Janaózendegi qaqtyghysqa qatysushylargha qarsy júmyldyrylghan arnayy jasaq sarbazdary óte jiti jәne úiymdasqan týrde qimyldady. Búghan deyin talay sózge qalyp kelgen, әsirese lankestermen kýreste ýnemi jauyngerleri oqqa úshyp jýretin arnayy jasaqtyng keyingi kezde dayyndyqty kýsheyte týskeni anyq bayqalady. Janaózendegi qaqtyghys kezinde tәrtip búzushylargha qarsy júmyldyrylghan arnayy jasaqtyng әreketin viydeodan kóre alasyzdar.

Janaózendegi qaqtyghysqa qatysushylargha qarsy júmyldyrylghan arnayy jasaq sarbazdary óte jiti jәne úiymdasqan týrde qimyldady. Búghan deyin talay sózge qalyp kelgen, әsirese lankestermen kýreste ýnemi jauyngerleri oqqa úshyp jýretin arnayy jasaqtyng keyingi kezde dayyndyqty kýsheyte týskeni anyq bayqalady. Janaózendegi qaqtyghys kezinde tәrtip búzushylargha qarsy júmyldyrylghan arnayy jasaqtyng әreketin viydeodan kóre alasyzdar.

Internette Aqtau әuejayyna Belorussiyanyng arnayy jasaghy mingen úshaq kelip qondy degen aqparat tarauda. Biraq, ol turaly әli eshqanday resmy aqparat joq. Viydeodaghy arnayy jasaq sarbazdarynyng qimylyn bagha otyryp bizge shetelden kómek súraudyng qajeti ne degen súraq tuyndaydy. Qúqyq qorghaushylargha qarsylyq kórsetip, ghimarattardy órtep jýrgender múnayshylar deu qiyn. Mәselen, Janaózen qalasynda eluge juyq ghimarat órtengen. Ol qala túrghyndary ózderining qolymen túrghyzghan, barlyghyna kerek ghimarattar edi ghoy. Óz enbekterin, óz ótkenderin múnayshylar óz qoldarymen órtedi degenge senu qiyn. Áriyne, ashugha erik beruge bolady. Ashynugha mәjbýr etse. Biraq, adamgershilikten attap vandalizmge boy úru enbekting parqyn biletin, sol ýshin talap qoyyp tapjylmay jarty jyl alanda otyrghan múnayshylargha tәn emes. Bәrimiz de Janaózendegi tuys-tughandarymyz ýshin alandaulymyz. Olar bizge alangha shyghyp tәrtip búzyp jýrgenderge qosylmaytyndaryn, olardy qoldamaytyndaryn, ol adamdardyng naqty arandatushy ekenin, múnyng bәrin әldebir syrtqy kýshterding istep otyruy mýmkin ekenin aitady. Biraq múnayshylar biylikke әuelgi qoyghan talaptarynan qaytpaq emes. Jalaqylaryn kóteriluin, sheteldik mamandarmen birdey enbekaqy aludy qalaydy. Ony әleumettik tendik dep sanaydy. Biraq ol ýshin ghimarattardy órtep, qan tóguge barmaytyndaryn habarlauda. Janaózende ghana emes, arandatushylar Aqtauda da boy kórsetti. Olardyng aitaghyna senip qalghan biraz aghayyndar ortalyq alangha jinalghanymen týsindiru júmystarynan keyin óz betterimen tarap ketken. Degenmen, qala әli de tynshymay túr. Soghan baylanysty qazir qala túrghyndary Janaózendegidey jaghday qaytalanbas ýshin Aqtauda da kommendanttyq saghat engizip, beysuat jýrister men rúqsatsyz jiyndar ótkizuge tiym salu turaly Elbasynyng atyna hat joldap, ony әleumettik jelilerde taratyp jatyr. Hatty jazghan naqty kim ekeni belgisiz. Qalay bolghanda da qazir aqparattyq maydanyng qyzuy tym kýshti. Qazaq elining berekesine núqsan keltirip, ózara qyrqystyryp qoyghysy keletinder az emes. Antalaghan ashkóz jau kóp. Aqtaudaghy shiyelenisken jaghday dialogpen sheshilui kerek. Biraq tek qaqtyghystar tolyq auyzdyqtalyp, bey-bereketsizdik toqtatylghan son. El biyligindegiler aimaqqqa baryp, halyqpen jýzdesip, sabyrgha shaqyryp, talaptaryna qúlaq týrip, ortaq sheshimge kelui tiyis. Jaghday ushyghyp túrghan aimaqqa Ishki ister minsitri emes, Ýkimet basshysy K.Mәsimov baruy kerek edi. Bәlen aidan beri ushyghyp kele jatqan isti arandatushylardyng óz maqsattaryna paydalanatynyn bile túra jaybaraqattyqqa salynghan Ýkimet basshysynyng kinәsi kóp. Qalay bolghanda da búl jaghdaydyng sony beybit sheshilui tiyis. Halyq arandatushylargha ermeui kerek, al biylik kóp kýttirmey múnayshylarmen dialogqa kelui qajet. Onsyz aldaghy saylau tynysh ótedi deu qiyn. Kóptegen sarapshylardyng pikiri osyghan sayady.

«Masa-aqparat»