- Deputat bolghanynyz bir basqa, kәsipker retinde de esiminiz belgili. Osylardan búryn el sizdi jeltoqsanshy retinde tanidy. KGB-nyng kadryn qarasaq, arasynda megafon ústap jýresiz. Sol kezde taspagha týskenderding deni ayausyz jazalanyp, 5-6 jyldy arqalap kete bardy. Osynday zobalannan qalay aman qaldynyz? Kim arashalap qaldy?

- Deputat bolghanynyz bir basqa, kәsipker retinde de esiminiz belgili. Osylardan búryn el sizdi jeltoqsanshy retinde tanidy. KGB-nyng kadryn qarasaq, arasynda megafon ústap jýresiz. Sol kezde taspagha týskenderding deni ayausyz jazalanyp, 5-6 jyldy arqalap kete bardy. Osynday zobalannan qalay aman qaldynyz? Kim arashalap qaldy?
- 1986 jyly Ortalyq Komiytetting sheshimine narazylyghymyzdy bildirip, alangha shyqtyq. Oiymyzdy, pikirimizdi aittyq, kýrestik, tirestik. Últtyq mýddemizdi kózdep, namysymyzdy ayaqqa taptatpaugha tyrystyq. Sol kezdegi qazaq jastary ózining ruhy myqty ekendigin kórsete bildi. Kóterilis kezinde qasymda jýrgen azamattar maghan megafondy berip, tóbelerine kóterip aldy. Eshkimnen jasqanbay: «Osy alannan ketpeyik, Ortalyq Komiytetting sheshimimen biz kelispeymiz. Basshy bolar azamat halyq arasynda da bar» - degen óz oiymdy ashyq týrde aittym. Jigitter meni kóterip túrghanda taspagha týsken boluym kerek. Basqa da azamattar sol kýni jol-jónekey, kósheden, alannan ústalyp kete bardy. Ústalghannan keyin jazalau soyqany bastaldy. Ústalghandargha qauly shygharyp, týrmege jauyp, isin sotqa joldap jatty. Men sekildi alanda kadrgha týsip qalyp, ony fotosuret qylyp shygharghan son, jeltoqsan oqighasyna qatysqan azamattardy izdeu kezinde JOO-gha, zauyt-fabrikalargha jiberip jatty. Sol kezde KGB: «Suretterding ishinen studentteriniz ben júmysshylarynyz bolsa kórsetulerinizdi talap etemiz», - desti. Jeltoqsannyng yzghary әli basylmaghan, aqpan aiy bolatyn. Búl uaqytqa deyin meni ústay alghan joq. Bar bolghany, kadrdaghy fotosuretpen tauyp aldy. Mening sottalmauymnyng basty sebebi, keshigip qolgha týsuim bolyp otyr. Keybir azamattar «Ol kadrgha týsse, nege jazalanbady?» dep jatady. Zandy súraq. Meni tauyp alghannan keyin 6-7 ay tergeumen boldy. Is-әreketimnen qylmys tappaghan boluy kerek, әlde isti ary qaray apara almaghan shyghar. Qalay bolghanda da ol kezdegi jaghday basqa, sayasy ahual bólek edi. Sondyqtan mening halyq aldynda arym taza dep oilaymyn. Eger men basqa is-әreketke baryp, dúrys sóilemegen bolsam, qasymda jýrgen studentter, kurstastarym sodan bergi uaqytta maghan qatysty jaghymsyz әngimelerding shetin shygharar edi. Sol kezderi sabaq bergen oqytushylar maghan barynsha kómektesip baqty. Mysaly, Úlan Saghynyshúly degen «Sovettik qúqyq» pәninen beretin azamat (Qazir sudiya bolyp júmys isteydi - avt.) onasha shaqyryp alyp, jasyryn týrde tergeuge dayyndady. Búryn tergeushi bolyp istegen kisi ghoy, qanday shara qoldanatynyn, ne dep jauap beru kerektigin jiti týsindirdi. Dekanymyz Kәkim Dýisenbaev qolynan kelgenshe qorghap qaldy. Solay bola túra, maghan qarsy studentter atynan týrli hattar úiymdastyryla bastady. Maghan qarsy jazylghan pikirler boldy. Tergeu kezinde kóteriliske qatysqan kóptegen studentterding tizimin kórsetti. Men bolsam, «birde-bireuin tanymaymyn» degennen basqa lәm-mim dep jaq ashpadym. Tek óz isime jauap berip, artyq әngime aitqanym joq. kóptegen jastar kóterilis bolghanda ústalyp, temir tordyng arghy jaghyna toghytyldy. Alandaghy barlyq adamdy sottau mýmkin emes edi. 15 myng adam kóshege shyqqan bolsa, sonyng 99-y ghana sottaldy. Qalghandary әkimshilik jauappen shekteldi.
- Jeltoqsan oqighasyna qatysty úiymdar jetip artylady. Sonday birlestikter nege birikpeydi?
- Jeltoqsangha qatysty úiymdar qarasy óte kóp shynynda. Solardyng basy birikkeni dúrys edi. Nege kóp deseniz, әrqaysysynyng óz pikirleri bar. Qosylugha eshqaysynyng niyeti joq. Biri «biz sottalghanbyz» dese, endi biri «anau nege sottalmady?. Sebebi, qatysqan joq» degen sekildi oi-pikir bildirui mýmkin. Meni osy jaghynan kinәlaytyn azamattar da bar. Biraq qanday jaghdayda da onyng barlyghy qújatpen dәleldenui kerek. Taghy bireui «men ortasynda jýrdim. Maghan jaghday jasasyn» degendi algha tartady. Jeltoqsan oqighasyna qatysqan azamattar tek jeltoqsan aiy jaqyndaghanda ghana emes, jyl boyy júmys jýrgizuimiz kerek. Biz bәrin ýndeuden bastaymyz. Árqaysysynyng әreketi ýndeuge qol qongmen shektelip jatyr. Jeltoqsangha qatysqan әr azamat bir-birimizge kinә taqqansha, birigip, zandy mәrtebesin aighaqtaytyn Zang jobasyn qabyldaugha atsalysuygha tiyispiz.
- Qazir elimiz sayasy nauqannyng aldynda túr. Saylaudan keyin Parlament keminde eki partiyaly bolsa, qanday ózgeris әkelui mýmkin?
-Parlamentte populizm, ózin kórsetu, BAQ aldynda sóilep túryp, júmys tobyna kelmey jatatyn jayttar jii bolady. Bolashaqta osynday jayttardy boldyrmauymyz kerek. Kóppartiyaly bolu arqyly oi-pikirler, kóteriler mәseleler, aitylar oilar ashyq bolady. Óitkeni әrqaysysynyng algha qoyghan maqsaty, saylaualdy baghdarlamasy bar. Sol kólemde halyqqa qyzmet kórsetuge atsalysady. Osy jerde pikir qarama-qayshylyghy tuuy mýmkin. Múndayda tek bereke-birlik qajet. Aynalyp kelgende, júmystyng bәri zang shygharu prosesin jetildiruge, jandandyrugha arnalsa dúrys bolar edi. Deputattar bir-birimen aitysyp, týrli úsynys jasauy mýmkin. Biraq sonyng barlyghy, sayyp kelgende, dauys berumen sheshiledi.
- «Núr Otangha» birden-bir bәsekeles partiya «Aq jol» deytin boldyq. Al «Aq joldy» auyzgha alsaq, qúramyndaghylardyng deni qaltalylar. «Núr Otandaghylardyn» da qaltasy júqa emes ekenin aita ketuimiz kerek. Deputat bolu ýshin qaltanyng qalyng boluy mindetti me?
- Halyq qalaulysy bolu ýshin bilim, tәjiriybe, halyqpen jaqyn júmys istey bilu kerek. Deputatqa qoyylar talap osy. Keybir deputattar búryn kәsipkerlikpen ainalysyp, basqa salada qyzmette bolghan shyghar. Aqshasy mol bolyp, sony kórsetkisi kelui mýmkin. Alayda Parlamentke ótkennen keyin barlyghynyng baghasy birdey. Mәjilis oy men pikir, úsynys jasay alatyn dengeydi talap etedi. Moyyndaymyn, bizde týrli azamattar bar. Árqaysynyng qoghamda ózindik orny bolghan son, әr partiya tizimine qosyp, «osy azamattar bolashaqta deputat bolsa, halyqqa adam qyzmet ete alady-au» degen ýmitpen ýmitkerlikke úsynuda. Sondyqtan búl jerde eshqanday partiyanyng iskerlik bedeline, tizimdegi azamattardyng ar-namysyna, qadir-qasiyetine núqsan keltirmeuimizge tyrysuymyz kerek. Qos partiya arasynda bәseke - atqarylghan júmystar. 
- Qazaqstandaghy saylaugha syrtqy sayasy kýshter óz yqpalyn tiygizui mýmkin be?
- Bizde partiyalardy syrttan qarjylandyrugha tyiym salynghan. Syrtqy sayasy kýshterding aralasuyna jol berilmeui kerek. Jasyryn týrde jýrip jatsa, ony memleket jiti nazarda baqylap otyrady. Al әrbir partiya syrttan keletin qarajatqa emes, qolda barymen, óz kýshimen júmys istegeni abzal. Óitkeni, búl bizding túraqtylyghymyzgha, memleket qauipsizdigine óz әserin tiygizeri anyq. Sodan keyin partiya saylauda emes, saylau ótkennen keyin kelesi saylaugha birden dayyndyqqa kirisip jatsa esh útylmaydy. «Qashan saylau keledi» dep kýtip jýrip, uaqyt jaqyndaghanda beldi bekem buu eshkimge jenis әkelmeydi. Men 1992 jyly alghash ret Jogharghy keneske deputattyq saylaugha týstim. Ol kezde jaspyn, jolym bolmady. Keyin 1999 jyly Mәjilis saylauyna týstim. Onda da óte alghanym joq. Halyqpen tyghyz júmys istey jýrip, tek 2004 jyly Parlamentting ýshinshi shaqyrylymynda ghana saylauda taza jeniske jettim. Sol sekildi әlemdik tәjiriybege sýiensek, bir saylauda birde-bir dauys ala almaghan partiya bes jyldan keyin biylik partiyasyna ainalyp jatady. Biz bolsaq, saylauda bir-birimizdi synaugha beyimbiz de, júmys isteytin kezde kórinbey ketemiz. Sondyqtan qay partiya halyqpen tyghyz qarym-qatynasta bolsa, júrt soghan dauys beredi.
- Tyghyz qarym-qatynasta bolu kerek deysiz. Siz qaybir jyldary saylaushylarynyzben sottasyp, sonynda jenip kettiniz. Isti nege sotqa deyin apardynyz?
- Búghan deyin osy mәsele BAQ-ta birneshe ret kóterilgen edi. Ayagóz audanyna qarasty Tarbaghatay aulynyng 3-4 azamatynyng mening syrtymnan jasaghan is-әreketi «Jas Alash» gazetine shyqqannan keyin órshy týsti. Audannyng birqatar azamattary atalghan basylymgha hat jiberip, «Jas Alash» gazetindegi maqalany qoldaymyz, Sәbiliyanov aulymyzgha kelgen emes» degen maghynada maqala jariyalandy. Sodan keyin men ózimning ar-namysymdy qorghap, ony teriske shygharu ýshin birinshi «Jas Alash» gazetine, sodan keyin auyl túrghyndaryna osyny sotqa jetkizbey-aq teriske shygharynyzdar dedim. Óitkeni «Jas Alashtaghy» dýnie shyndyqqa janaspaytyn, iskerlik bedelime núqsan keltiretin әngime edi. Sebebi, Tarbaghatay aulynda oghan deyin tórt ret bolghanmyn. Auyldyng auyz su mәselesine kerek qarajatty respublikalyq budjetten qarastyrugha kómek qolymdy sozdym. Endi onyng júmysy dúrys jýrmey jatsa, ol mәsele atqarushy organgha qoyylatyn mәsele. Azamattar key jaghdayda dúrys týsinbey jatady. Jol jóndelmey jatyr, demek deputat kelip osy mәseleni sheship berui kerek dep oilaydy. Osylargha qatysty men deputattyq saual da joldadym. Júrt odan da habardar. Negizinen belgili bir toptyng úiymdastyrghan is-әreketi boldy. Júmys istegennen keyin halyq aldynda arymnyng tazalyghyn qalaymyn. Keyinnen sotqa kelgende azamattar keshirim súrap, qalghandary: «Biz tek aq qaghazgha qol qoydyq. Hatty kórgenimiz joq. Auyz su mәselesi boyynsha jazylyp jatqan hat dep aitty», - dep moyyndap, keshirim súrady. Qalghan tórt adam sotta mening deputattyq qyzmetime qoyatyn talaby joq ekenin aityp, keshirim súraghannan keyin bitimgershilik kelisimmen ayaqtaldy. Maqalany gazetke jariyalar kezde mening de pikirimdi basqan bolsa, múnday dau tumas edi.  
- Jalpy, ózinizge qatysty jazylghan maqalalardyng barlyghynyng daaq-qarasyn ajyratyp, әrisi ghalamtordaghy óziniz turaly pikirlerding de kim jazghanyn anyqtaydy ekensiz. Osy jaghy ras pa?
- Key jaghdayda jurnalister habarlasyp, «siz turaly týgen degen student osynday pikir aityp edi. Sol boyynsha habarlasyp túrmyz», - deydi. Sodan keyin men redaktordan: «Ol qay jerde jazylghan pikir, maghan kelip aitsynshy», - dep telefon nómirimdi berem. Keyinnen bayqasaq, onday student ómirde joq eken. Keybir kezde osynday pikir qarama-qayshylyq bolu ýshin, oidan shygharyp jazyp jiberetinder de bar. Byltyr «Azattyq radiosynyn» saytyna: «Men Sәbiliyanovty taba almay jatyrmyn. Tauyp beruge kómektessenizder eken. Mening otbasylyq jaghdayymnyng nasharlyghyna baylanysty ol kisiden kómek súrayyn dep edim. Oquymnyng aqshasy tólenbey jatyr», - dep Ayagóz audanynyng Barshatas auylynyng qyz balasy pikir qaldyrypty. Pikirdi oqyp, kómekshim radionyng saytyna: «Jaz boyy eldi aralady. Barshatas auylynda boldy», - dep, baylanys nómirimizdi kórsetip, pikir jazdy. Álgi qyz ony oqyp, bizge habarlasatyn shyghar dep edik, arada biraz uaqyt ótse de esh habar bolmady. Sodan segiz ay ótkende baryp, qyzymyz habarlasyp, kómek súrady. Sóilese kele, búrynghy mәn-jaydy aitsam, «Men eshqashan ol saytqa pikir jazghan emespin», - dep otyr. Tipti esh habary joq. Osynday jayttardy keybir jurnalister әdeyi úiymdastyrugha sheber.
- Sizdi el 2000 jyldardyng basynda aitystyng demeushisi retinde tanydy. Keyinnen siz ol jaqtan tóbe kórsetpediniz. «Jýrsin Ermanmen kelispey qalypty» degen qanqu sóz de aityldy. Biraq Tәuelsizdikke arnalghan aitysta sizdi kórip qaldyq qoy ...
- Búl turasynda «Núrtay aitysqa qayta oraldy» desek bolady (kýldi). Aytys últymyzdyng tól óneri bolghannan keyin, mýmkindigime qaray ýnemi qoldau kórsettim. Shyn jýrekten ónerdi qadirlep, damysa eken degen niyet boldy. Aqyndar óz oilaryn aitsa eken degen niyetpen jasalghan әreket edi meniki. Songhy ýsh-tórt jylda aitysqa demeushi bolmaghanym ras. Biraq ol men aitystan jeripketti degen әngime emes. «Nege demeushilikten ketti» deseniz, aitystyng ótkiziluine baylanysty Jýrsin agha ekeuimizding arasynda biraz týsinbeushilikter bolghany shyndyq. Ol týsinbeushilik ekeuimizding jeke mәselemiz bolghandyqtan, bir-birimizge degen eshqanday ókpe-renishimiz joq. Ótken joly biraz azamattar otyrghan jerde «Qatelik jibergen bolsam, keshirim súraymyn» depdim. Óitkeni men Jýkennen kishimin, jaspyn. Oghan arlanbaymyn. Bolashaqta, bastaghan júmysymyzdy toqtatpay jalghastyra beremiz. Sebebi, búl halyqqa kerek nәrse. Jeke basqa qatysty bir-birimizdi el aldynda kinәlap jatsaq, úyat bolar. Jyraqtap ketsek te, aitysty qúr jibergen kezim siyrek. Menen kómek súraytyndar óte kóp, biraq bәrine birdey qoldau kórsetu mýmkin emes.
- Sizding aldaghy uaqytta qyzmetteósuiniz mýmkin be?
- Ol jaghyn bilmeymin. Biraq qanday júmysty atqarsam da, eshkimge ziyanymdy tiygizbey, taza isteuge tyrysam. Bireulerge key sózim tiyip ketip, mening jibergen saualdarym únamay jatady. Bireuden attap, tikeley Ýkimetke saual joldap jatam. Sonday kezde men turaly kózqarasy ózgerui mýmkin. Bylaysha aitqanda deputat bolghangha deyin de, keyin de meni biylik tarapynan memlekettik qyzmetke shaqyrghan úsynys bolghan emes. Ekonomika salasynda júmys istep jýrgen bizge qyzmetke súranu degen oy kelmeydi de. Keybireuler osy salada júmys istesem, soghan layyqtymyn dep oilaydy ghoy. Deputat boldym ba - mindetimdi adal atqaru paryzym. Búl jaqqa ótpey qaldym ba, qaytadan qarjy salasyndaghy óz júmysymdy jalghastyra berem. Egerde basqa qyzmetke taghayyndap jatsa, oidaghyday atqarugha tyrysamyz (kýldi). 
- Deputattyqtan ketip memleketting baspanasyn tapsyrghannan keyin qayda túryp jatyrsyz?
- Áyelim, tórt balammen әu bastan ózimning jeke pәterimde túramyn. Deputat bolghaly Ýkimetting ýiin almappyn. Kezinde 9 jyl jataqhanada túrdyq. Bir bólmede 5-6 bala ómir sýrgen kezderimiz boldy. Jetim búryshty da jaghaladyq. Eng alghash ret elektrotehnikalyq zauytta ekonomist bolyp istep jýrgende óz-ózime 1992 jyly nesie berip, ýy satyp aldym. Onyng ózinde qolda bar aqsham azdyq etip, «Shúghyla» kinoteatrynyng aldyndaghy ýiding besinshi qabatynan zorgha tapqanym bar. Bertinde biznesim dúrys jolgha týsip, jaghday edәuir dúrystaldy. Almatyda 21 jyl, eki jyl Leningradta әskerde bolghanymdy qosyp eseptegende Semeyde 21 jyl túryppyn. Endi Astanada 21 jyl túrsaq, zeynetke shyghatyn shygharmyz (kýlip aldy).
- Otbasynyzdaghy qara sany kónilge qonady eken, balalarynyz turaly aitynyzshy...
- Ýlkenim Ákejan - 17 jasta, Núrlan - 14, Sara - 6 jasta, Ayagýl 2 jastan asty. Qyzyghy sol, qyzym Sara Parlamentting ýshinshi, Ayagýl songhy shaqyrylymynda ómirge keldi. Ýlken úlym on birinshi synypta oqidy. Arasynda ata-analar jinalysyna da ózim baryp túramyn.
- Deputattardyng deni shet elde demalyp, shet elden kiyinedi dep jatady. Búl mәseledegi sizding talghamynyz qalay?
- Áli kýnge deyin Parlament júmysymen bolmasa, egemendik alghan jyldardan bastap demalys ýshin shet el asqan emespin. Kerisinshe, ózimizding Alatau, Burabay, Qapal-Arasan, Qaton-Qaraghay, Alakól sekildi jerlerde otbasymmen 10-15 kýn demalatynym bar. Boyym alasa bolghannan keyin maghan kiyimder shaq kele bermeydi. Kóbine arnayy tiktiremin. Key kezderi qasyma әielimdi ertpey-aq, Astanadaghy dýkenderden satyp alam. Kýnde júmysqa bir kostum kii әdetimde joq. Ony aitasyz, júmys tobynyng otyrysy aldynda Parlament shashtarazyna kirip, shashymdy bir jóndetip alatynym bar.

Súhbattasqan - Jankeldi QARJAN

http://www.halyksozi.kz/news/view/id/1085