Áldeqashan  o dýniyege  ketip qalghan bir adam aldynyzgha kelip: «Priy­vet!­»­dese qaytesiz? Talyp qalasyz, nemese: «Qúryp ket!» dep jaghyna salyp qalasyz... Resey premier- ministri Putiyn  talyp ta qalghan joq, bireuding jaghyna  salyp ta qalghan joq, ótken ghasyrdyng «kýn kósemi» Vladimir Iliich Leninnen bezektep qashyp keledi. Anshylyqta jýrgen edi, Putinning dambaly dymqyldanyp qala jazdady, qashyp kele jatyp, qarmaq ústap otyrghan preziydent Medvedovti qaghyp ta ketti. Medvedovke de jan kerek, ornynan túra salyp, túra qashty. Tipti, Resey premieri  Putinnen ozyp ketti.

Olar orman ishinde jýgirip kele jatsa, bir bútaqqa basyn tómen salbyratyp, qarnyn jaltyratyp, ayaqtarynan ilinip túrghan Mihayl Sergeevich Gorbachevti kórdi. Bir sәtke bógelip: «Sә-sәlemetsiz be, sizge ne bolghan?»-dep súrap ýlgermedi, arttarynan quyp kele jatqan Lenindi kórip, odan әri beze jóneldi.

- Ei, Putiyn, toqta!-dep aiqaylady Leniyn. Putin jýgirip kele jatyp:

- Keshiriniz, siz kimsiz?-dep súrady.

- Leninning әruaghymyn.

- Áruaq atay, ne boldy?

- Jolda Gorbachevti kórdinder me?

- Kórdik!-dedi  sýrinip ketip, qayta túrghan Resey preziydenti Medvedov.

- Kórsender, men ornatqan kenes ýkimetin  qúrdymgha jibergen sol!

- Bizdi nemenege quyp kelesiz?-dedi ókpesi óship, ishek qarny auzynan shyghyp kete jazdaghan Putiyn.

- Qoldaryndy qysayyn dep...

Áldeqashan  o dýniyege  ketip qalghan bir adam aldynyzgha kelip: «Priy­vet!­»­dese qaytesiz? Talyp qalasyz, nemese: «Qúryp ket!» dep jaghyna salyp qalasyz... Resey premier- ministri Putiyn  talyp ta qalghan joq, bireuding jaghyna  salyp ta qalghan joq, ótken ghasyrdyng «kýn kósemi» Vladimir Iliich Leninnen bezektep qashyp keledi. Anshylyqta jýrgen edi, Putinning dambaly dymqyldanyp qala jazdady, qashyp kele jatyp, qarmaq ústap otyrghan preziydent Medvedovti qaghyp ta ketti. Medvedovke de jan kerek, ornynan túra salyp, túra qashty. Tipti, Resey premieri  Putinnen ozyp ketti.

Olar orman ishinde jýgirip kele jatsa, bir bútaqqa basyn tómen salbyratyp, qarnyn jaltyratyp, ayaqtarynan ilinip túrghan Mihayl Sergeevich Gorbachevti kórdi. Bir sәtke bógelip: «Sә-sәlemetsiz be, sizge ne bolghan?»-dep súrap ýlgermedi, arttarynan quyp kele jatqan Lenindi kórip, odan әri beze jóneldi.

- Ei, Putiyn, toqta!-dep aiqaylady Leniyn. Putin jýgirip kele jatyp:

- Keshiriniz, siz kimsiz?-dep súrady.

- Leninning әruaghymyn.

- Áruaq atay, ne boldy?

- Jolda Gorbachevti kórdinder me?

- Kórdik!-dedi  sýrinip ketip, qayta túrghan Resey preziydenti Medvedov.

- Kórsender, men ornatqan kenes ýkimetin  qúrdymgha jibergen sol!

- Bizdi nemenege quyp kelesiz?-dedi ókpesi óship, ishek qarny auzynan shyghyp kete jazdaghan Putiyn.

- Qoldaryndy qysayyn dep...

- Nege?-dep qaldy qashyp kele jatqan Medvedov yshqyryn bir kóterip qoyyp.

- Mәlәdessinder! Sender ýshin quanyp kelemin!

- Qoyynyzshy, atay...

- Senderde bet joq eken, soghan quanamyn!

- Spasibo...-dedi Putiyn.

- Men siyaqty úyalmaydy ekensinder!

- Taghy da spasibo,-dedi Medvedov.

- Medvedov, saghan da rahmet, Putin dosyndy preziydenttik saylaugha qosqanyng ýshin...

- Sharshap kettim, «perekur» bolsynshy,-dep ótindi Putiyn. Sóitti de, jerge otyra ketti. Onyng qasyna alqynyp jetken Medvedov jayghasty. Lenin quyp jetti de, qatarlasyp otyrdy. Putin Leninning әruaghyna barlay qarap, jót­kirinip qoydy. Sosyn:

- Sәlemetsiz be?-dedi taghy da.

- Sender preziydenttikti dop etip aldyndar. Sóitu kerek.  Bir-birlerine laqtyryp otyrasyndar...

- Lenin atay, aitynyzshy, ne isteymiz?-dep mingirledi Putiyn, - halyq kóterilip jatyr! «Bәri jaqsy!» dep ekonomika men sayasatta da aldap keldinder deydi...

- Konstitusiyany jekeshelendirip alyndar!

- Itak jekeshelendirip alghanbyz.  Medvedov ekeumizding elu de elu aksiyamyz bar...

- Kaddafy siyaqty ólip qalmaymyz ba?-dep súrady Medvedov ýreylenip.

- Qoy, jaman sóz aitpa!-degen Lenin onyng basyna salyp qaldy.

- «Orys kóktemi» bastalghanday...-dep kýrsindi Putiyn.

- Bir kezderi «barlyq elderding proletarlary biriginder!» dep úrandatyp edim ghoy. Endi «Barlyq elderding esalandary biriginder!»

Osyny aityp túrghan Leninning әruaghy keri búrylyp alyp, túra qashty. An-tang bolghan Putin men Medvedov jalt qarap edi, qalyng halyq nópiri ózderine qaray keledi eken... Bir kezde olar Leninning әruaghynan da oza qashyp bara jatty... Jan degen tәtti-i-i...

«Abay-aqparat»