Egemendikke, azattyqqa - 20 jyl! «Aq týiening qarny jarylghan kýn»,- dep bәrine jar salsaq ta keshegi búlynghyr sayasattyng - orystandyru sayasatynyng shengelinen tshygha almay kelemiz. Tәuelsizdik alghanymyzgha 20 jyl bolsa da, ata-tegimizdegi «-ov», «-eva», «iyn», «ina», «evich», «ovich» degen jalghaulardan qútyla almadyq. Ótken ghasyrdyng jetpisinshi-sekseninshi jyldary nemese tuylghaly beri aty-jónin oryssha jazghyzyp alghan, ya bolmasa tólqújat alghan kýnnen bastap tegining orys tilinde jazylghanyn kórip kelgen adamdardyng ishinde ózining aty-jónining qazaqsha jazyluyn oghash kóretinder barshylyq. Búl - býgingi ómirdin, qazirgi qoghamnyng shyndyghy. Tәuelsizdik alghannan keyin,  birneshe jyldyng kóleminde qazaq azamattary aty-jón jazudyng últtyq ýlgilerine kóshe bastady. Adam tegindegi qosymshany alyp tastau «nauqany» bastalyp, sәnge ainaldy.  Keshegi qandastarymyz «ov», «ev»-siz otanyna oralyp jatty. Ata-tek jazudyng belgili bir dәstýrli ýlgisi bolmasa, basqa el týgili ózimizdi ózimiz moyyndamay qaluymyz mýmkin. Qazirgi ata-tekterimizdegi júrnaqtar men nebir affikster kóptep esimderimizge túraqtap aldy. Onyng alghashqysy  әli kýnge aiyrylmay kele jatqan «-ov, ev, ova»-dan bastap,  keshegi orystyng «-iyn, ina» qosymshasyn qosyp jazu, әli de azayar emes. Jalpy ol jalghaulardyng últtyq sanagha әseri  qatty tiyip jatyr. Últty әriyne,  әrbir adam jan jýregimen sýie bilu qajet. Sonda da últty aighaqtaytyn sana, tegimizde jatyr emes pe.

Egemendikke, azattyqqa - 20 jyl! «Aq týiening qarny jarylghan kýn»,- dep bәrine jar salsaq ta keshegi búlynghyr sayasattyng - orystandyru sayasatynyng shengelinen tshygha almay kelemiz. Tәuelsizdik alghanymyzgha 20 jyl bolsa da, ata-tegimizdegi «-ov», «-eva», «iyn», «ina», «evich», «ovich» degen jalghaulardan qútyla almadyq. Ótken ghasyrdyng jetpisinshi-sekseninshi jyldary nemese tuylghaly beri aty-jónin oryssha jazghyzyp alghan, ya bolmasa tólqújat alghan kýnnen bastap tegining orys tilinde jazylghanyn kórip kelgen adamdardyng ishinde ózining aty-jónining qazaqsha jazyluyn oghash kóretinder barshylyq. Búl - býgingi ómirdin, qazirgi qoghamnyng shyndyghy. Tәuelsizdik alghannan keyin,  birneshe jyldyng kóleminde qazaq azamattary aty-jón jazudyng últtyq ýlgilerine kóshe bastady. Adam tegindegi qosymshany alyp tastau «nauqany» bastalyp, sәnge ainaldy.  Keshegi qandastarymyz «ov», «ev»-siz otanyna oralyp jatty. Ata-tek jazudyng belgili bir dәstýrli ýlgisi bolmasa, basqa el týgili ózimizdi ózimiz moyyndamay qaluymyz mýmkin. Qazirgi ata-tekterimizdegi júrnaqtar men nebir affikster kóptep esimderimizge túraqtap aldy. Onyng alghashqysy  әli kýnge aiyrylmay kele jatqan «-ov, ev, ova»-dan bastap,  keshegi orystyng «-iyn, ina» qosymshasyn qosyp jazu, әli de azayar emes. Jalpy ol jalghaulardyng últtyq sanagha әseri  qatty tiyip jatyr. Últty әriyne,  әrbir adam jan jýregimen sýie bilu qajet. Sonda da últty aighaqtaytyn sana, tegimizde jatyr emes pe.  Jadyra Qajyghaliyeva, Erdos Berkinbaev, Erbol Sarmurziyn... t.b. «ov», «ev», «iyn» júrnaqtary arqyly jasalghan esimderdi tizbektey beruge boldy.  Búl júrnaqtar azday olardyng ýstinen jamauyn jamaghanday, ózge jat  elderding lingomәdeniyetining elikteu júrnaqtary kelip qosyldy. Parsy tilinen alynghan «-i» júrnaghyn qosu  arqyly Núrlan Orazi, Núrlan Múrati. Arab teginde tughan jerin kórsetu ýlgileri de qaptap ketken. Ákim Tarazi, Túnghyshbay әl-Tarazi. Keyin orystyq ýlgidegi siyaqty, túrmysqa shyqqan qyz ózining tegine, kýieuining tegin qosyp jazu kezdesip jatady. Sonday-aq «kelini» sózin qosyp jazu, Ayjan Aytbaykelini, «әulet» sózin jalghap jazu, Amanghazy Sattymúrat әuleti, Sayran Bәken әuleti, oghan qosa «nemeresi», «úrpaghy»  sózderin jazu sәnge ainalghan Maghjan Aydar nemeresi, Beken Nazar úrpaghy, jәne de «tegi» degen sózdi qosyp jalghau Núrlan Ahmettegi, nemese eshqanday qosymshasyz Edilhan Ómirtay, Erbolat Quatbek,  siyaqty ýlgilerdi de kezdestirip jatamyz. Mine, osylardy bayqay otyryp, biz qazaqtyng ata-tegining birizdiligi qalyptaspaghanyn kóremiz. Alayda  búl birizdilikting qalyptaspaghanynyng kerinen aty-jón jazu auyzdyqsyz ketti. Tipti keybireuleri asyra siltep, «tegi», «úly», «nemeresi», «kelini», «ýbiri», «úrpaghy» degen júrnaqtardy da qosyp jatyr.  Jalpy búl jaghy endi qisynsyz. Tóltuma tegimizde birizdilik qajet. Managhy júrnaqtar, sózder býgingi tanda qazaq qoghamynda tegimizde kóptep molayyp bara jatqan júrnaqtar, sózder. Búl da bizge negizsiz, jat júrnaqtar siyaqty. Ózge elding lingomәdeniyetine elikteuding qajeti joq. Sondyqtan ata-tegin jazudyng tek bir ghana «úly», «qyzy» nemese tek aty-jónin jazu sekildi ýlgisin qoldanghan jón siyaqty. Mәselen últ sardary, janashyry, alashorda kósemi Álihan Bókeyhan ýlken mәsele etip kóterip, birinshi jalpyqazaq sezinde: «Qazaq aty-jónin orys halqyna eliktep, «-ov, -ev» dep jazu toqtatylsyn! Búdan bylay qazaq azamattary óz aty-jónderin últtyq dәstýrmen Abay Qúnanbayúly degen siyaqty jazdyrsyn, biz de Ahmet Baytúrsynúly, Álihan Bókeyhanúly bolayyq!» degen úlaghatty úsynys jasaydy... Áriyne, alash iydeyasy - últtyq iydeya. Ol últ bolu jolyndaghy úly múrattargha jol siltegen últtyq iydeya. Átten, sol kezdegi alashordanyng reformalary orystandyru sayasatynyng qiyanatyna úshyramaghanda, biz ózimizding tól tuma tegimizding sipatynda jýrer me edik. Dulat Amanjolúly, Erkebúlan Eleusizúly, Nazerke Slanbekqyzy... bәri osylay bolar ma edi.  Sonda bizding últtyq ruhymyz әlde qayda joghary bolar ma edi...

Al endi Keshegi solaqay sayasattyng qany tamyp túrghan zamanda qazaq óz aty-jónin qazaqsha jazbaq bylay túrsyn, tipti tegin aitudan qoryqty. Qújatqa aty oryssha jazylghan tútas últ solaysha Tәuelsizdik alghansha ishten tynyp, ózining zaty qazaq ekenin aita da almay keldi.  Sol tústa bir tanghalarlyghy, KSRO-nyng qúramyna engen 15 respublikanyng ishinde sany az bolsa da gruzinder «Kala-dze, Saka-shvili» degen ózderining últtyq ýlgisinen aiyrylmapty. Sol siyaqty armyandar da ózderining «Petros-yan» «Djiygerhan-yan»degen tól tegin saqtap qaldy. Al bizshe «úly», «qyzy» degendi saqtap qala alamadyq.  Ózimiz erikti týrde «-ov, -evti» tandap aldyq. Al sol tústa qylyshynan qan tamghan sol kenestik dәuirde de eshkimnen qaymyqpay, óz tegin taza qazaqsha jazdyrghan Bauyrjan Momyshúly kimnen qoryqty, kimnen qaymyqty...

Býginde kóptegen últtardyng ózindik tekterining júrnaqtary bar. týrikter «-oghly» jalghauyn jalghasa, korey halqy Pak, Li, Soy, Yun degen qysqasha tegin jazady. Osy orayda biz «úly»,  «qyzy» degen ýlgini engizetin bolsaq, bәri de týsinikti bolar edi. Tamyrymyzgha jarmasyp alghan orystandyru sayasatynan aryla almasaq ta, qazaqtyng kóshi týzu. Últtyq aty-jón jazu jýiesi týbinde qoldanysyna ener. Ol ýshin bәrimiz nemqúraylyqtan aulaq boluymyz shart. «El bolam deseng besigindi týze» demekshi, aldymen óz tilimizdi bóten jalghaularsyz, esh shúbar sózdersiz taza mengergen úly tilerding qataryna jetkizeyik.

«Abay-aqparat»