Bir nәrsening basy ashyq, elimizde jemqorlyqtyng tereng tamyr jayyp ketkendigi sonshalyq, jeti basty aidahar sekildi bir basyn kessen, ekinshisi ósip shygha keledi. 

Sybaylas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl dep atalatyn aty da, zaty da qaharly agenttik shamasy jetkenshe kýresip te jatyr. Alayda búl indetting әzirge boy beretin týri bayqalmaydy. Óitkeni múnyng tamyryna balta shabugha tiyisti zanymyz tym solqyldaq, tym keshirimshil. Aldymen qazirgi milliondap emes, tipti milliardtap jeytinderdi qara jerge qazyq qylyp qaghyp jibertindey qatty yzagha batyp, aldy on jyl, arty on bes jylgha týrmege toghytyp jiberedi. Sonan son, ashuy qayta ma, әlde bayaghy sol ayaushylyghy sezimi oyana ma, kim bilsin, әlgi aty-shuly jemqordy eki-ýsh jyldan keyin, «qúday aldynnan jarylqasyn» dep, «qayda barsan, onda bar» dep, bostandyqqa qoya beredi. Halyqtyng nesibesin taghy da asay ber, eshkim de bóget bolmaydy. Tek asyra siltep ústalyp qalmasan, bolghany.

Minekey, «bizdegi zang ataulyny izgilendiru kerek» degen syltaumen qanday da jemqor «merziminen búryn sharty týrde bosanady». Múnday azusyz bapty әbden jattap alghan alayaqtar kimnen aiylyn jisyn, budjetting qarjysyn bir asap, odan qaldy paramen kelgen milliondardy taghy da jambasqa basyp, bir qarq bolyp qalady. Bir qyzyghy, ózimiz ylghy ýlgi tútyp, auzymyzdy ashyp, kózimizdi júmatyn shetelding eshqaysynda da jemqorlargha bizdegidey erkindik joq. Kesilgen merzimdi týgel otyryp shyghady.

Mine, әlgindey alayaqtargha múnday «ayaushylyqtyn» aqyry memleketke ýlken qauip ekendigin sezgen Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaev qara qúrttay qaptap ketken jemqorlardyng ómirin tym jenildetip jibergen «shartty týrde bosanu» degen bapty mýldem alyp tastaudy úsyndy. Múny jaqyndaghy óz Joldauynda taghy da qaytalap, ondaylardy keleshekte memlekettik qyzmetke jolaptau kerektigin taghy da eske saldy.

Memleket basshysynyng múnday «kónilshek» bapqa erekshe nazar audaruy beker emes. Bizde jemqorlardyng ómirining tipti júmaqqa ainalyp ketkendigin qalyng júrt jaqsy biledi. Jәne bir qyzyghy, merziminen búryn bosanatyndar jay qatardaghy qylmyskerler emes, «týieni týgimen, biyeni jýgimen jútqan», asa qauipti qylmyskerler qataryna jatatyndar.

Fakti me? Jetip artylady. Mәselen, alysqa barmay-aq, kezinde býkil elimizge «әkimdikting ýlken isi» degen atpen keng jayylghan oqighany alyp qaralyq. Qostanay qalasynyng әkimi Ahmetbek Ahmetjanov sonau 2015 jyly ózining eki orynbasary Maqsat Qaliyev, Frunzik Arakelyan degendermen birigip, ondaghan million tenge para aldy degen aiyppen qatang jazagha tartylghan. Sot aldymen ózinshe «qatty» ketti. Basty jauapty Ahmetbekov tura 13 jylgha, al Qaliyev tórt jylgha, Arakelyan jeti jylgha bas bostandyghynan aiyryldy. Biz bolsaq, «Biylikti jeke basynyng banggha ainaldyrghan alayaqtar layyqty jazasyn alghan eken» dep bórkimizdi aspangha attyq. Alayda, búl quanyshymyz úzaqqa barmady. Qostanaydyng soty sol bayaghy «kónishektigine» basyp, uәdesine tayyp ketti. Aldymen Arakelyan degenning merzimin eki esege qysqartty. Qaliyevtqa kesilgen merzimdi de ýsh jylgha azaytyp, ol kelesi jyly-aq bostandyqqa shyqty. Ákim de búl «myrzalyqtan» shet qalghan joq. Onyng týrmedegi tirshiligin alty jylgha deyin kemitti. Al arada tórt jyl ótpey-aq búl kisiniz de otbasymen quana qauyshty. Tek bir ókinishtisi, biz ol kisining «búl quanyshyn» bólise almadyq. Óitkeni, әdil sotymyzdyng aldymen ony on ýsh jylgha sottap, sosyn tórt jylgha jetpey bosatyp qoya bergendigin qanday qisyngha siyatyndyghyna aqylymyz jetpey, airan-asyr boldyq.

Alayda merziminen erte bosanudyng rekordyn, bir kezde elimizding últtyq ekonomika ministri bolghan Quandyq Biyshembaev bastaghan edi. «Asa iri kólemde para aldy» degen aiyppen (anau-mynau emes, tura 1 milliard tenge) 2018 jyly 10 jylgha sottalghan ol, kelesi jyldyng qazan aiynda-aq abaqtymen qosh aitysty.

Al elimizdi әlemge tanytady degen ataqty «EKSPO-2017» últtyq kompaniyanyng qarjysyn mol asap qoyghan «Astana EKSPO-2017» últtyq kompaniyanyng qúrylys departamentining bastyghy Qajymúrat Ýsenov (bayaghy qayta-qayta adam basa beretin erke balanyn» әkesi) týrmede tek bir jyl ghana otyrdy. Ayta bersek, múnday faktiler jetip artylady.

Jaraydy jemqorlardyng jolyn kesetin, olardy tәubesine keltiretin zanymyz solqyldaq, olardy týrmede tolyq otyrghyzbay, merziminen búryn bosatyp jiberetin bap engizilgendikten sottarymyzdyng auzy buuly, ayaghy túsauly delik. Alayda tipti sol «asa meyirimdi» baptyng ózine óreskel qayshy keletin, tipti zandyq jaghynan mýldem qiyspaytyn tústa da keybir qylmyskerlerge nege múnday jenildik jasalatyndyghyn týsinu qiyn.   

Bir qyzyghy, múnday óreskel jaghday taghy da bizding Qostanayda oryn aldy. Osydan túp-tura 7 jyl búryn Batys Qazaqstan oblystyq sport basqarmasynyng bastyghy Mýsilim Ondaghanov «úiymdasqan qylmystyq top qúryp, memleketten 135 million tenge úrlady» degen aiyppen 9 jyl 9 aigha sottalghan edi. Alayda ol kesimdi merzimdi toldyq ótemesten biyl tamyz aiynyng ortasynda Qostanaymen qosh aitysyp, tughan jeri Oralgha qaray attanyp ketti. Sosyn, nege ekeni belgisiz, arada eki apta ótisimen onyng izimen arnayy jasaq jiberip, qolyn kisendep, Qostanaygha qayta alyp keldi. 

Mine, osylaysha, әueli bosatyp, sosyn týrmege qaytadan toghytu sekildi, qisyngha da, zangha da syiyspaytyn Qazaqstan zannamasynda «jana da tosyn oqigha» oqulyqqa enetin boldy. Óitkeni zangerlerding aituyna qaraghanda Ondasynovty merzimenen búryn bosatu da, sosyn ony qaytadan týrmege qamau da mýldem zansyz eken. Sebebi, Ondasynovtyng merzimenen búryn bosatyluy әlgindey bapqa mýldem qayshy keledi. Óitkeni ol, birinshiden ózine salynghan aiyptyng jartysyn da tólemegen. Al, ekinshiden, eng bastysy ol týrmening qatang tәrtibin mýldem mensinbey, ýnemi óreskel búzyp otyrghan. Tipti kezinde onyng óz dostarymen birge týrmedegi kamerada dastarhan jayyp, qazy men qartagha móltektep toyyp otyrghan «kurorttyq» jaghdayy turaly týsirgen beynetaspa ghalamtor arqyly dýiim júrtqa tarap ketken edi. Endi mine osynday jandy «ózine kesilgen merzimning ýshten birin ótedi» degen syltaumen, erkine qoya bergen. Sóitip, bizding sotymyz zandy bir emes, qatarynan eki ret búzghan. 

Olar sirә bizding Preziydentimizding «merziminen búryn shartty týrde bosatudy toqtatyndar» degenin tipti shybyn shaqqan týrli kórmeytin bolar. Eger bizding sottarymyz memleket basshysynyng sózin qúlaghyna ilmeytin bolsa, ózderining zandy qúqyghy búzylghan jandardy qorghaugha qúlyq tanyta qoyar ma eken? 

Jaybergen Bolatov

Abai.kz