Assalamaghaleykum, Súltan bauyrym! Ar ma, bar ma? Jeltoqsannyng yzghary jýregindi qarymady ma? Jas janyndy ýsik shalmady ma? Múzdaghan joqsyng ba, jarqynym... Keudene óksik tyghyldy ma? Aqiqat pen anyzdyn, ótirik pen ólermendiktin, ashtyq pen toqtyqtyng arasyn eki-aq attap, bar men joqtyn, aq pen qaranyng qaysysy ras, qaysysy jalghan ekenin bile almay shermende bolyp jýrsing be?. Shyryldaghan shyndyq kómeyine keptelip maghan bar syryndy aqtarghyng keletin shyghar. Qolyna qalta telefonyndy alyp, mening nómirimdi neshe ret terdi ekensin. Kýnde «ayshylyq alys joldan jyldam habar alghyzghan» agentinnen de kóniling qalyp, qapalanyp otyrsyng ba? Ekeuimiz de qayghy men quanyshtyng emeshegin tel emgen, osy elding oghlandary emes pe ek?. Ár qazaq sening jalghyzyn, әr qazaq mening jalghyzym edi. Joq, әlde qanghyghan oq qata tiyip, «aqtyq sapardyng aq bozyna» mingen beykýnә ne alatauday әkendi, aq kiymeshekti sheshendi, ne asyl aghang men inindi, ne altyn әpkeng men qaryndasyndy qara jerding qoynyna berip, qan jútyp qalghan joqsyng ba? Senen habar ala almaghan son, týrli jaman oy janymdy kemirip barady. Múnday kýireuik pende emes em... Nege, mazam ketti, nege? Súltan, «jaman aitpay, jaqsy joq». Aldymen sen ózing amansyng ba? Aman bolsan, jeltoqsannyng jeline, temirdey berik biylikting tezine, «arandatushynyn» kózine, jelauyzdardyng sózine qaramay habar jetkizshi, maghan...

Assalamaghaleykum, Súltan bauyrym! Ar ma, bar ma? Jeltoqsannyng yzghary jýregindi qarymady ma? Jas janyndy ýsik shalmady ma? Múzdaghan joqsyng ba, jarqynym... Keudene óksik tyghyldy ma? Aqiqat pen anyzdyn, ótirik pen ólermendiktin, ashtyq pen toqtyqtyng arasyn eki-aq attap, bar men joqtyn, aq pen qaranyng qaysysy ras, qaysysy jalghan ekenin bile almay shermende bolyp jýrsing be?. Shyryldaghan shyndyq kómeyine keptelip maghan bar syryndy aqtarghyng keletin shyghar. Qolyna qalta telefonyndy alyp, mening nómirimdi neshe ret terdi ekensin. Kýnde «ayshylyq alys joldan jyldam habar alghyzghan» agentinnen de kóniling qalyp, qapalanyp otyrsyng ba? Ekeuimiz de qayghy men quanyshtyng emeshegin tel emgen, osy elding oghlandary emes pe ek?. Ár qazaq sening jalghyzyn, әr qazaq mening jalghyzym edi. Joq, әlde qanghyghan oq qata tiyip, «aqtyq sapardyng aq bozyna» mingen beykýnә ne alatauday әkendi, aq kiymeshekti sheshendi, ne asyl aghang men inindi, ne altyn әpkeng men qaryndasyndy qara jerding qoynyna berip, qan jútyp qalghan joqsyng ba? Senen habar ala almaghan son, týrli jaman oy janymdy kemirip barady. Múnday kýireuik pende emes em... Nege, mazam ketti, nege? Súltan, «jaman aitpay, jaqsy joq». Aldymen sen ózing amansyng ba? Aman bolsan, jeltoqsannyng jeline, temirdey berik biylikting tezine, «arandatushynyn» kózine, jelauyzdardyng sózine qaramay habar jetkizshi, maghan...

Súltan, esinde me, ekeuimiz tandy tangha soghyp, talay ret sher tarqatyp  edik qoy. Ekeuimiz talay mәrte oisha bolashaghymyzgha sapar shegip, qiyaldamaushy ma edik? Sol qiyalymyzdyng deni óz qamymyz emes edi. Tek jonghardyng júlynyn ýzbegenimizdi, irgedegi oryspen de, shýrshitpen de, qalmaqpen de, bashqúrtpen de, hiualyqtarmen de tәuelsizdikting әz jolynda bilekting kýshin synasqanymyzdy, sonyng nәtiyjesinde osy jerge ege bolghanymyzdy sóz etetinbiz. Basqanyng emes, tek qazaq últynyng azattyghy ýshin shybyn janyn shýberekke týiip, ýsh jýz jyldyq bodandyq qamytyn sheshu jolynda qan tókken babalarymyzdyng erligine tang qalatynbyz. Biz tughan jyly bolghan 1986 jylghy kóteriliske ózimizshe «últ-azattyq qozghalys» dep bagha beretinbiz. Sol últ-azattyq qozghalysqa qatysyp, «nashaqor», «maskýnem» atanghan әke-sheshelerimizdi keremettey ayap ketetinbiz. Temir biylikting temir tabanynda taptalyp, iyleudegi qúmyrsqaday kýy keshken olardyng jayy jýregimizdi tilip, túz sepkendey әser etetin.

«Egeuli nayza qolgha almay,

Enku-enku jer shalmay,

Erlerding isi biter me?» Súltan biz  qolymyzgha nayza ornyna qalam ústaghan edik. Qazaqtyng sayyn dalasyn sol qasiyetti qalamnyng arqasynda sharladyq. Mahambetting jyrynda aitylghan aqiqatty, shyndyqty biz de aitpaqqa talpyndyq. Aqiqattyng eng azy on jylgha keshigip jýretinin bilsek te, alghan betten qayta almadyq, qaytu oiymyzda da bolmady. Sen birge ótkizgen kýnderdi Almatygha qaldyrdyng da, tughan ólkene attandyn. Sol jaqta jýrip, jurnalistika maydanyna atoy salmaq boldyn. Sodan beri sening shygharmashylyghyng kýn sanap ósti. Sening qalamyng sóz etken mәselege bey-jay qaray almaytynmyn. Sening aqiqatty aitatynyna imanday senetinmin. Mine, sen tughan Janaózendegi alasapyrannyng bastalghanyna bir qansha kýn boldy. Tughan  jerindegi jaydy bú búqarana eng birinshi jetkizetin de sen boluyng kerek edi ghoy, bauyrym! Sebebi, o jaqtaghy jaydyng jiligin shaghyp, mayyn ishetin senen ónge kim bar, kim? Al, sen bolsan, eling emes, myna maghan amandyghyndy bildire almay otyrsyn, Súltan!

Súltan, studenttik shaqty esine týsirshi... Jeltoqsannyng on altysy jaqyndaghan tústa bir qauyrt tirshilik bastalushy edi ghoy. Elding sanasyn ýrey biyleytin. «Kóterilis bolady eken» degen qaueset keulep ketetin. Jataqhanadan shyghyp bara jatyp qayda baratynymyzdy aityp, esep berushi edik. Basqa júmysy joqtay basshylyq basqan qadamymyzdy andushy edi. Kólenkesinen qorqatyn ústazdarymyzdyng qylyghyna kýletinbiz. Súltan, búl kýletin nәrse emes eken. Áneki, Janaózendegi jay maghan sony týsindirdi. Naqaqtan-naqaq kisi óldi. «Arandatushylar» oinaq saldy. Adam óz ajalymen aqtyq sapargha attansa jaraydy, óltirdi ghoy, bireudi emes, birnesheuin. Halyq jayshylyqta qoydan juas. Al bir bas kóterse...

Súltan bilesing be? Mening ishki kýdigim degbirimdi ketirip bara jatyr. Songhy kýnderi telearna men internetti ainalsoqtap qaldym. Ózge qoldan ne kelsin?! O, jaryqtyqtardyng jaghy bir sembeydi.  Resmy aqparattar «shyqpa janym, shyqpa» bolyp túrghan janymdy jaralap-aq jatyr. O, gharipim, qaytyp jaralanbasyn? Bәrine kinәli búzaqy jastar eken. Olay bolsa, bәrin qiratqan da, órtegen de, (sen, qúy senbe) óltirgen de solar bolyp shyqpay ma? «Búzaqylardyng degenine kóngen de, aitaghyna ergen de, iyti bop ýrgen de «solar» eken-mis» demey me, besiktegi balamyz. Tegeurindi biylik «kýshik asyrap it etken, ol baltyrdy qanatqannyn» kerin keltirip jatyr. Búl biylikting aqtaluy siyaqty. Sol jastardy asyraghan jәne «núrly bolashaqqa» sendirgen biylik sudan taza, sýtten aq bolatynday syiqy bar ma? Kómeskilep jiberdim be? Onda basqasha kósileyin. Múnayshylar shildening shilingir shyjyghan kýninde kýnge qaqtalyp, әleumettik tensizdikti tu etip alangha shyghyp edi. Al, biylik «it ýrip, keruen kóshedinin» keypin kórsetti. Múnayshylar múny sarghaya, sarghaya kýzge jetti. Jiyrma jyldyq toydyng qamy moyyn búrghyza ma? Múnayshy aighayy masa shaqqan qúrly bolmady. Ol aighaydyng janghyryghy jeltoqsannyng yzgharyna ilindi. Biraq, búl kezde bizding biylikti shyrshanyng jyluy jylyta bastaghan bolatyn. «Ash balamen toq bala oinamaydy» emes pe? Búl bir qaraghan adamgha ash balanyng aqtyq túyaq serpui sekildi kórinedi eken, Súltan... Sol aqtyq túyaq serpu tәuelsizdik meyramymen dәlme-dәl kelui nelikten a? Bú orayda «toydyng shyrqy búzyldy» dep emes, «qazaqtyng shyrqy búzyldy» dep alandauymyz kerek-ti. «Sol alang kýige týsirdi» degen jastar kimder? Sol jastar degen úghymnyng ishinde sen de, men de ketpeymiz be, Súltan?! Sol sebepti de, aldymen «arandatushygha» ergen nening aq, nening qara ekenin ajyrata almaghan, ajyrata almaytyn jastardy emes, arandatqan sayasy mýddelerdi kinәlauymyz kerek emes pe? Solardy tezge salmay túryp, jazalaushylardyng tizesi janaózendikterge batsa, sol qayghy emes pe? Áleumettik tensizdikti jeleu etken búqarada kinә bar ma? Boluy mýmkin de emes qoy... «Ózindegi b-ty kórmey, ózgedegi shoqty kóru» biylikke kerek pe? Mәsele әu basta sheshilse, «qúda da, qúdaghy da» tynyshtalar edi ghoy.

«Elbasymyz búl dýrbelendi jasaghan múnayshylar emes ekenin, múnyng bandittik toptardyng úiymdastyrghanyn aitty. Sonymen qatar, múnyng artynda syrtqy kýshterding de túrghanyn tilge tiyek etti». Áriyne... Senbeske laj joq. Dese de, Súltan meni bir mәsele qatty mazalap otyr. Resmy aqpargha sýiensek, sol dýrbelende tolqyghandardyng sany bes myngha juyqtapty. Demek, alaqanday ghana Janaózende bes myngha tayau «búzaqy» bolsa, jergilikti biylik ne qarap otyrghan? Júldyz sanap otyrdy deyin desek, oqigha sәske týste oryn aldy emes pe? Janaózende bes myng «búzaqy» bolsa, Almatyda milliondap sanalatyn shyghar!

Súltan, ótken joly maghan telefon shalghanynda Janaózendegi múnayshylardyng múnyn múndap edin. Jeti ay boyy tolqyghan qazaghynnyng sózin estiytin qúlaq bolmaghanyna narazy ekenindi aityp: «Shyghysta jeti kempir «qalanyng kórkin ketiredi» dep Alash ziyalylaryna eskertkish qoydyrmay tastady. Al, batysta myndaghan qazaq óz jerinde jýrip, ózine tiyesili aqshasyn ala almay jýr. Biylikke múnayshylardyng jeti kempirlik qadiri bolmaghany ma?» dedin.  Áriyne, sol kezde júmbaqtap aitqan sózine mәn bere qoymappyn. Býgin qarap otyrsam, sening sózinde jan bar eken. Sonau Semeyde «jeti kempir aitty» dep Alashtyqtardy ardaqtay almaghan kim? Qazaq eken... Bes myng «orys» qarsy shyqty dep, tilin úlyqtay almaghan she? Qazaq. Ekstremisterding lanynan ýrikken she? Ýrkitken she? Taghy qazaq. Songhy kezdegi jaylardy tizbeley bersek býgin tauysa almaspyz. Janaózende «búzaqylyqqa» (tyrnaqshanyng ishindegi) barghan kim? Qazaq. Tayaq jegen she? Taghy qazaq. Dýrbelendi bastaghan she? Oq atqan she? Atylghan she? Ózimizding qarakózder.

Eh, Súltanym-ay! Tәuelsizdikting jiyrma jyldyq mereyli merekesinde men bar syrymdy búlay aqtaramyn dep oilappyn ba? Shat-shadyman kýlkimdi auyr múngha aiyrbastaymyn dep pe edim? Ózime-ózim jau bolyp, óz sausaghymdy ózim kesem dep pe edim? Bir anadan tughan bauyrdy alalaymyn dep pe edim? Estiysing be, Súltan!

Qyrghyz aghayyn atqa qonghanda: «isherge asy, kiyerge kiyimi joq, o bayghústar qaytsyn endi» dep edik. Bishkek pen Osh otqa oranghanda halyqtyng «mәdeniyetsizdigine» qynjylys bildirgen edik. Súltan mine, endi óz «mәdeniyetimizdin» jetken jerin kórip otyrmyz. Ózge el, ózge júrt: «Múny istegen qazaqtar emes, syrtqy kýshter ghoy. Múny múnayshylar emes, «búzaqylar» jasaghan» dep bizdi aqtay ma? Tirnektep jinaghan abyroydy, shelektep tógip alghan Janaózen oqighasy osymen úmyt bola sala ma? Berekesi ketken elding jayy op-onay onala sala ma? Joq. Dәl osynday kezde bizdi kim demeydi, kim? Súltan, aitshy... Últtar (dúrysy qazaq qana últ, óngesi diaspora) dostyghyn jeleu etkender qayda? Bireuining basy auyryp, baltyry syzdap jatyr ma? Bir emes, assambleya atynan deputattyq mandat alghan jeti birdey «túlghamyzdyn» ýni nege shyqpaydy? Alaulatyp, jalaulatqanda aldyna jan salmaytyn sayasy toptar nege tilin tistep otyr? Nege ayaq astynan jazushylar, aqyndar, ziyalylar kerek bola qaldy, joghary jaqqa? Áriyne, olar eldi tynyshtandyra alsa, qúba-qúp. Al, Janaózen tynyshsyz bolyp, búqaralyq aqparat qúraldary tyna qalsa, ne bolady? Sening jayyndy, sening elinning jayyn qalay bilmekpin.

Ýisiz-kýisiz qazaqtyng qabyrghasyn qaqyratqan «Baqay» men «Shanyraq» oqighasy kezinde kózimizge jas alyp edik. Sol jas qúrghamay jatyp, taghy da kónilimiz bosasa ne bolmaq? Sayasat birde betin beredi... Birde... Sol sayasy oiynnyng peshkasy bolu, sol peshkanyng jyldar ótkennen song batyrgha ainaluy dәl býgin ýshin kerek pe? (Onsyz da tyrnaqshanyng ishindegi «batyryn» az ba edi?) Kisi ólimi múny aqtay ala ma? Sayasat ayaq asty basqasha týshkirse, sodan úshqyndaghan týkirik bolu kimge abyroy alyp berip edi. Sol sebepti de, Súltan, er basyna kýn tughanda jalang ayaq su keshemiz de...

Súltan! Qarashy... 1986 jyldyng 16 jeltoqsany... «Qazaqty qazaq basqarsyn» dep әlemge atoy saldyq. Osydan bes jyldan keyin, dәl osy kýni tәuelsizdigimizdi aldyq. Sodan jiyrma jyldan keyin... dәl osy kýni... «býlik»... «búzaqylyq»... (tyrnaqshanyng ishindegi) boluy... kezdeysoqtyq pa? Syrttan bolsyn, ishten bolsyn, әiteuir bir sayasy mýddelerding kәrine mingeni aqiqat... Búl qazaqqa abyroy әpere me, әpermey me, ony tariyhqa qaldyru qanday әdiletsizdik-ә?! Endi, sóz joq, bireulerding qolyna kisen salynady, Súltan! Osy bir yzgharly kýnderding azabyn tartady, azabyn... Ol azap eling ýshin ar azaby men jan azabyna ainalsa she? Ar men jan azaby kózimizden jas emes, qan sorghalatsa she? Ony qalamymyz qúrghata ala ma? Súltan, múnyng bәrin uaqyt kórsetedi. Qazaqtyng basynan múnday nәubәt talay ótken... Sol sebepti, sen sabyrly bolshy. Sen batyr eding ghoy, Súltan! Sening tuystaryng da, tughandaryng da kil myqtylar... Elin, júrtyng myqty bolsynshy. Halyq bәrinen de biyik, bәrinen de ýstem. El degenine jetedi. «Kóp qorqytyp, tereng batyrmay ma?» Meni de oy tenizine laqtyryp, túnghiyghyna boylatyp bara jatqan kópting isi emes pe?

Hat sonyna jazylghan PY-SY

Súltan! Songhy tórt kýnde shybyn janymdy qoyargha jer tappay jýrmin. Qús bolyp úshyp jeter em, qanatym joq. Sondyqtan da, qanaty bar hat jazyp otyr, paqyryn... Mening keudeme tyghylghan óksik, sening janarynnan jas bolyp tambasa eken, kýnning núrynan jaralghan Súltanym!

"Abay-aqparat"