әleumettik nysandar, sonday-aq memleketting qauipsizdigi men qalypty júmysyn qamtamasyz etetin nysandar ghana qaluy kerek.

Kvaziymemlekettik sektorda әkimshilik-basqaru júmysymen ainalysatyn qyzmetkerlerding sanyn, paydasyz shyghyndardy jәne basy artyq enshiles kompaniyalardy qysqartu júmystary jalghasyn tabugha tiyis.

«Bәiterek» jәne «QazAgro» holdingterining róline arnayy toqtalghym keledi. Búl kompaniyalar industriyalandyru jәne agroónerkәsiptik keshendi damytu isine eleuli ýles qosyp, búryn bir-birimen baylanyssyz bolghan qarjy instituttarynyng qyzmetin retke keltirdi.

Al, qazir biz mýlde jana jaghdayda túrmyz. Institusionaldyq qúrylymdy ózgertu – uaqyt talaby. Sondyqtan, osy eki úiymdy biriktirip, qarjylyq mýmkindikteri anaghúrlym zor damu institutyn qúrghan jón.

Búl rette, portfelidi kompaniyalardyng sany 2 esege azayyp, shtat sany da 50 payyzgha qysqarugha tiyis.

Elimizding halyqaralyq arenadaghy ekonomikalyq mýddesin belsendi týrde ilgeriletip, últtyq mýddeni qorghauda syndarly ústanym jәne kәsiby biliktilik tanytu kerek.

Qazaqstannyng iygiligi ýshin Euraziya ekonomikalyq odaghynyng jәne «Bir beldeu – bir jol» jobasynyng zor mýmkindikterin barynsha paydalanghan jón.

Álemde qalyptasqan jana ahualda elge investisiya tartyp, otandyq tauarlar men qyzmetterdi eksportqa shygharu Ýkimet ýshin erekshe basymdyqqa ie bolyp otyr.

Astana halyqaralyq qarjy ortalyghynyng әleuetin tiyimdi paydalanghan jón.

Qarjy ortalyghy tikeley jәne portfelidi investisiyalar tartudyng negizgi qúralyna ainalugha tiyis.

*  *  *

Týiindey kele aitarym, jalpy ishki ónimning abstraktili ósimimen júrtty quanta almaymyz. Halyqqa túraqty júmys oryndary, qolayly jol, auruhanalar men mektepter, sapaly azyq-týlik kerek.

Ekonomikalyq reformalar azamattardyng tabysyn arttyryp, túrmys sapasynyng joghary standartyn qamtamasyz etkende ghana ózin-ózi aqtap, qoldaugha ie bolady. Osyny әrdayym este ústauymyz qajet.

III. TENGERIMDI AUMAQTYQ DAMU

Elimizdi aumaqtyq jәne kenistik túrghysynan damytu tәsilderin týbegeyli ózgertu kerek.

Ónirlerimiz arasynda ekonomikalyq jәne óndiristik baghyty, túrmys dengeyi, memlekettik qyzmet sapasy jaghynan aiyrmashylyqtar bar. Sondyqtan aumaqtyq damu jolynda әr ónirding bәsekeli artyqshylyghyn eskeru qajet.

Elimizding ontýstigi men ontýstik-shyghys aimaghynyng ónerkәsiptik әleuetin barynsha paydalanu kerek. Osy ónirlerde elimizding enbek resursynyng jartysy shoghyrlanghan. Sapaly júmys oryndary búl aimaqtardy damytu ýshin óte ózekti.

Agrarlyq sektorgha dәstýrli qoldau kórsetumen qatar, auyl sharuashylyghy ónimderin terendetip qayta óndeuge, tamaq jәne toqyma óndirisin damytugha, qúrylys materialdaryn shygharugha jәne ónerkәsipting ózge de salalaryna basa nazar audaru qajet.

Industrialandyru әleumettik mәselelerdi sheship, tabysty arttyru ýshin ghana emes, sonday-aq azamattardyng jana mentalidigin qalyptastyryp, zaman talabyna beyimdeu ýshin de manyzdy. Al búl – últtyng bәsekege qabilettiligin arttyratyn negizgi faktordyng biri.

Iri metallurgiyalyq kәsiporyndar ornalasqan ónirlerdi damytugha qatysty tyng kózqaras kerek. Búl, eng aldymen, Shyghys Qazaqstan, Qaraghandy jәne Pavlodar oblystaryna qatysty. Osy ónirler joghary tehnologiyaly, ghylymdy qajet etetin óndiristing jәne tehnikalyq qyzmet kórsetuding ortalyghy bola alady.

Qazaqstannyng batys ónirleri múnay-himiya keshenderin salyp, joghary dengeydegi qayta óndeu isining jana óndiristing sikldaryn qúru ýshin investisiya tartatyn ortalyqqa ainalugha tiyis. Bizde osy kýnge deyin múnay himiyasy men gazdy qayta óndeu jýiesining joqtyghy – aqylgha qonbaytyn qisynsyz nәrse.

Ásirese, monoqalalarymyzdy damytu isine tyng serpin beru asa manyzdy. Búl rette, qala qúraushy kәsiporyndargha zor jauapkershilik jýkteledi. Olar barynsha atsalyspasa, búl mindet oryndalmaydy.

Qazaqstan men Reseyding shekaralas aumaqtarynda 30 milliongha juyq adam túrady. Millionnan astam túrghyny bar birneshe qala ornalasqan. Otandyq tauarlardy satu jәne investisiya tartu ýshin Resey biyligining ókilderimen jәne mekemelerimen tyghyz qarym-qatynas ornatu – elimizding shekara manyn damytudyng asa manyzdy faktory.

Auyldyng әleuetin tolyq paydalanu – strategiyalyq manyzy bar mәsele. Auyldaghy meylinshe ózekti mәselelerdi sheshuge arnalghan «Auyl – el besigi» baghdarlamasyn jýzege asyru jalghasatyn bolady.

Ónirlerdi damytu isine qatysty tyng tәsil urbanizasiya ýderisin basqarugha, «migrasiya tolqynyn» kezen-kezenmen jýrgizuge, iri qalalardaghy halyqtyng tyghyz ornalasuy men әleumettik shiyelenis mәselelerin sheshuge mýmkindik beredi.

IV. AZAMATTARDYNG ÁLEUMETTIK ÁL-AUQATY – BASTY BASYMDYQ

Azamattardyng әleumettik әl-auqaty, eng aldymen, baspana mәselesine tikeley baylanysty.

Naryq jaghdayynda túrghyn ýiding qol jetimdiligi adamdardyng tabysyna jәne osy mindetti ózdiginen sheshu alu qabiletine oray jýzege asady.

Mening tapsyrmam boyynsha el túrghyndarynyng zeynetaqy jinaghynyng bir bóligin paydalanu mәselesi pysyqtaldy. Búl, әsirese, qazir erekshe manyzdy.

2021 jyldyng ózinde Birynghay jinaqtaushy zeynetaqy qorynyng 700 myng salymshysy óz jinaghynyng bir bóligin túrghyn ýy alugha, emdeluge júmsay alady nemese basqarushy kompaniyalardyng iyeligine beredi.

Ýkimetke Últtyq bankpen birlesip, osy jyldyng sonyna deyin barlyq qajetti normativtik-qúqyqtyq aktilerdi qabyldap, dayyndyq júmystaryn jýrgizudi tapsyramyn.

Búl reforma sonday-aq, enbek qatynastaryn ashyq әri zandy jýrgizip, zeynetaqy jýiesine qatysugha yntalandyratyn pәrmendi qúralgha ainalady.

Óz betinshe baspana mәselesin sheshuge tabysy jetpeytin azamattargha tiyimdi әleumettik kómek kórsetiletin bolady.

Biyldan bastap «5-10-25» baghdarlamasy jýzege asyryluda. Oghan 390 milliard tenge bólindi. Ýkimet osy baghdarlamanyng jýzege asyrylu barysyn ýnemi qadaghalap otyruy kerek.

Kezekte túrghan adamdardyng baspana mәselesin tezirek sheshu kerek.

Qazir әkimdikter olargha arnap jalgha beriletin túrghyn ýiler salyp jatyr. Budjettik jәne satyp alu rәsimderine baylanysty búghan úzaq uaqyt ketedi.

Búl tәrtipke ózgeris engizetin kez keldi. Qarajatty tek ýy qúrylysyna ghana emes, jaldau aqysyn subsidiyalaugha da bólgen jón. Onyng auqymy osy sharanyng arqasynda alghashqy jyldyng ózinde-aq 10 ese ósip, jýz mynnan astam otbasygha naqty kómek kórsetiledi. Búl júmysty retteudi «Túrghyn ýy qúrylys jinaq banki» negizinde qúrylyp jatqan «Otbasy bankine» tapsyrdym. Bank basshylyghy tikeley jauapty bolady.

«Núrly jer» baghdarlamasy ayasyndaghy jeke túrghyn ýy salu isi bayau jýrip jatyr. Múnyng basty sebebi – ýy salynatyn aumaqty dayyndau isining qarqyny tómen. Óitkeni zang boyynsha su jәne elektr jelileri jýrgizilgen aumaqtan ghana jer beriledi.

Jer ýy tek baspana ghana emes, sonday-aq tabysy az, әsirese kóp balaly otbasylardyng ekonomikalyq tiregi de bola alady. Ýkimet pen әkimdikter әleumettik jer ýiler salynatyn uchaskelerdi infraqúrylymmen qamtamasyz etu isin jedeldetui qajet. Búl rette, memlekettik-jekemenshik әriptestikti de qoldanghan jón.

Deputattardyng osy manyzdy mәseleni sheshuge tikeley atsalysuyn súraymyn. Auyl enbekkerlerin qol jetimdi baspanamen qamtamasyz etu ýshin júmys berushilerding shyghyndaryn subsidiyalau arqyly jaldamaly ýiler salugha mindettep, kóptegen otandasymyzdyng túrmys sapasyn nege jaqsarta almaymyz?!

*  *  *

Otbasylyq-demografiyalyq ahual – zor alandaushylyq tudyryp otyrghan mәsele.

Ókinishke qaray, Qazaqstanda әrbir altynshy otbasy bala sýie almay otyr. Saualnama kórsetkendey, otandastarymyzdyng 20 payyzgha juyghy múny ajyrasugha negiz bolatyn eleuli sebep dep  sanaydy.

Birikken últtar úiymynyng elimizdegi halyq sanynyng ósimine qatysty boljamy Ortalyq Aziyadaghy kórshiles memlekettermen salystyrghanda kónil kónshitpeydi.

Ýkimetke 2021 jyldan bastap «Ansaghan sәbi» arnauly baghdarlamasyn jýzege asyrudy tapsyramyn. Ekstrakorporalidi úryqtandyru baghdarlamalary boyynsha bólinetin kvota sanyn 7 myngha deyin, yaghny 7 ese kóbeytu qajet.

Balalardyng qauipsizdigi men qúqyghyn qorghau mәselesine erekshe nazar audaru kerek.

Biz kәmelettik jasqa tolmaghan balalargha qatysty jynystyq sipattaghy әreketteri ýshin  qylmystyq jazany edәuir qatandattyq. Alayda, búl problema әli de ushyghyp túr.

Múnday qylmyskerler raqymshylyq alu jәne merziminen erte bosau qúqyghynan aiyrylyp, meylinshe qatang jazalanuy kerek. Olardy qauipsizdigi barynsha joghary týzeu mekemelerinde oqshaulaghan jón.

Múnday әrbir isti prokuratura organdary erekshe baqylaugha alugha tiyis. Áleumettik jәne qúqyq qorghau organdarynyng әreketsizdigi nemese salghyrttyghyna baylanysty qatang jaza qoldanylatyn bolady.

Jalpy, bizge әleumettik sayasattyng jana paradigmasy kerek.

Áleumettik qamtamasyz etu salasy 17 zanmen jәne zangha sәikes ondaghan aktimen retteledi. Búl retteu isining kýrdelenuine jәne jýiesizdigine әkep soqtyrdy. Sonyng saldarynan memleket jauapkershiligi aiqyndalmay, azamattar óz qúqyqtaryn jete týsinbey jýr. Ýkimetke elimizding Áleumettik kodeksin әzirleu júmysyn bastaudy tapsyramyn.

Áleumettik tólemderdi sifrlandyru ýshin sharalar qabyldau kerek. Osyghan oray azamattyng «әleumettik sifrlyq әmiyanyn» engizip, tiyisti tauar ótkizushi jýie qalyptastyru qajet.

Bizding qogham enbek qúndylyqtaryna degen kózqarasty ózgertui kerek. Jas buyngha enbekti baghalaudy, ony abyroyly jәne abyroyly emes dep bólmeudi ýiretkenimiz jón.

Ókinishke qaray, jastarymyz әp-sәtte bayyp ketkisi keledi. Olardyng lotereyagha, bәs tiguge jәne bukmeker agenttikterine jappay әuestigining sebebi osynda. Kýndelikti ómirde gastarbayterler turaly orynsyz qaljyng aitu jәne olardyng enbegin mensinbeushlik keninen etek aldy.

Alandaumen ótken songhy ailarda enbek etuding bagha jetpes qadir-qasiyetin jete týsindik. Kishi medisina qyzmetkerleri, kommunaldyq jәne qyzmet kórsetu salasynda enbek etetin azamattar qyruar júmys atqardy. Búl – naghyz enbektegi erlikting jarqyn ýlgisi. Múnday adamdar memleket nazarynan tys qalmaydy.

V. QOLJETIMDI ÁRI SAPALY BILIM

Koronavirus indetining saldarynan dýnie jýzindegi mektep oqushylary men studentterding basym kópshiligi qashyqtan oqugha kóshti. Búl júmystyng tәsili men mazmúnyn týbegeyli ózgertude.

Qashyqtan oqytu isin úiymdastyruda Ýkimetting jibergen qatelikterin jaqsy bilemiz. Ashyghyn aitqanda, әli kýnge deyin naqty bir onlayn-platforma joq. Múghalimder, oqushylar jәne ata-analar kýndiz-týni «WhatsApp»-tan bas kótermeytin boldy. Tolyqqandy oqu ýderisi ýshin qajetti barlyq funksiyalary bar birynghay onlayn bilim beru platformasyn shúghyl әzirleu qajet.

Degenmen, sapaly bilim alu ýshin әdettegidey sabaqqa qatysyp, múghalimdermen jәne synyptastarmen aralasudyng orny bólek. Sondyqtan, sanitarlyq talaptardy saqtay otyryp, bilim aludyng qalyptasqan dәstýrli tәsiline qayta kóshuding tәrtibin әzirlegen jón. Búl, әsirese, mektepter ýshin manyzdy.

Kýndelikti mәselelerdi sheshumen qatar, balalardyng bәrine birdey mýmkindik tughyzu ýshin jýieli sharalar qabyldau qajet. Balalarymyz qay jerde túrsa da, qanday tilde oqysa da sapaly bilim aluy kerek.

Bilim salasyndaghy basty mәselening biri – ústazdar jalaqysynyng azdyghy.

Men 2021 jyldyng qantar aiynan bastap múghalimderding enbekaqysyn 25 payyzgha kóbeytu jóninde sheshim qabyldadym. Jalaqy mólsheri aldaghy uaqytta da arta beredi. Búl maqsatqa aldaghy ýsh jylda qosymsha 1,2 trillion tenge bólinedi.

Biz balalardyng mektepke deyingi jan-jaqty damu mәselesin sheshuimiz kerek. 2025 jylgha qaray 6 jasqa deyingi balalardy mektepke deyingi tәrbiyemen jәne oqytumen 100 payyz qamtamasyz etudi mindetteymin.

Búl týitkil memlekettik balabaqsha salumen ghana sheshilmeydi. Osy iske jeke biznesti tartyp, qoldaudyng jana týrlerin, sonyng ishinde qarjylandyrudyng vaucherlik tәsilin oilastyru qajet. Ata-analar kez-kelgen balabaqshany nemese mektepti tandap, memleket bergen vauchermen tólem jasay alady.

Mamandardyng negizdeuinshe, memleketting tek daryndy oqushylardy qoldauy balalar arasynda әleumettik ara-jikti úlghaytuy mýmkin. Búghan jol beruge bolmaydy.

Osyghan oray, memleket kәdimgi qarapayym mektepterge qoldau kórsetedi. Sonymen birge, búl qadam qala men auyl arasyndaghy bilim beru salasyndaghy alshaqtyqty qysqartugha jol ashady.

Azamattardyng sauattylyghy men sifrlyq biliktiligin arttyru maqsatynda Ýkimetke Ýzdiksiz bilim beru tújyrymdamasyn әzirleudi tapsyramyn. Búl qújatta beyresmy bilim beruding balamaly núsqalaryn kóptep engizu, óz betinshe oqu nәtiyjelerin moyyndau, kәsiby daghdylardy sertifikattau mәselelerin qarastyru qajet.

Sonymen birge, biz kәsiby bilim beruding býkil jýiesin enbek naryghynda súranysqa ie bilikti mamandar qalyptastyrugha baghyttaghanymyz jón.

Kәsipkerlerding jana buynyn qalyptastyrugha basymdyq beriledi. Sol sebepti «Kәsipkerlik negizderi» atty pәn mektepten bastap joghary oqu ornyna deyingi barlyq bilim beru satysynda oqytyluy kerek.

Óskeleng úrpaqtyng sporttyq jәne shygharmashylyq әleuetine asa nazar audaru qajet.

Qarjy tapshylyghy kezinde memleket budjeti esebinen kәsiby sport klubtaryn tolyqtay qamtamasyz etuding qajeti joq. Memleketting jәne kvaziymemlekettik kompaniyalardyng budjetinen milliardtaghan tenge tiyimsiz júmsaluda.

Búqaralyq sportqa, dene tәrbiyesine jәne balalargha basymdyq beru kerek. Ár oblysta, iri audan ortalyqtarynda sport ýiirmelerin ashu qajet.

«Balalar ýiirmesi» qyzmetin qayta qalpyna keltirgen jón. Onda jastarymyz qolónerding jәne shygharmashylyqtyng bastapqy negizderimen tanysar edi.

Balalar ýshin qaterli býgingidey aumaly-tókpeli jaghdayda olardyng kýsh-jigeri men qyzyghushylyghyn dúrys arnagha baghyttau asa manyzdy. Balalar memleketimizding bolashaghy emes pe?! Ákimderding júmysyn osy ólshem boyynsha da baghalaymyz.

Bilim beru sapasy turaly birer sóz. Byltyr men diplomdy ondy-soldy ýlestirumen ainalysatyn bilim mekemelerin jabudy tapsyrghan bolatynmyn.

Bilim berudi tabysty bizneske ainaldyrghan yqpaldy adamdardyng qarsylyghyna baylanysty búl júmys bayau jýrude. Biraq, problemany sheshu kerek. Premier-Ministr búl mәseleni erekshe baqylaugha alugha tiyis.

Ghylym salasyn damytu turaly da aitqym keledi.

Búl mәsele boyynsha bizge tyng kózqaras pen jana tәsilder kerek, sonday-aq, halyqaralyq tәjiriybege arqa sýieuimiz qajet.

Ýkimetke jyl sayyn әlemning jetekshi ghylymy ortalyqtarynda 500 ghalymnyng taghylymdamadan ótuin qamtamasyz etudi, sonday-aq, «Jas ghalym» jobasy ayasynda zertteu jýrgizu ýshin 1000 grant bóludi tapsyramyn.

Ghylymdy qarjylandyrudyng jәne qoldaudyng manyzdy kózi – iri kәsiporyndardyn, әsirese shiykizat salasyndaghy kompaniyalardyng qarajaty.

Tapqan tabystyng 1 payyzyn ghylym men tehnologiyany damytugha beru turaly qoldanystaghy norma talaptary saqtalmay otyr. Kóp jaghdayda búl qarajat kompaniyalardyng ishinde bóliniske týsip ketedi. Ýkimetke osy qarajatty jinaqtau isin ortalyqtandyrudy jәne onyng budjet arqyly jalpyúlttyq ghylymy basymdyqqa say bólinuin qamtamasyz etudi tapsyramyn.

Iri biznes ókilderi ónirlik uniyversiytetterding ghylymy qyzmetin qamqorlyqqa alsa, núr ýstine núr bolar edi.

Bizge elimizdi ghylymiy-tehnologiyalyq túrghydan damytu jónindegi arnauly baghdarlamalyq qújat qajet. Onyng basty mindeti últtyq dengeydegi naqty mәselelerdi sheshuge ghylymnyng әleuetin paydalanu bolmaq.

VI. DENSAULYQ SAQTAU SALASYN DAMYTU

Pandemiya tuyndatqan daghdarys bizdi kóp nәrsege ýiretti. Mәselen, dәrigerding enbegin baghalay biletin boldyq. Bir kezde medisina qyzmetkerlerining memleket nazarynan tys qalghany ras edi.

Dәriger mamandyghyn materialdyq túrghydan da  nyghayta týsu manyzdy bolyp otyr. Budjetti tayaudaghy naqtylau kezinde ekinshi jartyjyldyqta medisina qyzmetkerlerin yntalandyratyn qosymsha tólem ýshin 150 milliard tenge bóludi tapsyramyn.

Múny biz qazirgi daghdarys kezinde qolgha alyp jatyrmyz, endi ony jýieli týrde jýzege asyruymyz kerek.

2023 jylgha qaray dәrigerlerding jalaqysy ekonomikadaghy ortasha jalaqydan eki ese artyq bolady.

Dәri-dәrmekpen qamtamasyz etu mәseleleri sheshildi, biraq otandyq farmasevtika salasyn ayaghynan tik túrghyzu kerek. Barlyq negizgi dәri-dәrmekter men medisina búiymdary Qazaqstanda óndiriluge tiyis. Búl – últtyq qauipsizdik mәselesi. Kelesi jyldan bastap osy baghytta naqty nәtiyje kýtemin.

Taghy bir mәsele – medisinalyq infraqúrylymdy damytu.

Jyl sonyna deyin elimizding aimaqtarynda 13 jana júqpaly aurular auruhanasy salynady. Al, 2025 jylgha qaray densaulyq saqtau salasyna arnalghan 20 zamanauy kópsalaly nysan paydalanugha beriledi. Búl – osy maqsatqa oray 1,5 trillion tengege juyq investisiya tartylady degen sóz.

Elbasynyng bastamasymen Núr-Súltan jәne Almaty qalalarynda 2 kópsalaly medisinalyq ortalyq salynady. Búl ortalyqtar elimizding betke ústar mekemelerine ainalyp, innovasiyalyq ósimge jәne qoldanbaly medisinanyng damuyna tyng serpin beretin bolady.

Ýkimetting aldynda alghashqy dәrigerlik kómekti úiymdastyru tәsilderin týbegeyli qayta qarau mindeti túr. Búl qyzmet  qalyng júrtshylyq, әsirese auyl túrghyndary ýshin meylinshe jedel әri qoljetimdi bolugha tiyis.

Shalghaydaghy ónirlerge kólik arqyly dәrigerlik qyzmet kórsetu isin qayta qalpyna keltiru sharalaryn jýzege asyrghan jón. Densaulyq saqtau isining tiyimdi modelin qúru arqyly ýsh jyl ishinde barlyq auyldyq eldi mekendi felidsherlik-akusherlik punkttermen jәne dәrigerlik ambulatoriyalarmen qamtamasyz etu qajet.

Pandemiyagha oray epiydemiolog, infeksionist, reanimatolog, pulimonolog, kardiolog siyaqty siyrek mamandyq iyelenetin dәrigerlerdi dayarlau mәselesi ótkir qoyylyp otyr.

Ýkimetke medisina mekemelerin kadrlarmen qamtamasyz etuge arnalghan úzaq merzimdi (on jyl) boljam әzirleudi tapsyramyn.

Últtyq densaulyq saqtau salasyn odan әri damytu jónindegi sharalar barlyq medisina mekemelerin qajetti qúral-jabdyqtarmen tolyq jaraqtandyrugha, nauqastargha arnalghan oryndar qoryn 50 payyzgha janartugha, eskirgen infraqúrylymdy auystyrugha, ómir úzaqtyghyn  boljamdy 75 jasqa deyin jetkizuge mýmkindik beredi.

VII. EKOLOGIYa JÁNE BIOLOGIYaLYQ ÁRKELKILIKTI QORGhAU

Qorshaghan ortany qorghau jәne ekologiyalyq damu – elimiz ýshin aldynghy kezekte túrghan mәsele. Býkil órkeniyetti әlem júrtshylyghy osy mәselemen ainalysuda. Bizge de múnday jappay ýrdisten shet qalugha bolmaydy.

Birqatar qordalanghan problemalardy sheshuge jol ashatyn jana Ekologiyalyq kodeksting jobasy әzirlendi. Parlamentting búl manyzdy qújatty jyl ayaghyna deyin qarap, qabyldauyn súraymyn

Ýkimetke ekologiyalyq ahualdy jaqsartu jónindegi sharalardy naqty jýzege asyrugha kirisudi tapsyramyn. Biologiyalyq әrkelkilikti saqtau jәne tiyimdi paydalanu jónindegi úzaq merzimdi josparlardy bekitken jón.

Bes jyl ishinde orman alqabynda 2 milliard, eldi mekenderde 15 million aghash otyrghyzylatyn bolady. Búl elimizdegi kógaldandyru auqymyn keneytuge septigin tiygizedi.

Elordanyng ainalasyndaghy jasyl jelekting auqymyn úlghaytu mәselesi óte manyzdy.

Qazaqstannyng últtyq sayabaqtary men basqa da tabighat baylyqtaryn zandyq jәne normativtik túrghydan qorghap, búl salada qúqyq búzghan azamattardy qylmystyq jәne әkimshilik jauapqa tartu tәrtibin qataytu kerek.

Mektepter men joghary oqu oryndarynda óskeleng úrpaqqa ekologiyalyq tәrbie beru isine jetkilikti nazar audaru qajet. Qoghamda ekologiyalyq qúndylyqtardy ornyqtyrugha ýndeytin «Birge – taza Qazaqstan» ekologiyalyq aksiyasyn jýieli týrde ótkizip túrghan jón.

El ishindegi ekologiyalyq turizm mәdeniyetin belsendi damytu – manyzdy mindetimiz.

Orta merzimdi kezende ekonomikanyng ósimi meylinshe «jasyl ekonomika» jaghdayynda ilgerileuge tiyis. Sondyqtan qazirding ózinde kómirtegining ýlesin barynsha azaytugha baghyt ústaghan jón. Ýkimetke ghylymy qauymmen jәne jeke sektormen birlesip, «jasyl ósim» jónindegi úsynystar jiyntyghyn әzirleudi tapsyramyn.

Ýkimet azamattyq sektormen birlesip, «Januarlardy qorghau turaly» zang jobasyn әzirleui qajet. Januarlargha kózqaras – kez-kelgen memleketting órkeniyettiligining ólshemi. Al búl jaghynan bizding jaghdayymyz mәz emes.

VIII. ÁDILETTI MEMLEKET AZAMATTARDYNG MÝDDESIN QORGhAU JOLYNDA

Zang ýstemdigi ornyqpasa jәne azamattardyng qauipsizdigine kepildik berilmese, әleumettik-ekonomikalyq damudyng birde-bir mindeti tabysty jýzege asyrylmaydy.

«Halyq ýnine qúlaq asatyn memleket» – búl, shyn mәnisinde, «Ádiletti memleket» qúru tújyrymdamasy. Azamattardyng mәselelerin tyndap, kórip qana qon jetkiliksiz. Eng bastysy – dúrys jәne әdil sheshim shygharu qajet.

Azamattar mýddesine qyzmet etetin memleketting jana standarttaryn әzirleu ýshin kóp júmys atqaruymyz kerek. Osy túrghyda qúqyq qorghau jәne sot jýielerine negizgi ról jýkteledi. Búl salagha reforma asa qajet.

Jaghday jedel ózgerude. Kýshtik qúrylymdar júmystyng ozyq әdisterine kóbirek den qoyghan sayyn olardyng halyqaralyq tәjiriybelerge beyimdelu mýmkindigi arta týsedi.

Elimizdegi býgingi ahualgha oray azamattardyng súranystaryna yqylas tanytugha tiyis qúqyq qorghau organdarynyng aldyna jana talaptar qoyyluda.

Biraq qúqyq qorghau jýiesining júmysynda búrynghy daghdy boyynsha aiyptaugha beyimdilik basymdau bolyp túr. Azamattardyng qylmystyq jauapkershilikke negizsiz tartylatyn jaghdaylary da az kezdespeydi.

Qylmysty anyqtaytyn jedel qyzmet ókilderi men prosessualdyq sheshim qabyldaytyn tergeushiler qylmysty ashyp, isti sotqa jiberudi basty maqsat sanaytyn bir basshynyng qaramaghynda birge júmys isteydi. Alayda, kórsetkish qualau azamattardyng qúqyghy men bostandyghyna núqsan keltirmeuge tiyis!

Prokurorlyq qadaghalaugha kelsek, búl júmys ýnemi kesheuildep jatatynyn kóremiz. Prokurorlar isting mәn-jayymen tek sotqa jiberer aldynda ghana tanysady.

Ekonomikalyq yntymaqtastyq jәne damu úiymy elderining tәjiriybesi boyynsha qylmyspen kýres salasyn janghyrtqan jón. Bizge azamattardyng qúqyghyn zamanauy túrghydan qorghaudy qamtamasyz etetin jәne joghary halyqaralyq talaptargha jauap beretin ýlgi kerek. Qazaqstanda ókilettikterding ara jigi naqty ajyratylghan ýsh buyndy modeli qúru kerek dep sanaymyn.

Polisiya qylmysty anyqtap, oghan qatysy bar adamdardy tauyp, aighaq jinap, ony tiyanaqtap beruge tiyis.

Prokuror jinalghan dәleldemelerge tәuelsiz bagha beruge, azamattar qúqyghyn búzudyng jolyn kesuge, kinәsiz adamdardyng qylmys ýderisine tartyluyna jol bermeuge, sotta aiyptau jaghyn qoldaugha mindetti.

Sot organdardyng әreketine  qatysty shaghymdy qaraydy jәne is boyynsha aqtyq ýkim shygharady.

Múnday tәsil tejemelik jәne tepe-tendik jýiesin nyghaytyp, әr kezende tiyimdi saralau jýrgizip otyrugha mýmkindik beredi.

Taghy da qaytalap aitamyn, zandylyq pen әdilettilik sózsiz qamtamasyz etiluge tiyis. Qylmystyq istegi qatelik adam taghdyryn ózgertetinin esten shygharmau kerek.

Qylmystyq ister boyynsha 2021 jyldan bastap prokurorgha adam qúqyghy men bostandyghyna qatysty negizgi prosessualdyq sheshimderdi kelisu mindetin zang arqyly jýktegen jón.

Qylmystyq jәne qylmystyq-prosessualdyq zannamanyng túraqtylyghyn qamtamasyz etu manyzdy bolyp otyr. Oghan jii ózgerister engizu qúqyq qoldanu isine әserin tiygizedi jәne birynghay tergeu jәne sot tәjiriybesin qalyptastyrugha mýmkindik bermeydi.

Zannamany qoldanugha qatysty sheshim qabyldau kezinde kóbine tiyisti taldau men boljam jasalmaydy. Sheshim zang qoldanushylargha ynghayly bolu túrghysynan qabyldanady. Sondyqtan «әkimshilik» jәne «qylmystyq» qúqyq búzushylyqtyng jana úghymyn qalyptastyru kerek. Qoghamgha jәne zang qauymdastyghyna qúqyq búzushylyq ýshin jaza belgileuding qisyny týsinikti bolady.

Barlyq ozyq elderde polisiya instituty servistik modeli negizinde damyp keledi. Biz de múnday ýlgige kóshetinimizdi mәlimdedik. Biraq júmys barysynda az ghana nәtiyjege qol jetkizildi.

«Júrtqa jaqyn polisiya» qaghidaty boyynsha jergilikti polisiya qyzmetining meylinshe tútas reformasyn jasau qajettigi pisip-jetildi. Osyghan oray uchaskelik inspektordyng roline basa mәn beriletin bolady.

Uchaskelik inspektordyng mәrtebesin zannama arqyly arttyryp, onyng ónimdi júmys isteuine mol mýmkindik bergen jón. Ol azamattar aldynda tanymal, qol jetimdi әri bedeldi bolugha, solardyng qúqyqtaryn qorghaugha tiyis.

Qúqyq qorghau organdary qyzmetkerlerin júrtpen ashyq әngime jýrgizuge ýiretuding manyzy zor. Búl baghyt kadrlardy dayarlau jәne irikteu jýiesinde basymdyqqa ainaluy qajet.

Beynebaqylau jýiesin damytu jóninde kóp aitylady. Biraq soghan qaramastan qúqyq qorghau organdary kóbinese ózderining ghimarattarynda qúrylghysyz otyrady. Týzeu mekemelerine jәne polisiyanyng qyzmettik ghimarattaryna jappay beynebaqylau ornatudy tapsyramyn.

Ishki ister ministrligi qúrylymyn qayta qarap, ony saladan alshaq mindetterden aryltu kerek. Búl manyzdy vedomstvo júmysynyng tiyimdiligin arttyrady.

Bizding tabighy jәne tehnogendi apattar dәuirine qadam basqanymyzdy eskerip, Tótenshe jaghdaylar ministrligin qayta qúru qajet dep sanaymyn.

Qylmystyng aldyn alu júmystarynda da kemshilikter bar. Prokuraturanyng qadaghalauyn azamattardy jәne biznes salasyn tolghandyratyn problemalardy tiyimdi sheshuge beyimdep qayta baghdarlau kerek.

Bizge auqatty investor kelse boldy, kýshtik qúrylymdar men baqylaushy organdar sony tekseruge asyghady. Ýkimet pen Parlament kýshtik qúrylymdardyng biznes isine shamadan tys aralasuyna zang arqyly tosqauyl qongy kerek.

Salyqqa baylanysty qúqyq búzghany ýshin biznes ókilderin qylmystyq jauapkershilikke tartudyng qazirgi tәrtibin qayta kerek.

Tirkelgen kәsipkerlerge qatysty kez-kelgen tergeu әreketteri tek sot nemese prokuror sanksiyasy arqyly ghana jýzege asyrylugha tiyis. Búl mәseleni de qarau kerek.

Qúqyqtyq memleketting manyzdy sharty – turalyqtan tanbaytyn әdil sot tóreligining boluy. Sot jaryspaly qaghidat boyynsha jýruge jәne sudiya aiyptaushy jaqqa tәueldi bolmaugha tiyis. Sol ýshin advokat pen prokurordyng tendigin qamtamasyz etu qajet.

Qoghamnyng sottargha degen senimin ornyqtyru basymdyghy bar maqsatqa ainaluy kerek. Búghan memleket pen  sudiyalar korpusynyng óz kýshterin júmyldyruy arqasynda ghana qol jetkizuge bolady.

Sot jýiesi eshkimge esik ashpaytyn menireu mekemege ainalmaugha tiyis. Joghary sot kenesi men Jogharghy sot jana kәsipqoy kadrlardy sot tóreligin jýzege asyrugha tartu júmysyn belsendi jýrgizgeni jón. Sot jýiesi salyq salu, jer qoynauyn paydalanu, ziyatkerlik menshik, korporativtik qúqyq salasynyng mamandaryna zәru bolyp otyr.

Sudiyalardy irikteu búqaralyq aqparat qúraldarynyng kómegimen jýrgiziluge tiyis. Ýmitkerding qanday enbegi arqyly júmysqa qabyldanghanyn júrtshylyq bilip otyruy kerek.

Dau-damaydy sheshuding balamalyq tәsilderin de damytu qajet. Búl ústanym memleketting qatysuynsyz-aq ymyragha keluge jol ashady. Damyghan elderde múnday instituttar ózin-ózi tanyta bilude.

On jylday juyq uaqyt búryn biz «Mediasiya turaly zan» qabyldadyq. Biraq qazirgi kezge deyin birde-bir memlekettik organ onyng damu mәselesimen ainalysqan emes. Ayqyn memlekettik sayasat bayqalmaydy. Búl jaghdaydy rettep, qatelikti jóndeu kerek.

Preziydent Ákimshiligi janynan Qúqyq qorghau men sot jýiesi reformasy jónindegi ókildik komissiya qúrylady.

Sybaylas jemqorlyqpen kýres barynsha jýieli sipat aluda. Jemqorlyqtyng payda bolu sebepterine kóbirek nazar audarylyp, aldyn alu júmystary jýrgizilude.

Endi jemqorlyqqa aparatyn faktorlardy anyqtau ýshin memlekettik organdar men kvaziymemlekettik sektordyng normativtik aktileri men júmys ýderisine jemqorlyqqa qarsy kýres túrghysynan arnayy taldau jýrgizgen jón.

Sonymen qatar, sybaylas jemqorlyqpen kýres jauapqa tartyludan qoryqqan sheneunikterdi derbestik, bastamashyldyq jәne jedel әreket etu qasiyetterinen aiyrmaugha tiyis.

Biz memlekettik baqylaugha balama retindegi qoghamdyq baqylau institutyn qolday otyryp, tiyisti qúqyqtyq negiz qalyptastyruymyz kerek. Memlekettik organdardyn, kvaziymemlekettik sektordyng qogham aldyndaghy ashyqtyghyn jәne eseptiligin qamtamasyz etuge jol ashatyn «Qoghamdyq baqylau turaly» zandy әzirlep, qabyldaudy tapsyramyn.

Qoghamdyq kenesterding rólin arttyra týsu kerek. Olardy satyp aludy úiymdastyratyn komissiyalardyng júmysyna tartu qajet. Sonday-aq, kvaziymemlekettik sektorda qoghamdyq kenester qúru mýmkindigin qarastyru kerek. Parlament qarauyndaghy tiyisti zang jobasyn jyl ayaghyna deyin qabyldaghan jón.

Sonymen qatar, Qoghamdyq kenesterding qúramyna týrli әleumettik top ókilderin keninen tartu qajet. Mysaly, biz mýmkindigi shekteuli adamdar osynday úiymdardyng júmysyna aralasyp, óz ýnderin jetkizui ýshin qolayly jaghday jasauymyz kerek. Olar әrqashan memleketting erekshe nazarynda bolugha tiyis.

Kvaziymemlekettik qúrylymdardyng qarjy-sharuashylyq qyzmetin, budjet qarajatyn paydalanu jónindegi mәlimetterdi jәne basqa da qúndy derekterdi býkil qoghamgha qoljetimdi etu ýshin birynghay aqparattyq resurs qúru asa manyzdy bolyp otyr.

Memlekettik organdardyng sheshimi jónindegi aqparattyng ashyqtyghy azamattyq qoghammen syndarly dialog ornatugha septigin tiygizedi. Aqparatqa qol jetkizu mәseleleri jónindegi zang jobasyn mýmkindiginshe osy sessiyanyng ayaghyna deyin qabyldau kerek.

Sonday-aq, sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýresting jana tәsilderin engizgen jón dep sanaymyn. 2021 jyldan bastap memlekettik qyzmetshilerdin, deputattardyn, sudiyalardyng shetel bankterinde esepshotqa ie boluy, qolma-qol aqsha jәne baghaly zattar saqtauyna qatysty jemqorlyqpen kýres ayasynda jana shekteuler engizu kerek.

Memlekettik qyzmetshining nemese kvaziymemlekettik mekeme basshysynyng qos azamattyghy anyqtalghan jaghdayda olar qyzmetinen bosatylady.

Qúqyq qorghau organdary qyzmetkerlerinin, sudiyalardyn, para berushilerding jәne paraqorlyqqa deldal bolghandardyng sybaylas jemqorlyghy ýshin jazany qataytu túrghysynan Qylmystyq kodekske ózgerister engizu kerek.

Sybaylas jemqorlyqqa qatysty qylmys jasaghandargha shartty týrde merziminen búryn bosatu sharasy qoldanylmaydy. Jemqorlyqpen ústalghandardyng memlekettik qyzmette jәne kvaziymemlekettik sektorda júmys isteuine ómir boyy tyiym salatyn qaghida qatang saqtaluy kerek. Biz sybaylas jemqorlyq derekteri turaly habarlaghan adamdardy zang jýzinde qorghaytyn jýie qalyptastyruymyz qajet.

Adam qúqyn qorghau jóninde jana sharalar qabyldau óte manyzdy. Men ýshin búl mәselening mәni zor.

Býkil әlemdegi siyaqty Qazaqstannyng azamattary da internettegi ghaybattaulardan qorghana almay otyr. Búdan eng aldymen balalar zardap shegude. Olar internet arqyly taraghan qoqan-loqynyng әserinen qatty qinalady. Ókinishke qaray, sonyng saldarynan qayghyly jaghdaygha da úshyrap jatady. Azamattardy, әsirese balalardy kiyberbullingten qorghau jónindegi zannamalyq sharalardy qabyldaytyn kez keldi.

Balalar qúqyn qorghau jónindegi basqa da sharalardy kýsheytu kerek. Atap aitqanda, Bala qúqy jónindegi konvensiyanyng habarlau rәsimine qatysty fakulitativtik hattamasyna qosylu qajet.

Azaptaumen kýres jónindegi últtyq zannamany jetildiru mәselesi manyzdylyghyn joyghan joq. Azaptaghany ýshin qylmystyq jauapkershilik belgileytin búl qújatty Azaptaugha jәne basqa da qatigez, adamgershilikke jatpaytyn is-әreketterge qarsy konvensiyanyng erejelerine sәikestendiru kerek.

Adam saudasyna qarsy kýres mәselesi de kýn tәrtibinen týspeydi. Búl jaghynan Qazaqstannyng halyqaralyq qauymdastyq aldyndaghy jaghdayy aitarlyqtay emes. Qúqyq qorghau organdary múnday qylmystardy tergeu rәsimin jetildire týsui kerek. Osyghan oray sot tәrtibimen qatang jaza qoldanyluy qajet. Búl manyzdy mindet memlekettik organdardyng ýilesimdi is-qimylyn talap etedi.

Parlamenttegi zandar tezirek qabyldanady den ýmittenemin.

IX. SIFRLANDYRU – BARLYQ REFORMANYNG NEGIZGI ELEMENTI

Sifrlandyru – sәnge ainalghan ýrdiske ilesu emes, últtyng bәsekege qabilettiligin arttyrudyng negizgi qúraly.

Eng aldymen, sifrlyq tensizdikti joyyp, barlyq azamatty internetpen jәne sapaly baylanyspen barynsha qamtamasyz etu kerek. Býginde búl joldar men elektr quaty siyaqty negizgi qajettilikke ainalyp otyr.

Áleumettik jaghynan osal otbasylardyng balalary kompiuterlik tehnikamen jәne sapaly internetpen qamtylugha tiyis. Osy jyldyng sonyna deyin 250-den astam túrghyny bar auyldardyng barlyghyna internet jýrgiziledi.

Biz zeynetaqy men jәrdemaqy taghayyndaghan kezde halyqtyng buda-buda qaghaz toltyryp, sansyz esikti tozdyrugha mәjbýr bolyp jýrgenin kórip otyrmyz.

Múnyng bәrin tolyqtay sifrlandyru kerek. Adamdar emes, mәlimetter «zyr jýgiruge» tiyis.

Mekemearalyq baylanysta da, azamattarmen qarym-qatynas kezinde de qaghazbastylyqtan barynsha bas tartqan jón. Jyl sonyna deyin eng qajetti anyqtamalardyng qaghaz týrinde talap etiluin toqtatyp (47-den 30-y), mәlimetti sifrlyq týrde rastau tәsilin qamtamasyz etudi tapsyramyn.

Bizde mekenjay, mýliktik jәne ózge de anyqtamalar boyynsha ong tәjiriybe bar. Memlekettik organdar jeke kuәlikti, diplomdy, jýrgizushi kuәligin elektrondy týrde qabyldaugha tiyis.

Halyqqa elektrondy servisterdi qoldanudy ynghayly etu ýshin memlekettik qyzmet kórsetu isinde de, bizneste de biometriyany keninen paydalanghan jón.

«Derektermen» júmys isteudi jana dengeyge kóteru kerek. Mәlimetter bazasynyng birynghay jýiesimen qamtamasyz etu jәne ony ary qaray damytu – Ýkimetting basty mindetining biri.

Ázirge búl júmys tiyisti dengeyde rettelmegen. Onyng bir sebebi aqparattyq tehnologiyalar salasynda memlekettik jәne olarmen ýlestes birneshe kompaniya basymdyqqa ie bolyp otyr.

Ministrlikter men әkimdikterding de aqparattyq-saraptamalyq nemese IT-qúrylymdary bar. Múnday qúrylymdar ortaq strategiyamen sanaspay, mekeme dengeyindegi mýddeni ghana qorghaydy.

Aqparattyq tehnologiyalar naryghyn, injiniringtik jәne basqa da joghary tehnologiyalar qyzmetin damytu – elimizde qosymsha qún qalyptastyryp, júmys oryndaryn ashyp qana qoymay, osynday qyzmetterdi shetelge eksporttaugha da jol ashady. Osy әleuetti tolyq paydalanghan jón.

Aqparattyq tehnologiyalar salasy men últtyq biznes yntymaqtastyghynyng bolashaghy zor.

Memlekettik jәne jekemenshik iri kompaniyalar shetelde jasalghan әzirlemeler men qosymshalardy satyp alugha ondaghan milliard tenge júmsaydy.

Ýkimet ónerkәsip pen aqparattyq tehnologiyalar salasynyng arasynda ózara tiyimdi yntymaqtastyq ornatugha atsalysugha tiyis. Búl әr salanyng sifrlyq ekojýiesining qozghaushy kýshi bola alatyn sifrlyq tehnologiya platformalaryn qúrugha mýmkindik beredi.

Biz Qazaqstannyng «mәlimetterdi» óndeu jәne saqtau jónindegi halyqaralyq habqa ainaluyna jaghday jasaytyn zandar qabyldadyq. Byltyrdyng ózinde sifrlyq mayning isine 80 milliard tengeden astam investisiya tartyldy. Biraq múnymen toqtap qalugha bolmaydy. Elimizge әlemdik alpauyt sifrlyq kompaniyalardy tartuymyz kerek. Áytpese ózge memleketter aldymyzdy orap ketedi.

Bes jyl ishinde osy salagha salynatyn investisiya kólemin 500 milliard tengege deyin jetkizui qajet.

H. AZAMATTARDYNG MEMLEKETTI BASQARU ISINE QATYSUY

Biz «Halyq ýnine qúlaq asatyn memleket» qúrudy qolgha aldyq. Búghan deyin aitqanymday, búl – memlekettik organdar tek azamattardyng kýndelikti mәselesine baylanysty jauap qatuy tiyis degen sóz emes. Búl, eng aldymen, biylik pen qogham arasyndaghy túraqty dialog.

Últtyq qoghamdyq senim kenesi azamattyq dialogty damytu isine tyng serpin berdi. Kenes elimizdegi jalpyúlttyq dialog ýderisin ornyqtyryp, óz missiyasyn oryndady. Sonyng nәtiyjesinde sayasy reformalar toptamasy jýzege asyryluda.

Atap aitqanda, «Beybit jinalystardy úiymdastyru jәne ótkizu tәrtibi turaly» demokratiyalyq túrghydan mýlde jana zang qabyldandy. «Sayasy partiyalar turaly», «Saylau turaly», «Parlament jәne onyng deputattarynyng mәrtebesi turaly» zandargha ózgerister engizildi. Sonday-aq, Qylmystyq kodeksting 130-shy babyn qylmys sanatynan alyp tastau jәne 174-shi babyn izgilendiru ýshin ózgerister qabyldandy. Júmysty sapaly әri jedel atqarghany ýshin Parlamentke rizashylyghymdy bildiremin.

Búl – sayasy saladaghy reformalarymyzdyng bastamasy ghana. Ony janghyrtu isi jalghasa beredi. Memlekettik biylikting barlyq derlik instituttaryn reformalau kerek. Janghyrtudyng negizgi maqsaty – tútas memleketting tiyimdiligin arttyru.

Eger azamattarymyzdyng әl-auqatyn shyn mәninde jaqsartqymyz kelse, olardyng ózderin osy iske belsendi týrde tartqan jón. Aldaghy sayasy reformalardyng barlyghy halyqty memleket basqaru isine keninen qatystyrugha baghyttaluy kerek.

Mysaly, qoghamdyq pikir saualnamalary auyl әkimderining saylau arqyly qyzmetke keluine qatysty súranystyng artqanyn kórsetip otyr. Búl manyzdy qadamdy jan-jaqty oilastyryp, dәiekti týrde jýzege asyrghan jón. Múnday jýiening qalay júmys isteytinin naqty biluimiz kerek. Alayda, búl mәselening sheshimin keyinge qaldyrugha bolmaydy.

Kelesi jyly birqatar auyldyq okrug әkimderining ókilettik merzimi ayaqtalady. Auyl әkimderining tikeley saylauyn ótkizuge bolady dep oilaymyn.

Jergilikti biylik ókilderining saylanbaly boluymen qatar, memlekettik basqaru dengeyleri arasyndaghy qúzyretterdi bólu jәne jergilikti ózin-ózi basqaru isin aiqyndap aluymyz qajet.

Asa manyzdy mәselening biri – aimaqtardy budjetten qarjylandyru modelin әzirleu. Búl rette, «ortalyq pen ónir» arasyndaghy qarym-qatynastan bólek, qarajattyng ónir ishinde bólinuine airyqsha nazar audaru kerek.

Jergilikti budjetterdi bekitu barysynda baqylaudy kýsheytu qajet. Sebebi, bólingen qarajat kóp jaghdayda túrghyndardyng shynayy qajettiligine júmsala bermeydi. Bir-eki kósheni jyl sayyn qayta-qayta jóndey beru, imidjdik is-sharalargha júmsalatyn tiyimsiz shyghyndar azamattarymyzdyng narazylyghyn tudyruda. Búl – oryndy.

Infraqúrylymdyq jәne әleumettik bastamalargha audandar men eldi mekenderding budjetinen qarajat bólu ýshin qoghamdyq saraptama jýrgiziluge tiyis. Búl rette, onlayn saualnamany da qoldanghan jón.

Jergilikti ózin-ózi basqarudyng qarjylyq mýmkindikterin arttyru kerek. Ol ýshin auyldyq okrug budjetining mýliktik qúqyghyn keneytip, kirisin arttyru qajet. Búl «halyq atsalysatyn budjet» jobasyn damytudyng kelesi kezeni bolghany jón. Ýkimet búl manyzdy mәseleni sheshu ýshin osy jylghy 1 jeltoqsangha deyin normativtik baza men tiyisti úsynystardy әzirleuge tiyis.

Mәslihattar ókildi organ retinde ónir qarajatynyng tiyimdi júmsaluyn baqylaugha jauapty. Biraq, kóp jaghdayda olardyng pikiri eskerusiz qalady. Búl – baryp túrghan sayasy anahronizm.

Osy orayda mәslihattargha ónirdi damytu jәne ondaghan jyldar boyy sheshimin tappay kele jatqan jergilikti týitkildi mәselelerdi sheshu ýshin qol jinau jәne petisiya jasau qúzyretin beruge bolady dep oilaymyn.

Mәslihattardyng tekseru komissiyalaryn da kýsheytken jón. Ýkimet pen Esep komiytetine zandargha engiziletin tiyisti týzetuler toptamasyn әzirleudi tapsyramyn.

Mәslihat otyrystarynyng mindetti onlayn-kórsetilimderin engizu qajet. Halyq qalaulylarynyng ózara pikirtalasy, olardyng qoghamdyq-sayasy kelbeti júrtshylyq ýshin qol jetpes qúpiya bolmaugha tiyis.

Jergilikti memlekettik basqaru jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdary qúzyretterining ara jigin kezen-kezenmen ajyratu qajet.

Jergilikti ózin-ózi basqaru organdary bolyp sanalatyn jiyndar men jinalystardyng mәrtebesin arttyrghan jón. Audandyq mәslihattar naqty sheshimder qabyldaghan kezde olardyng ózekti mәseleler turaly pikirin eskeruge tiyis.

Qalalardaghy ózin-ózin basqaru mәselesine jeke-dara toqtalghan jón.

«Mýliktik menshik iyelerining birlestigi» institutyn engizu jónindegi reforma bastaldy. Tiyisti zang da qabyldandy. Endi barlyq kóppәterli túrghyn ýiler kezen-kezenmen osy basqaru nysanyna kóshedi.

Búl reforma menshikti basqaru isinde túrghyndar pikirining eskeriluin, sonday-aq, túrghyn ýidi paydalanu jәne jóndeu júmystaryna bólingen qarajattyng ashyqtyghy men eseptiligi boluyn kózdeydi.

Ýkimet pen әkimder osynday manyzdy reformanyng jýzege asyryluyn qamtamasyz etuge tiyis. Sebebi, múnday birlestik – ózin-ózi úiymdastyru jәne basqaru institutynyng bastau negizi.

Jergilikti ózin-ózi basqarudy damytudyng jana tújyrymdamasyn әzirleytin kez keldi. Parlament sonyng negizinde tiyisti zandar qabyldaydy.

Ashyghyn aituymyz kerek, memlekettik organdarda әli de bolsa formalizm men jaybasarlyq keninen etek alyp otyr.  Azamattarymyz ózderining jergilikti dengeydegi mәselelerimen ortalyq memlekettik organdargha jýginip, Memleket basshysyna shaghymdanugha mәjbýr.

Sol ýshin, jergilikti jerdegi basshylardyng qúzyreti men jauapkershiligin arttyru kerek.

Áleumettik jelilerding arqasynda ónirlerde sheshimin tappaghan mәseleler býkil elge belgili bolyp jatady.

Azamattarymyz reformalargha bastamashy bolyp, úsynystar beru ýshin onlayn-petisiyalardyng birynghay zandy institutyn qúru qajet. Múnday qúrylym qanday da bir búrmalau әreketterinen tolyq qorghalugha tiyis.

Ýkimet azamattyq qoghammen birlesip, osy manyzdy jobanyng normativtik-qúqyqtyq bazasyn әzirleuge jәne onyn  barlyq tehnikalyq mәselelerin sheshuge tiyis.

El azamattarynyng mýddesin qorghau jónindegi manyzdy missiyany búrynghyday sayasy partiyalar atqara beredi.

«Nur Otan» partiyasy ózining is-qimyly arqyly qoghamymyzdaghy jetekshi sayasy kýsh ekenin dәleldep otyr. Partiya aldaghy reformalardy jýzege asyrugha belsene atsalysyp, ózining әleuetin tolyqtay paydalanatyn bolady.

Sonymen birge, men, Memleket basshysy retinde, shyn mәnindegi kóppartiyalyq jýieni damytugha kýsh salugha mindettimin.

Biz bir orynda túrghan joqpyz. Sayasy jýiemizdi jana jaghdaygha beyimdep, ony birtindep jetildirip kelemiz. Sayasy reformalar qoghamymyzgha qajet, sondyqtan olar mindetti týrde óz jalghasyn tabady.

Demokratiyanyng basty jauy – bilimsizdik pen populizm. Osyny esten shygharmaghan jón. Azamattarymyz reformalargha qoldau bildiredi dep senemin. Olar jana sayasy mýmkindikterding arqasynda qoghamda «haypokratiyanyn» beleng aluyna jol bermeydi dep ýmittenemin.

Aytylghan barlyq reformalardyn, ózgeristerding tabysty jýzege asuy barshamyzdyng birligimizge, otanshyldyghymyzgha jәne azamattyq jauapkershiligimizge baylanysty.

HI. ÚLTTYNG JANA BOLMYSY

Qazirgi mindet – halqymyzdyng jana bolmysyn qalyptastyru, tútas últ sapasyn arttyru.

Adamdy jәne qoghamdy uaqyt talabyna say jetildiru qajettigin ómirding ózi kórsetip otyr.

Janarghan últ qana janghyrghan elding jetistigin jahan júrtyna tanyta alady.

Men halqymyzdyng әlem ýlgi tútarlyq jaqsy qasiyetterining kóbirek bolghanyn qalaymyn.

Últymyz jana sapagha kóshui ýshin bizding kýndelikti ómirlik ústanymdarymyz da ózgerui kerek.

Qazaq qoghamynda jana qaghidattar jәne jana baghdarlar saltanat qúrugha tiyis.

Últ ústazy Ahmet Baytúrsynúly: «Bilimdi bolugha oqu kerek. Bay bolugha kәsip kerek. Kýshti bolugha birlik kerek. Osy kerekterding jolynda júmys isteu kerek» deydi.

Búl kózqaras býgingi kýni óte manyzdy.

Birinshiden, jiyrma birinshi ghasyrdyng úrpaghy tereng bilimdi bolghany jón.

Ekinshiden, jas buyndy erinbey enbek etuge beyimdeu qajet.

Ýshinshiden, kez-kelgen isti kәsiby daghdy arqyly jýzege asyrghan dúrys.

Tórtinshiden, temirdey tәrtip jәne joghary jauapkershilik barshamyzdyng boyymyzda boluy kerek.

Besinshiden, әdildikten ainymaghan jón. Ádildik – qogham damuynyng manyzdy sharty. Ádilettilik – әsirese, el-júrttyng taghdyryn sheshu ýshin asa qajet qasiyet.

Altynshydan, bizge keregi – adaldyq, úqyptylyq, tiyanaqtylyq. Bәrimiz naghyz qazaqty dәl osynday keyipte kórgimiz keledi. Biz sonda ghana bәsekege qabiletti memleket, ziyatker últ qalyptastyra alamyz.

Qazaq ziyalylarynyng jana kezendegi mindeti – últ bolmysynyng jana qaghidattaryn ornyqtyru. Sonday-aq, últ sapasyn arttyrugha atsalysu.

Janghyrghan qogham jat әdetterden birtindep aryluy kerek.

Ysyrapshyldyq pen danghazalyq qoghamnyng da, adamnyng da abyroyyn tógedi. Jauapsyzdyq, nemqúraylylyq býkil eldi qasiretke úshyratady. Al, bos sózdilik pen bóspelik, maqtanshaqtyq qoghamnyng damuyn tejeydi. Búl turaly úly Abay «Ónkey jalghan maqtanmen, shynnyng betin boyaydy» dep ashyq aitqan. Búl mәsele býgingi kýni de ózekti bolyp otyr.

Biyik múratqa jeteleytin enbek degen úly úghymdy әr azamattyng sanasyna sinirgenimiz jón.

Bizding elimizde «Jauapty memleket – jauapty qogham – jauapty adam» jýiesi berik ornyghuy kerek.

Qúrmetti otandastar!

Aldymyzda auqymdy әri kýrdeli mindetter túr. Solardy tabysty jýzege asyru ýshin tyng tәsil, janasha oilau, jalpyúlttyq yntymaq jәne ózara qoldau qajet.

Bizding strategiyalyq baghytymyz – aiqyn. Týitkildi tústarymyz ben kemshilikterimizdi jaqsy bilemiz.

Býgin men býkil qogham aldynda daghdarys jaghdayynda atqarylatyn is-sharalardyng josparyn bayandadym. Onyng jemisti jýzege asuy әrqaysymyzgha baylanysty.

Barshamyz óz-ózimizdi damytugha kýsh saluymyz kerek. Zamana synaghy bizden ýzdiksiz qozghalysty, myqty kýsh-jigerdi jәne tabandy enbekti talap etip otyr.

Sondyqtan, elimizding baqytty әri jarqyn keleshegi әr azamattyng qajyrly qyzmetine baylanysty bolmaq.

Ár buynnyng mandayyna týrli synaq jazylghan.

Biz tól tarihymyzda taghdyrdyng týrli synynan әrdayym sýrinbey óttik. Elimiz eng kýrdeli degen mindetterdi sheshe alady. Biz búghan dayynbyz.

Biz – halqymyzdyng Tәuelsizdik jolyndaghy san ghasyrlyq arman-tilegine qol jetkizgen úrpaqpyz.

Keler jyly Tәuelsizdigimizge 30 jyl bolady. Búl mereyli data – Egemen elimiz ýshin asa manyzdy meje. Búl – jana tarihy kezenning basy.

Bizge memleketting bolashaghy ýshin zor jauapkershilik jýktelip otyr.

Birligimiz ben yntymaghymyz myghym bolsa, barlyq qiyndyqty jenip, maqsatymyzgha jetemiz.

Búl bizding qolymyzdan keledi.

Men búghan kәmil senemin.

Elimiz әrqashan aman bolsyn!

Abai.kz