Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 7259 0 pikir 22 Jeltoqsan, 2011 saghat 04:34

Sәbetay Sypataev. Kók bórim kókke úlyghan

(Poema - integral)

 

Men - qazaqpyn!..

Erkindik ýshin jahangha keldim,

Jaratqan iyemning shattyghyn bóldim.

Dýniya esigin Abay bop ashyp,

Taghyna qoydym patshasyn sózdin.

Taghdyry bólek bir qauym elmin,

Peyilimmenen daladay kenmin,

Asan Qayghynyng armanyn qudym.

Múqaghaliymen mәngilikke endim.

Aspandy bermegen janbyrdy kórdim,

Mahambet keshken taghdyrdy kerdim.

Anqyldap ósken az ghana júrtpyn,

Tumysy bólek bir qauym elmin.

Túmar patshayym ordasyn kórdim,

Zamanalardyng jalghasyn kórdim.

Úly dalany enshilep alyp,

Myng jyldyqtardyng tarihyna endim.

Dauyldardan-dauylgha kirdim,

Bolashaghymnyng jolynda jýrdim,

Arqalanyp jalyndap jýrdim,

Jalghyzym - Jaratqan IYeme sendim!

Qabanbaymyn!

Bógenbaymyn!

Rayymbekpin, jauymdy jendim!

Tólening danalyghymyn,

Qazybek daralyghymyn,

Áyteke tilegindemin,

Qúrmanghazy kýilerindemin,

Qajymúkan bilegindemin,

Bauyrjannyng jýreginde edim...

Qasiyet qúramyndamyn,

Pәniyding synaghyndamyn,

Qobyzdyng búrauyndamyn.

Qorqyt...  múng týnegindemin.

...Dombyra serigim menin,

Órenimin Jambyldyn.

Qara óleng ómirim menin

(Poema - integral)

 

Men - qazaqpyn!..

Erkindik ýshin jahangha keldim,

Jaratqan iyemning shattyghyn bóldim.

Dýniya esigin Abay bop ashyp,

Taghyna qoydym patshasyn sózdin.

Taghdyry bólek bir qauym elmin,

Peyilimmenen daladay kenmin,

Asan Qayghynyng armanyn qudym.

Múqaghaliymen mәngilikke endim.

Aspandy bermegen janbyrdy kórdim,

Mahambet keshken taghdyrdy kerdim.

Anqyldap ósken az ghana júrtpyn,

Tumysy bólek bir qauym elmin.

Túmar patshayym ordasyn kórdim,

Zamanalardyng jalghasyn kórdim.

Úly dalany enshilep alyp,

Myng jyldyqtardyng tarihyna endim.

Dauyldardan-dauylgha kirdim,

Bolashaghymnyng jolynda jýrdim,

Arqalanyp jalyndap jýrdim,

Jalghyzym - Jaratqan IYeme sendim!

Qabanbaymyn!

Bógenbaymyn!

Rayymbekpin, jauymdy jendim!

Tólening danalyghymyn,

Qazybek daralyghymyn,

Áyteke tilegindemin,

Qúrmanghazy kýilerindemin,

Qajymúkan bilegindemin,

Bauyrjannyng jýreginde edim...

Qasiyet qúramyndamyn,

Pәniyding synaghyndamyn,

Qobyzdyng búrauyndamyn.

Qorqyt...  múng týnegindemin.

...Dombyra serigim menin,

Órenimin Jambyldyn.

Qara óleng ómirim menin

Qojasymyn taghdyrdyn!

Shabytym sharyqtatqanda -

Shegine jetem samghaudyn.

Yldiyndy da, órindi de.

Tanymaytyn tarlanmyn!

Týmen-týmen qol bastaghan,

Tau túlghaly sardarmyn.

Nayzasymen kók tiregen.

Apaytósti sarbazbyn.

Atqa qarghyp mingenimde,

Úrdym-       perdim - anghalmyn

Dýbirletken alamanmyn,

Japan dýzin jalghannyn!

 

* * *

 

Men - qazaqpyn!..

Tel óstim kýn menen týnmen,

Qasterlep senimning jolyn.

Namysym narqymdy bilgen,

Qanymda saqtauly tegim -

Qatulyq saqtyghym edi,

Parqymmen tasty jonydym,

«Qyz Jibek» pәk múnym edi,

Abylay - patsha kónilim!

Ojdanym jaralghan ottan,

Qoldaushym bir Tәnirim!

Senimning júldyzyn jaqqan,

Erkindik súltanymyn!

 

Qiyrlap shet jerde jýrdim.

Saghynysh, sherim kóp.

Yzgharly ótkelde túrdym,

Arqaly sheru bop.

Attyng jalynda jýrdim,

 

Kóshpendi ómir bop.

Oydyng jonynda jýrdim,

Enirep «Elim» dep.

Basyma kýn tughanda,

Etigimmen su keshtim.

Ýmitim kyrqylghanda,

Árua0tarmen tildestim.

Qanatym kayyrylghanda:

Án - «Nazar-Bazarmyn»,

Taghymnan aiyrylghanda

«Jeltoqsan»... kóz aldym...

Fәniyden ótsem,

Shejire ghúmyrymyn.

Joghalyp ketsem,

Asyldyng synyghymyn.

Dúshpanym satsa:

Adamnyng perisimin.

Óligim jatsa,

«Arlannyng terisimin».

El-júrtym tonalghanda

Aralday sualdym.

Tәuelsizdigim oralghanda,

Baladay quandym.

 

* * *

 

Men - qazaqpyn!..

Týrki tildimin.

Týghyrym Saqtan.

Kýnbiyimdi Kókbóri baqqan,

Bir otauymnan taraghan Ýisin,

Talay bir elding shaharyn shapqan.

Qanly men Qypshaq,

Oghyz ben Alash...

Bәri bir jerden

Bastauyn tapqan.

... Kýn balasymyn!..

Bir júrtym Ghúnnan.

Niyetim núrdan,

Quatym Haqtan!

...Qay zaman mynau,

Bú kimder ózi?

Saqtasyn kúday,

Úrpaghym, saqtan.

32-ni úmytpa, júrtym,

86-da kimdi aldy taqtan?

Iliming - Qúran,

Túnyghyng - iman.

Jauym joq deme,

Úranyng - «Attan!»

Talay da talay bozdaghym ótken,

Ajdahandy mýdirmey atqan.

Qúiyndaghan talabym qayda?!

Qúshtarlyghym... oralym úayda?!

Alatauyndy ainalyp shyghyp,

Úly Dalany bes orap jatqan.

...Qarashyghym-ay!..

... Janashyrym-ay!

Áumeser nәpsining soryna batqan.

Aqiyghym bar edi-au,

Qiyannan toyat alatyn.

Lashyn qúsym bar edi,

Aghylyp kelip, qaghatyn.

Aqqu qúsym bar edi,

Aydyngha qatar qonatyn.

Has batyrym bar edi,

Qayysqan qoldy jaratyn.

... Qolym qoramsaghymda jýretin...

Kózim ghalamsharynda bolatyn.

Adyrnany anyratqanymda,

Jauymdy jebem tabatyn.

Kýrenim kýldirlegende,

Say- sala qúlaq salatyn.

Alty qúlash nayzamdy oinatqanymda,

Alty  shaqyrymnan nayzaghay janatyn.

Qyryqtyng biri Qyzyrym edi,

Sәigýligim - kanatym!..

Jalghyz IYemning kúzyrynda edim.

Ózenim joghary aghatyn.

Darigha, dýniye-ay, bir adymda eken,

Mәngilik týnek-qara týn.

 

* * *

 

Men - qazaqpyn!..

...Qazyghúrt degen jerdemin.

...Bir balama shejire bastap bergenmin:

Zor baylyghyng - dining degem.

It - jeti qazynanyng biri degem!...

Búl keruen - mening keruenim!

Kólikten qara narym bar,

Júldyzdan joramalym bar,

Tarihym     qanmen jazylghan,

Til-kózge «sabalaghym» bar.

Jalpydan jamaghatym,

Jalghyzdan amanatym...

Tórt týligim,

...segiz qyrym,

...toghyz... torabym.

Jeti qazynamda bir oralym...

Úly toyyma «Tayqazanym» bar.

Jarqynym bar kýn bolyp kýlimdegen,

Altynym bar qadiri bilinbegen.

Syrym batyr mәngilik tariyhqa endi,

Nauyryzbay erligin halyq kórdi.

Menmúratym júldyzgha baghyt berdi,

Kýlteginim týnekti tilimdegen!!!

Sýiinshim bar quanyshymda jýgiretin,

Jórgegim bar jýrgenge ilinetin.

Dәm-túzymnyng júghymy yqylasymnan,

Dәuletim bar yntamen birigetin.

Erkindigim yntymaghymmen baghaly

Úrpaghyma mirasym qalady.

Jarym yrysym jaqsy sózimnen,

Jarty baqytym qolmen jasalady,

Óskenim alaqanymda,

Órkenim әr otauymda.

Mereyim biyiktigimde,

Ýmitim bolashaghymda,

«Uәdem qúday atynan».

Tәubam qanaghatymnan,

Negizim adam zatynan,

Ómirim mahabbatymnan.

Qúmaryndamyn ojdannyn.

Suyrylghanda almas qylyshpyn,

Qayshylyqqa enip suarylghanda.

Ot shashyp qadalar qanjarmyn!

... Pir - Beket asatayaghy.

Qiyryn tapqan

Oghylannyn!

Jetisu, Kókshe, Saryarqa,

Úlymyn arman taulardyn.

Han jaylauymnyng tórinde

Han Tәnirindey manghazbyn.

Ilimime izdengen ghana jetedi.

Bir ozsa, bәrinen niyetim ozyp ketedi.

«Kús jolynyn» kóshpendisimin,

Auyly-Atamekeni!..

 

* * *

 

Men - qazaqpyn!..

Ejelgi zamanadan,

Týisikpen habar alam.

Ómirding perzentimin,

Nәr aldym Jer - anadan.

Arghy atam arman quyp,

Seyhundy jaghalaghan.

Ruym - adam Ata.

Tuyldym Haua Anadan.

Abyzym qariyadan.

Anyzym dýniyadan...

Qazyghúrt kemesinin.

Mazmúnyn jobalaghan.

... Qaraqty baba bolghan,

Qanatty baba bolghan.

Tizgindep pendeligin,

Tilegin janalaghan.

Tylsymdar әleminin,

Qisynyn salalaghan.

Uaqyt dariyasy,

Baghytyn saralaghan.

..Kókbórim kókke úlyghan!..

...Baybórim ayan alghan...

Týstigim Temirqaayq,

Úshqynym - talap... arman.

Qúlpytas - teristigim,

Kiyiz ýy - kenistigim.

Oy tolqyn, sezim teniz,

Sóz degen qara marjan!

...Áulie baba bolghan...

...Ámbiye... Dana bolghan.

Bәri de bir atadan,

Bәri de bala bolghap.

... Dýnie sholaq eken,

Adamdar qonaq eken.

El kóshken, dәuir kóshken,

Daliyp dala qalghan.

... Qaraly kósh keledi...

Boz jorgha bos keledi.

Qamkónil qayran elim.

Baq qayda jana janghan?!

Saqtay gór, Jaratqanym,

Niyetti qaralardan.

Póleden, jalalardan,

Shyrmauyq zobalannan.

Ar, iman, shyndyghyng bar,

Qiyryn, qúrdymyng bar

Keudende janyng barda,

Laulap qal, «qonaq-adam».

Mayqy Biy!..

Arystan Bab!..

Beu, Iassauiy!..

...myng jyldy shamalaghan.

Qayyp Eren Qyryq Shilten,

... Ghayybym... pana bolghan.

Bәidibek, Balasaghún,

Dulati, Óteyboydaq

Ghasyrlyq asulardyn,

Biyigin baghalaghan.

Aq beren arystarym,

Jauyna dara barghan.

Otyzda orda búzghan,

Qyryqta qamal alghan.

Jaqsynyng aty qaldy,

Hat qaldy ghúlamadan,

Meyirim... Aysha... Gauhar...

Domalaq Anama tәn!

Aynaldym, analardan!

Birtuma babalardan!

Qaq jarghan qara qyldy.

Haq jolyn kalap alghan.

Aghynan aqtarylyp,

Oyymen ot tamyzyp.

Ár aluan ólshemderdin,

Qabatyn aralaghan

Tauymnyng qasiyeti,

Sózimning qúdireti,

Dalamnyng úlylyghy,

Bir Alla Taghaladan!..

 

* * *

 

Men - qazaqpyn!..

Bir kóshim Jayyqka barghan,

Jayqaltyp ónirding gýlin

Qonysym Orynbor, Sauran...

Týrkistan gharyshym, núrym!

Qúntymnan qúralyp ólen,

Bilegem azuymdy aigha!..

Qúdalyq mynjyldyq degem,

Gýldenip túrghanda Sayram.

Bes jasta túlpargha mindim,

Ulanmyn qaytpaghan jaudan.

Syilasa bilgenge Qúlmyn,

Qúsym bar qolyma qonghan.

Ómirim, ótkelim-shynar,

Kózimin kónening - Ghúnnyn.

Jazyqty Kókbóri shyghar,

Jazyghym dalany sýidim!..

Ángimem, ol da bir núrdan,

Ánim bar Ámire salghan.

...Túrannan tabylghan qúmghan

Qarakóz qúrbymnan qalghan.

Dýnie óterin sezgem,

Belgi joq, «bir ghasyr kýnim.

Bir ózi bir eldi jengen,

Beybarys - túrashyldyghym!

Júldyzy jarqyrap tughan,

Sara qyz ólennen - tughyn.

Mәnshýk pen Áliya qyrdan.

Múhtarym - kemengerligim,

Ordam Áz Jәnibek hannan,

Qosqúlaq....qos shynar janghan.

Suanym Mekkege barghan

Sypatay jebemnen - túghyn,

Dәuirden dauirge keshtim,

Kórdim santarauyn joldyn.

Ásetting ghúmyryn keshtim,

Jyr laghyl - marjanyn terdim.

Qarasay, ór ómir edi,

Óztýrik, órenim edi...

Jekpe-jek ónerim edi,

Pash etken erligim Erdin.

Shoqan júldyzym edi,

Júldyzdy sapary qaldy,

Sýiinbay bir pirim edi.

...Keng etek shapany bar­dy...

Birjan dýldilim edi,

Maghjan jyr-ghúmyr edi.

Jigitting jighan mýlkinen,

«Ata júrt-Otany» qaldy,

Bas arys bauyrym edi,

Bauyrmal tilek boldym.

Ýsh arys jaryghym edi,

Týnekten týnekke endim.

Búhar alybym edi,

Qúlmambet dauylym edi.

Shәmshi әn dәuirim edi.

Oy-qyrda kýn ótkerdim.

 

* * *

Men - qazaqpyn!..

Peyilim - órisim menin.

Tamyrym terende

Meyirim jemisindemin,

Qúshtarmyn ólenge

Batqanda zamana múngha,

Ór keudem aq sauyt.

Qazynam dalada, qúmda.

Tórim - bir patshalyq!

Bolmysym jaraluymda,

Sharapat jaqsymnan

Túratyn danalyghymda.

Shyraghym - «taqsyr-jan»

Ómirding shyndyghyndamyn,

Bilmekke qúmartam.

Paryzdyng qúldyghyndamyn,

Qaryzym - «Kyl arqan».

Bir júrtym Qaghanat eken,

Qalyng el qúraghan.

Keyingim ne bolar eken?!

Búrynghym «jylaghan»...

 

* * *

Men - qazaqpyn!..

Qúlynym!

Botam!.. Qylyghy balday.

Balasy jaqsy qanday-dy.

Kýnekey mening aiday aq manday,

Qarakózimnen aumaydy.

Dýnie kezek,

Dýnie sholaq,

Dýniya jalghan aldaydy.

Ózimdi-ózim jattay syiladym,

Armansyz adam bolmaydy.

Jer tanyp jýrdim, el tanyp jýrdim,

Tauymda qyzyl býldirgen.

Qiyadan taptym tәnirin gýldin,

Qadirin onyng kim bilgen.

Túlparym barda, súnqarym barda

Myqtymyn!

Mәrtpin!

Sergekpin!

Bir kýnim qyzyq,

Bir kýnim qymbat.

Bir kýnim artyq bir kýnnen.

Ómirlik jolyn bir keshetúghyn,

Aqqugha qarap sýisingem.

Ang menen kúm tildesetúghyn,

Tóttimbet... Sýgir kýishimnen.

... Qúmaydan tazy asyryp

Quraydan syrnay jasadym...

Babamnyn júrtyn týisingem...

Boz jusannyng iyisinen!

Tútana tudym әke qanymen,

Qasiyetim ghoy ol menin.

Qyzyr babamnyng ósiyet sózimen,

Qauyshyp jatyr Jer-Kógim.

Týnlikten núryn tókti kýnim,

Bir auyz sózge tabynam,

Erkindigim men tektigim,

Ana sýtimen daryghan.

Úshqyrlyq aldym adyrnadan,

Qúlangha qúryq salamyn.

Bir kýndik sapar ómir maghan.

Tal besik - jarty ghalamym,

Aq penen qara birge me?

Ar ýshin jan qighanym bar

Qamshynyng sabynday dýniyede.

Ústara jýzindey imanym bar!

 

Men - qazaqpyn!..

Sóilep ketsem, sózimning Atasy bar.

Oylap ketseei, oiymnyng saqasy bar.

«Órkening óssin» deytin әjem.

Atamnyng bergen batasy bar.

Bólisip jegendi jaqsy kórem.

... Ólendi jaqsy kórem,

Senengeyin,

Altyn adamym bar,

Peshene kesene.

«Aqtaban» zamanym bar,

Kógerer kósege,

Beykýnә ghalamym bar

Aq batam,

Altynday sabyrym

... barmaqtay baghym...

... sadagha - janym!

Myndyghynnan myndyghyna qadamym bar!

Jaqsylyghym bar ot bolyp janatyn.

Sәigýligim bar oq bolyp aghatyn.

Eshkimnen qalar jaghday joq

Buyrqanyp túrghan talabym bar.

...Ótkerdim bastan,

«Qúlager» múnyn.

Ál-Farabiyding múragerimin.

Oyran bolghan Otyrardyn

Batyrmyn, dastanmyn,

Qolmergen Ospanmyn.

Armannyng bәri meniki,

Astyndaghy aily aspanyn!

Men - qazaqpyn!..

Erkindik úshin jahangha. keldim.

«Múnlyq-Zarlyqtan» súlulyq kórdim.

Qozy men Bayan bop: «bir molada óldim».

Mәngiliktemin!

Mәngiliktenmin!!!

Núr bolyp tógildim,

Jyr bolyp egildim,

Taghdyrym,

Dilim,

Ghúmyr - Injuim.

Tútasyp jatqan Ómirmin!

Tilegim tynyshtyghynda Elimnin.

Dýniyem týgelde «qonyrmyn».

Jýregim tabighatpen tamyrlas,

IYesimin Jerimnin!

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371