Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3083 0 pikir 21 Jeltoqsan, 2011 saghat 03:45

Býlik býgi

Bekqoja Jylqybekúly. Býlik býgi

Kempir-shal men ker kelindi qaghystyryp qoyghanday

topalangha ainalghany әli esimde toy balday!

Toygha kelgen toghyz aimaq aqúdaylap,

u úrttap,

qaytyp edi úly toydan búl ómirge toyghanday.

 

Oylanbaghan oi-qiyal túr jol shetinde qyryq myn,

syzatyna kirip alyp sylandaghan syryqtyn.

Jyltyndaghan jyrtyq sәule jatyr jerde shashylyp,

qúran oqyp qúlap ólgen basyna aq jiliktin.

Sýiek-sayaq byltyr kýzde toy jasaghan sekildi,

kesirinen kemik bolyp jatyr jambas býliktin.

Býlik jayly Aydyng temir býiregi túr býlk etpey,

ketip bara jatyr kerde,

kerdeng qaghyp,

kýlip Kýn.

Kýn men Aydyng nesi keter!

Jarylghany qyzyq bop

túr olargha jerde jýrgen bir-bir qara túlyptyn.

 

Bassyzdyq bazary

 

Alyp oidy zangharday

an-qús otyr angharmay.

Jauyp jatyr parlament

minbesinen zang qarday.

Aq boran,

jel azynap,

alayaq oy andarday

aynalada josyp jýr...

Qayqang qaghyp han narday,

shen men shekpen jelip jýr

Qúday bolyp alghanday,

jýlgesiz oy jýregi

qara halyq qamynyn

biltesine jalghanbay.

Auyl iyti úlyp túr

kóshken júrtta qalghanday.

 

Bekqoja Jylqybekúly. Býlik býgi

Kempir-shal men ker kelindi qaghystyryp qoyghanday

topalangha ainalghany әli esimde toy balday!

Toygha kelgen toghyz aimaq aqúdaylap,

u úrttap,

qaytyp edi úly toydan búl ómirge toyghanday.

 

Oylanbaghan oi-qiyal túr jol shetinde qyryq myn,

syzatyna kirip alyp sylandaghan syryqtyn.

Jyltyndaghan jyrtyq sәule jatyr jerde shashylyp,

qúran oqyp qúlap ólgen basyna aq jiliktin.

Sýiek-sayaq byltyr kýzde toy jasaghan sekildi,

kesirinen kemik bolyp jatyr jambas býliktin.

Býlik jayly Aydyng temir býiregi túr býlk etpey,

ketip bara jatyr kerde,

kerdeng qaghyp,

kýlip Kýn.

Kýn men Aydyng nesi keter!

Jarylghany qyzyq bop

túr olargha jerde jýrgen bir-bir qara túlyptyn.

 

Bassyzdyq bazary

 

Alyp oidy zangharday

an-qús otyr angharmay.

Jauyp jatyr parlament

minbesinen zang qarday.

Aq boran,

jel azynap,

alayaq oy andarday

aynalada josyp jýr...

Qayqang qaghyp han narday,

shen men shekpen jelip jýr

Qúday bolyp alghanday,

jýlgesiz oy jýregi

qara halyq qamynyn

biltesine jalghanbay.

Auyl iyti úlyp túr

kóshken júrtta qalghanday.

 

Naryqtanyp nazarym

 

Aldarkóse aldap ketip neshe dýrkin,

neshe ret,

bas qatyrdym aldanudyng sebebine keshirek.

Kesh te bolsa,

aqyl tisim shyqqanyna tәube qyp,

qúldyq úryp jýrmin kýnde Kýn qúdaygha bes ret.

 

Bes әreket namaz oqyp,

naryqtanyp nazarym,

kók qaghazben ólshenetin mylqau ómir bazaryn

aqyl oimen tizgindeuge amal izdep,

alqynyp,

Payghambardyng móldir búlaq sekildi tap-taza aryn

taba almay,

qúlaghymdy shúqyp kýnde azaly ýn,

tirshilikting jalghyzayaq jolymenen jorghalap,

kelemin kón kónil-kýiding kóterip ap azabyn.

 

Auyt Múqiybekúly. Jasa!

 

Jasa, jasa, Mahambetting úrpaghy,

Týsinedi o, senderdi júrt әli.

Batady әli myna kýn de qyzaryp,

Atady әli әdiletting bir tany.

 

Basylmapty-au bayaghy sol ekpinin,

Ruhy ólmegen úrpaghy eding tektinin.

Manghystaudan nayzaghayday shatyrlap,

Saryarqagha, Alataugha jetti ýnin.

 

Jau almaydy batyr qyz ben myqty úldy,

Jan aiqayyng úly erlikti úqtyrdy.

Dauysynnan býkil qazaq oyanyp,

Ayqayynnan býkil qazaq tik túrdy.

 

Basyndy eshkim ie almaydy atyp oq,

Túrsyn dәiim jýreginde tasyp ot.

Óz jerinde otyrghanda, bauyrlar,

Basynugha basqalardyng haqy joq.

 

Allam ózi asyraydy adaldy,

Jalaghannan saqta, Qúday, tabandy.

Sening baryp baltyryna tiygen oq,

Mening kelip jýregime qadaldy.

 

Bozdaqtarym qyzyl qangha malyndy,

Órt sharpydy teregindi, talyndy.

Ala jazday jattyng kýnge qaqtalyp,

Jaramadyq bir súraugha halyndy.

 

Joly búran, sory qalyng el edin,

Jantaq edi jandy jaldap jegenin.

Nege shyqtyn, nege búzdyng shyryqty?

Bir súraugha jaramadym sebebin.

 

Qara qytay seni ayaydy dep pe edin,

Maghan mәlim tym ashynyp ketkenin.

Tausylghanda tóziming men amalyn,

Jaramady myltyq kezep jetkenim.

 

Ketti dep ek kelmeske endi zar-zaman,

Kýnnen de óttik kýrmeui kóp, targhalan.

Ghasyr boyy bostandyqty ansadyq,

Oq atpaghan búl qazaqqa bar ma jan?

 

«Úly Otan» dep týrdim keshe men bilek,

Ayghay saldyq Áliya-Mәnshýk jendi dep.

Bostandyqqa tolmay jatyp jiyrma jyl,

Oq atamyz úrpaghyna endi kep.

 

Qajydyq qoy, jinalystan, toydan da,

Payda bar ma kóp sozghannan boydy algha.

Jón-au deymin asyp ketken jandargha,

Dәl osylay bir tanytyp qoyghan da.

 

Baba qylyshy bar eken-au belinde,

Ese berme, eshkimge de jelinbe!

Óz mýddesin qorghamaghan sorlylar,

Qorghap erteng jarytpaydy elin de.

 

Baqyt kýiin bastap endi shertip ek,

El boldyq pa túrlauy joq, serti kóp.

Odan góri jinap alghan jón edi,

Qandastardy jýrgen syrtta tentirep.

 

Tolsyn qazaq mening baytaq dalama,

Sol qazaqtan janym mening sadagha.

Auyryndy kóterisken qasqayyp,

Bauyryndy búzyq deme, jan agha!

 

Atqyzghanym azghyndyq-au mergenge oq,

Kókiregimdi bara jatyr sher dendep.

Óz namysyn qorghaugha әbden haqyly,

Qazaq elding tiline erip kórgen joq,

 

Qúr aldaugha jayymyz joq kónetin,

Alpauyttar aqymyzdy tólesin!!!

Qazaghy bar Núrsúltanda arman joq,

Ádiletting aq jolynda óletin.

 

El birligi - Elim ýshin myqty kýsh,

Qosylsa eken endi kelip qútqa yrys.

Eng aldymen qazaghynnyng qamyn je,

Qazaqstan bolsyn deseng typ-tynysh.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3242
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5395