nemese  mýgedek mәtinder haqynda

Qazirgi tanda «tyndaushynyng qúlaghyn tesken» eser dauysty әnshisimen birge, talgham-talaptan júrday, maghynasyz, deni dúrys emes, dýmbilez,  mәnsiz mәtinder qaptap ketti. IYә, etika-estetikasy tyrday jalanash, kórkemdik sapasy syn kótermeytin «miyghúla», «mýgedek» mәtinder de jeterlik. Sosyn, qara sózdi yrghaqsyz, úiqassyz gói-góiletip, qúr dabyrlatatyp aiqaylay beretinder de kóbeydi. Qisyngha kelmeytindey jazylyp, qisyq aitylatyn nemese o basta týzu jazylghanmen, sóz mәnisin úqpaytyndar búra tartyp, «mayystyryp, qayystyryp» alghan әnder de barshylyq.  Ábden, aityla-aytyla auyz kópirip, jazyla-jazyla jauyrlanghan taqyryp bolsa da, nәtiyjesi  shamaly bolghasyn, taghy bir qayta oralyp soqqan artyqtyq etpes dep otyrmyz. Bәlkim, aityla berse, «sóz de, tyndaushy da» týzeler.

 

Qúr aiqay baqyrghan
Jýrekke әn be eken?
Ónersiz shatylghan
Kisige sәn be eken?

 

nemese  mýgedek mәtinder haqynda

Qazirgi tanda «tyndaushynyng qúlaghyn tesken» eser dauysty әnshisimen birge, talgham-talaptan júrday, maghynasyz, deni dúrys emes, dýmbilez,  mәnsiz mәtinder qaptap ketti. IYә, etika-estetikasy tyrday jalanash, kórkemdik sapasy syn kótermeytin «miyghúla», «mýgedek» mәtinder de jeterlik. Sosyn, qara sózdi yrghaqsyz, úiqassyz gói-góiletip, qúr dabyrlatatyp aiqaylay beretinder de kóbeydi. Qisyngha kelmeytindey jazylyp, qisyq aitylatyn nemese o basta týzu jazylghanmen, sóz mәnisin úqpaytyndar búra tartyp, «mayystyryp, qayystyryp» alghan әnder de barshylyq.  Ábden, aityla-aytyla auyz kópirip, jazyla-jazyla jauyrlanghan taqyryp bolsa da, nәtiyjesi  shamaly bolghasyn, taghy bir qayta oralyp soqqan artyqtyq etpes dep otyrmyz. Bәlkim, aityla berse, «sóz de, tyndaushy da» týzeler.

 

Qúr aiqay baqyrghan
Jýrekke әn be eken?
Ónersiz shatylghan
Kisige sәn be eken?

Eske taghy da Abay týsedi. IYә, qúlaq etin jegen shudan jýike qajydy.  Qazirgi әnderdi tyndap otyryp qazaq estradasyn maghynasyzdyq jaylap barady-au degen oigha eriksiz qalasyn. Biz býgin osynday mәnsiz mәtinderding birqataryn nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.Osy kýni Syrym Isabaev aityp jýrgen, «Men seni sýiedi ekem...» әni bylay bastalady: «Uaqyttyng jyljymaytyn, Tenizi arada túr». Jyljymaytyn tenizdi kórip pe ediniz?! Logikalyq baylanys qayda? Oilary shashyranqy, ashyp jetkize almaghan. Nemese «Men seni sýiedi ekem, Atyndy jattay almay, Men seni sýiedi ekem, Jylasam toqtay almay». Ne mәn bar osy mәtinde... Atyn jattay almaytynday ne kórinipti, sýise jýrekte jazylyp túrmay ma?! Hosh delik, atyn jattay almay-aq qoysyn. Biraq búl «men seni sýiedi ekemdi...» aqtap túr ma?! Al, nemese tórtinshi  tarmaqtaghy toqtay almay jylau arqyly sýietinin dәleldeu qanshalyqty nanymdy. Oilap kórinizshi... Mәtinning ón boyynan deni dúrys, tórt ayaghyn teng basqan, bir sózdi keziktire almaysyz... Keyingi kezderi «Jigitter» toby da әn mәtinine saldyr-salaq qaraytyn bolyp jýr. Bir tanylyp alghasyn boldy dey me eken, tyndarman talghamymen sanasudy qoydy. Mysaly: «Qalagha kelgen qara qyz» әnining qayyrmasy mynanday:

Ertengi kýnning bәri anyz,

Bolghanmen kórkem qalamyz.

Abaylap algha qaranyz,

Qalagha kelgen qara qyz.

Tórt tarmaq tórt jaqqa tartyp túr. Úiqastyru ýshin ghana alynghan sózder. «Ertengi kýnning bәri anyz, Bolghanmen kórkem qalamyz» arasynda ne baylanys bar. Ne maghyna bar... Múnyng úiqasady demeseniz «qara qyzgha» ne qatysy bar?! Ýilesim, ýndestik degeniniz atymen joq.«Aspangha» deytin toy әninde, «Kórgen kezde sәlemindi ayama, kórmeseng de sәlemindi ayama» degen joldar bar. Osydan ne týsinesiz?! Qúrastyrylghan, ýilesimnen ada, óli sózder jiyntyghy. Nemese «Sen oilama, Sen jylama, Jýregindi qinama. Búl sәtter de ótip keter, Sen kózdi ashyp júmghanynsha. Tәtti kýnder әli aldynda, Baqyt tabarsyng әli ómirden». Óleng men әndi әuezdi etetin aldymen úiqas bolu kerek. Mynau qara sóz ghoy.  Al, «Ana» әninde:

Ana sýtin sen de emdin,

Ana sýtin men de emdim.

Ana sýtin payghambarym,

Múhammed (S.Gh.S) ol da emdi.

Múny jiktemey-aq, bir tarmaqqa syidyrugha bolady. Ári janyna qozghau salatyn kuatty kýshi joq jattandy sózder. Múndaydan qashu kerek qoy, óner adamy. Úiqas jaghynan da úyatty. Joq, әnmen úiqastyryp jiberuge bolady dep oilay ma eken?! Ne desek te, búl «Jigitterdin» әn mәtinine degen talghamynyng kýrt tómendegenin kórsetedi.

Al,  Arman Dýisenovtin: « Aynalayyn jeneshem, Aymalayyn jeneshem», «Ayauly didaryn, aghama qimadym» - degen joldarynda qanday tәrbiyelik mәn bar. Orasholaq oy aitudan aldyna jan salmapty. Osy, ózi әn salatyn, ózi sózin jazyp, ózi әnin shygharatyn «talantty» jandargha «tanqalasyn». Án bir buyndy tәrbiyleytin qúral bolghasyn, ónerpazdar ózi ýshin emes, tyndarman ýshin júmys istese jón bolar edi-au. Beybit Qorghannyng oryndauyndaghy  Serik Syzdyqovtyng әnine jazylghan Arman Dýisenovting «Tyndashy janym» deytin tuyndysyn tyndap kórelik: «Ayazda tonghan qústay bop qaltyrayyn, Elesteusiz bir tang atyrmay janym...» Sananyzgha birdene bardy ma?! Osynday maghynasyzdyq, oisyzdyq, estradamyzdyng betine lay jaghyp túrghanyn «klassikterimiz» týisiner me eken.

Qar týsti qalyn,

Jauyp sening salghan jolyndy maghan.

Sen ýnsiz qaldyn,

Mahabbat joq, bәri, bәri de jalghan...

Nege ekenin bilmeymin,

Ne jylap, ne kýlmeymin,

Jýregim sen deydi...Búl Aygýl Imanbaeva oryndaytyn «Kýzding songhy kýni» әninin  mәtininen ýzindi. Júmyr da shymyr oidy, oy týgil  úiqasty emge tappaysyz. Mine, bir dertke bir dert qosylyp jatyr. Sahnanyng tórinen kórinip jýrgen Qayrat Núrtastan da sansyz qate tabugha bolady. Aldymen, qaybir jyly «hiyt» bolghan «Arman» әnin tarazygha salyp kórsek:

Arman!

Adastyrmay  meni qoya túr,

Jalghan!

Qúshaghyndy maghan jaya túr!

Bir qaynauy ishinde jatqan shala-jansar shiyki dýniye. Án mәtinin óleng deuge bolmas. Qarapayym logikaga salghanda arman degenimiz - adastyrmaytyn shyraq siyaqty  bolu kerek qoy. Al onyng әnde «adastyratynyn» bile túryp, «qoya túr» degen de esh qisyngha kelmeydi. Ólendi endi bastaghan jas ta búlay jazbaytyn shyghar. Sosyn qazir jastar arasynda keng taralyp, aitylyp jýrgen osy Qayrat Núrtas oryndauyndaghy Oljas Otardyng sózine jazylghan Bauyrjan Esebaevtyng «Auyrmaydy jýrek» әninde de qisynsyzdyq órip jýr:

«Nege oyattyng meni, jýrmeding be?

Oy-sanamdy mәngi jaulamay» Múnda  «mәngi» sózi orynyn tauyp túrghan joq. Sondyqtan «Bir sóz bir sózge jaryghyn da, kólenkesin de týsiredi»- dep Ghabit Mýsirepov aitpaqshy sózding sәnin ketirip túr. Ári úiqastary da әlsiz. Bir sózdi «bolmasa» men «auyrmaydyny» qaytalap, «kýnder» men «týnderdi» úiqastyryp aita beruge bolady eken-au. Sosyn ekinshi shumaghyndaghy myna bir jolgha kónil bólsek:

Bizdey emes, ol jaq jyly dey me?
Samghay ber, qanatyng talmasyn.
Jylatasyn-daghy, júbatasyn,
Árbir sózing batqan qorghasyn.

Ne týsindiniz?! Búldyr oi, búlynghyr maghyna, kómeski suret.Oydy anyqtap jetkize almaghan. Al «Ýnsiz jýrek» әninde:

Ýnsiz jýrek, ýnsiz keude, 
Ótip jatty ýnsiz týnder.
Tura qarap aitshy maghan, 
Bar ma baqyt búl ómirde?

Úiqasqan bir buyndy kórip túrghan joqpyz. Sonymen qatar, «Tura qarap aitshy maghan, Bar ma baqyt búl ómirde» búl ne sóz?! Oy men oidy ýilestiru,  qiilastyru jaghy kemshin. Áriyne búl Qayrattyng kemshiligi emes, biraq әnge, mәtinine talghammen qarau әnshining basty mindeti bolsa kerek! Qazirgi kóp әnshilerimiz әn әdemi bolsa boldy, sózge mәn bere bermeydi. Ekeui ýilespese, onyng jýrekke jetui de neghaybil. Shyntuaytyna kelgende, búl naghyz qasiret! Al, endi Almas Kishkenbaevtyng oryndauyndaghy Arman Dýisenovting әnine jazylghan Rinat Zaytovtyng «Saghyna beremin» mәtinin bezbenge salsaq:

«Ýnsiz ghana ishudemin,
Saghynysh degen shyryndy,
Qol jetkizbes qúsym menin,

Pәk janyng kimge jylyndy?» - deydi. «Saghynyshtyng shyrynyn»  ishkeni qalay?! Saghynyshty susyngha teneuge bolady ma eken?! Hosh, saghynyshty susyngha balaugha bolatyn kýnning ózinde, «qol jetpegen qúsyna» - degen saghynysh, shyrynday tәtti bolatynyna kýmәnim bar, jusanday kensirigindi alghan kermek bolatyn shyghar. Songhy tarmaghynda «pәk janyng kimge jylyndy»  degeninde de olqylyq bar, dúrysy «Pәk janyng kimge jylydy». Al, qayyrmasynda:

Saghyna beremin, tabyspaghanym, alystaghanym,
Tek qana sen eding - tilegimde, jýregimde, búl ómirde...

Kýldibadam! Úiqas bar demeseniz, maghyna ashylmaghan. Qúr úiqastar toby. Aytysker aqyn Rinat Zaytov sózge mәn bermese, joldan qosylghandargha aitar sóz joq!

Endi «Baqay» tobynyng әnshisi Bek Shәripting әni men sózine jazylghan «Ayagózdi» saraptap kórelik:

Kelemin, kelemin jýrek ezip,

Qay jýrekter, qalaysha neni sezip,

Toqtamaqpyn mәngilik beldi sheship.

Týsinip bolmaytyn ne dalbasalau. Kishkentay balanyng byldyrauynan jaman. Sonda búl ne, salaqtyq pa, әlde salghyrttyq pa? Nemese qazaqsha әn aitatyn ónerpazdarymyz ana tilindegi sózderding maghynasyn týsinbey me? Qazir kim kóringen mәtin jazghysh boldy. Sazgerligine úyalmay aqyn atyn tirkep aludy da sóket kórmeydi. Tipti әnshilerimiz de әn mәtinin ózi jazugha, key aqyn sózin «kýzep, týzep» jiberuge «sheber-aq». Shamasy jetpese, kompozitorlar qol úshyn sozady.  Áriyne qyzghanbaysyng ghoy... Jazsyn, shygharsyn! Biraq sózben oinamasa, sózding qasiyetin sezinse dúrys bolar edi. Kezinde shyqqan «Aqqayynnyng basynda...» dep bastalatyn әn de keng tanymal. Týkke túrghysyz әn. Ishi ishek-silendi qatyratyn «Ol da bireuding jalbyraghan balasy» syndy tirkesterge toly bolatyn. Jaulap aldy mahabbat, Ánim saghan arnalad,-degendi de qúlaq estidi.Tilin syilaghan, tilin úghynghan adam múnday orasholaqtyqqa jol bermeytin shyghar. Qúday, aqyryn bersin, aqyn men sazger kóbeyip, sózden qadir qashqan zaman boldy ghoy.

Ringo toby oryndaytyn «Úmytylmas» әninen de bir shyrayly sóz tirkesin kezdestire almaysyz.

Qolymda qos qolyn,

Kózimde tek sening qos kózing

Bir qadam at ta

Súlulyghyndy qúshaghyma jasyryp

Bar әlemmen tynyshtyqqa tebiren.

Jer betinen alystaghym keledi.

 

Árbir әsem sәtterdi

Árbir úmtylmas elesti

Jýrek týbinde mәngi

Mәngi saqtaugha mýmkin be?

Taghy da bir ret kel de

Taghy da bir ret kýlimde

Tebirensin sezim jýrek týbinde

Taghy da bir ret- dep qara sózben, mәn-maghynasy bolsyn, bolmasyn úra beredi! E, yrghaghy joq, ne úiqasy joq.  Osylay bos sózdermen toltyra salady. Key qaytalanghan sózdi dúrys deyin desek te, maghynagha júmys istep túrghan bir sózdi, tappaysyn. Osynday shatpaqty, osynday taqpaqty әn qylyp jýrgen «Ringogha» ne aitsaq eken?! Nemese búl jigitterding «Ghashyqpyn»:

Renjip ketkenine talay kýnderding jýzi ótti,
Qaydasyng janym sen qayda jýrsing izdeymin seni.
Týsindim men búl kinәmdi renjimeshi sen maghan,
Keshir meni janym keshir de maghan tez oral - әnin de qúlaghynyz shalghan bolar. Mәtinning ózi әn salyp túru kerek qoy,  búdan da jymdasqan bir sózdi taba almadyq. Esimi el auzyna alynyp, júrttyng kóz quanyshyna ainalghan «Melomende» de shashyranqylyq bar. Mysaly «Abayla, súlu qyz» әninde:

Balaghan balday qyz saghan jyr tógermin,

Baqytsyz bolmaymyz qosylsaq eger biz.

Jan bilmes mekenin jasyryn saraygha,

Bәribir jetermin sen jýrgen manaygha,

Abayla súlu qyz abayla - deydi.

«Balaghan balday qyz saghan jyr tógermin» degeninde «balaghan» ornyn taba almay mónirep túr. «Tógermin» men «eger bizdin» úiqasyp túrghany da shamaly. Sosyn «Tabamyn jolyndy bolsang da teng aigha» degen sóilem de maghynasyn tolyq  ashudy talap etedi. «Melomennnin» «O, mahabbat» (sózi    D. Qalmyrzaev dep kórsetilgen) әni de kópshilikke tanys:

O, Mahabbat qosu, alu,
Shygharyp salyp tosyp alu,
O, Mahabbat kýiip janu,
Bir kórgennen sýiip qalu.

Mahabbatqa әjeptәuir-aq «anyqtama» beripti. Meninshe, mahabbatqa anyqtama beruding qajeti joq. Mahabbattyng aty - mahabbat! Oghan «qosu, aluynyz da», «tosyp aluynyz da» ólshemge jýrmeydi, kórsetkishi bola almaydy.  Basqasha nәzik, syrly sezimge toly balama beruge bolatyn edi...

Múnan da soraqy óreskeldik Aziya toby oryndaytyn «Jýregimdi jauladyn» әninde shúbyryp jýr. Áni - Núrsúltan Batyrqúlovtiki (osy toptyng әnshisi), sózi - Daniyar Qambardiki.  Daniyar ólenning ne ekenin de bilmeytin jigit bolsa kerek. Sebebi sóz saptasy aqyngha úqsamaydy. «Qyzghanamyn» men «tamsanamyndy» úiqastyrsa ne deysing búl jigitke. Qayyrmasy da sәtsiz shyqqan «Bir ózindi joghaltsam, Qaydan izdep tabamyn». Qosylmay túryp joghaltudy oilaghany nesi. Ary qaray bylay jalghasady:

Qara kózing maghan qaray kýlimdegen,

Sýiem degen sózdering eljiregen.

Erindering qyp-qyzyl kýlimdegen,

Qara shashyng samalgha jelbiregen.

Hat jazayyn, hat jazasyng sen maghan,

Gýl de terip beremin men saghan.

Saghynamyn, sarghayamyn әr qashan,

Qúmar otym esh toymay bir saghan.

Adamnyng jany eljireushi edi, «Sýiem degen sózdering eljiregen»-dep sózdi eljiretip jibergen Daniyardyng «tapqyrlyghyna» «sýisinuden» basqa shara joq.  Án mәtininde tórt buyndy úiqaspen bastap, ýsh buyndy úiqaspen ayaqtaghan  «er» eken. «Qúmar otym  esh toymay saghan» degen tarmaqta da kiltipan bar. Qúmardy otqa tenese, ol - «toymay saghannyn» mәnin asha ala ma? Al, «sen maghan» men «bir saghandy» úiqasqa jatqyzugha bola ma?! «Aziya» tobynyng osy shamalas «Mahabbat araly» degen taghy bir әni bar. Jastar arasyndaghy «hiyt» әn desek te bolady. Úiyp tyndaydy. Ishinen selt etkizetin bir sóz tappaysyn. Ónsheng aitylghan, taptauryn sózder. Onyng ózin dúrys qúrastyra almaghan. Sosyn mynanday shumaghy bar:

Seni  kórdim, tang aldynda,

Salqyn tartty aramyzda.
Aq maralym qamaldyng ba?

Mahabbattyng aralynda!
Kógimnen ay aughanday,

Asylym joghalghanday,
Ketting ghoy ayaldamay

Alysqa,  eeeeuuuuuu! - deydi. Bir qaraghanda bәri dúrys sekildi. Ýnile qarasanyz týk te joq. Qúrama úiqastar.  «Tang aldynda» ony qaydan kórip jýr, týsin de me, búl jaghy bizge beymәlim. «Salqyn tartty aramyz da» birinshi tarmaqtaghy oigha ýndesip túrghan joq. Bastapqy shumaqta aqmaral aralgha qamalyp qalsa, keyingi shumaqta ayaldamay alysqa ketip qalady. Jalpy núsqasy osy. Sosyn, qazaqta sóz qúryp qalghanday, buyn jetpegen song «ouuu», «euuuuu» dep soza beru qanshalyqty qajet!!! Ne desek te, búl býgingi qazaq estradasyndaghy kóbisining ortaq kemshiligi. Bәrining aitatyny, sol jylau, jauapsyz mahabbat, bir kórip ghashyq bolyp qalu, joghaltyp alu, búdan basqa jana taqyryp joq. Enireumen, sýiip qalumen ayasy tarylyp qalghan...

Býrkit pen Aisha oryndaytyn, sózi A. Kópjasarova  dep kórsetken «Tughan jer» degen әnde mynaday joldar bar:

Óshpes ottay ystyq sezim,

Saghynyshtan synyp tózim,

Bulandy kózim.

Óshpeytin ot bolady ma?! «Alaulaydy ystyq sezim» dese de maghynasy mayysyp qalmaydy. «Bulandy kózim» degeni ne sasqany? Ásili, kózim jasauraydy degendi aitqysy kelgen bolar.  Terezening bulanuy zandylyq, al, kózding bulanghanyn kórmeppin. Búl - sózding mәnisin úqpay, jaza saludan tuyndaghan kemtar tirkester. Mine, «jýre bersen, kóre beresin» degendey, múnday mәtinderdi myndap tize beruge bolady, týgesip bitpeytin tәrizdimiz...

Al, Asan Perdeshovti kim synamady deysiz?! Ol oryndy da. Bir anyghy qansha synalsa da onalghan týri kórinbeydi. Qaytagha kýnnen-kýnge «aqyndyghy» artyp barady. Meyli ghoy, әn shygharsyn. Biraq, «sóz mәnisin úqpasa, óleng jazyp ne kerek». Baghasy arzandaghan sózge janyng ashidy da... Dәiek kerek pe, onda әnin, sózin ózi shygharyp, ózi oryndaghan «Úmyta almaymyndy» talqylap kóreyik:

Joq. Seni janym úmyta almaymyn.
Joq. Seni mәngi este saqtaymyn.
Joq. Seni janym úmytqanym joq.
Joq. Qadamashy jýregime oq.
Qalay ghana úmytayyn men,
Ózinmenen ótken kýnderdi.
Balshyryna qana almay qalghan,
Sol ghajayyp aily týnderdi.

Qalay bolsa solay jazylghan. Jútan... Kórkemdik ataulydan týk joq. Úiqasy әlsiz. «Balshyryna» degen «jana sóz» qosypty. Ásili, bal, shyrynyna bolu kerek! «Qolyng jetpey sening shashyna, Shashtarynnyng iysin saghyndym. Kýlimsirep túryp qasymda, Erkelegenindi saghyndym». Bir shumaqtyng ishinde «shashty» eki ret qaytalaudyng qajeti qansha? Sәulesin shashyp túrghan sóz kórinbeydi..Ónkey, shuaqsyz, sólsiz mәtin... Sosyn, osydan bir mysqal kem bolmasa, artyq emes «Eki qyz» degen әn oryndaydy. Sóz qoldanysy, úiqasy, jogharydaghyday. Bәlkim Asannan tatymdy oi, sýbeli sóz kýtuding ózi - eserlik shyghar. Áytpese, mahabbat turaly әnde, «Bir oqpenen eki qoyan atqym keldi» deushi me edi. Mәtinnen andaghanymyz, (dәldýrishteu, bәldir-batpaq bolsa da) eki qyzdy aldaghanyna ókinip túryp, «ey, jigitter esing bolsa bir qyzdy sýi» -dep, aqyl aita otyryp, qayyrmasynda:

Netken sezim keremet,

Kózinnen sezim sebelep,

Eki qyzdy birdey sýigen

Janyma artyq ne kerek-dep quanyshtyn, shattyqtyng kýiin shertedi.  Óz oiyna ózi qarsy shyghyp otyr. Kózinen sezimning sebelegeni de qyzyq...Osyghan qiqulap, shynghyryp, qosylyp aityp otyrghan jastardy kórgende qarnyng tipten ashady. Kinә kimde? Talghap tyndau ýshin de, tyndau kerek delik. Áy, biraq, mәndi, mәnsizin aiyryp talghammen tyndaytyn tyndarman da azayyp barady...Osynday әnderding biri «Denar» tobynyng oryndauyndaghy «Qara kóilek» әni. Tútastay, týbirinde týk joq. Oqyp kórelik:

...Men әnshi, men biyshi, men jigitting súltany,
Qara kóilek kiygen myqtylardyng myqtysy.
Jigitting jýregi mahabbatyng mekeni,
Qyzdargha mәlim ghoy mendey jigitting qadiri.
Kóilegim qara bolsa da, ózegim qaghazday appaq.
Maghan ghashyq bolghan qyzdar eshqashan bolmaydy qapa.
Al mendey jaqsy jigitti únatpaghan qyzgha aitamyn,
Sýimeseng problema qansha qosh bol, baqytty bol janym.
Aq kóilek kiysem bolar edi, aq kóilek appaq maqtaday.
Kók kóilek kiysem bolar edi, týsi kóktey kók aspanday.
Qyzyl kóilekti kiysem bolar edi, týsi gýl sýigen dalamday,
Biraq kiydim qara kóilek bir naghyz krutoy adamday.

Ánning mәtinin taldap kórelik. Aytamyn-au! Taldaugha túrmaydy. Mәtinde úiqas týgili, dúrys qoldanylghan sóz tappaysyz. Olaqtyng qolynan shyqqan kestedey olpy-solpy... Orys tilindegi sózder turaly eshtene demey-aq qoyalyq... Áytpese, «Sýimeseng problema qansha qosh bol, baqytty bol janym», Sonday-aq, «Biraq kiydim qara kóilek bir naghyz krutoy adamday». Búl ne sóz, búl ne maqtan?!  Ayta bersek, qate degen jayylyp jýr. Jenil-jelpi jazyla salghan. Tyndarman terendey, túshynyp tyndaytyn dýnie emes. Osynday qiyampúrystyq, osynday orasholaqtyq Ayqyn Tólepbergennin «Pah-pah-pah qanday ghajap iyisinde de» órip jýr. Búl san mәrte synaldy da. Synalatynday jóni bar. Júrt bekerge dýrlikpeydi ghoy. Mysaly:

Pah-pah-pah qanday ghajap iyis,

Shat-shat-shat qiyalyma iles.

Qanday ystyq jýregimnen sýiis,

Syzylghan kirpigimnen kýy úsh.

Robot sózder. Sanana sinbeydi, janyna jyly tiymeydi. Ne aityp túrghanyn әnshining ózi de týsinbeytin shyghar. Án mәtinining óne boyy osynday sózderden qúralghan. Jәne  mynanday da sózder bar: «Sәnin, tәnin, talghamyng ózinde, Jәne mendey jigitting qarsy emessing etuine» deydi. Jigit ne ete almay jýr sonda?! Ayqynnyng «Sәlem hat» әni turaly da osyny aitugha bolady. Júmyr sózderdi emge tappaysyz. Erbolat Qúdaybergenovting «Bizding jigitter, jigitteri de...» «eken», «eken» ayaqtala beretin qarabayyr, qaradýrsin әn. Jalpy Erekendi úiqas qyzyqtyrmasa kerek, kóp әnderi qara sóz. Sony ózi berilip aitqanda tamasha әn eken dep qalasyn.

Aynalyp kelgende múnyng bәri - asyghystyqtan, izdenbeushilikten, ózindik ishki «kórkemdik keneske» salmay qalayda әn shygharu ýshin bolghan yqtiyarsyzdyqtan tuyndaydy. Sonymen qatar, ózimbilermendik, «ne bolsa, ol bolsyn» deytin nemqúraylylyq, әljuaz mәtindi, tatymy joq shalaghay dýniyeni kóbeytude. Oryndaushylardyng kóbi әnning sazy da, sózi de manyzdy ekenin moyynday bermeydi. «Orda» tobynyng órenderi bir súhbatta «jalghyz auyz sózdi qaytalap-aq әn aitugha bolady, shetelde búghan mysal kóptep tabylady, demek, sózge shúqshiya qadaludyng qajeti joq» dep saldy. Kәsiby bilikti әri qazaqsha sóilep, qazaqsha oilaytyn jigitter osylay dese, basqasynan ne ýmit, ne qayyr? «Ónerge әrkimnin-aq bar talasy»- demekshi búl taqyrypqa qalam terbegende óner ólkesinde ózindik izin qaldyrugha talpynghan jandardyng tauyn shaghyp, túqyrtyp aludy maqsat etken joqpyz. Kerisinshe, keybir jandardyng jelpindirip, aspandatyp aitqanyna ilanbastan, óner jolynyng qiyn jol ekenin jәne de adal jol ekenin sezinse dep edik. Múny aityp otyrghandaghy sebebimiz - «mýgedek mәtinderdi» aramshóp deytin bolsaq, odan  arshyp, qazaq estradasyn tazartuymyz kerek. Óitkeni, aramshóp - atamúra ónerding tynysyn taryltyp, keng qanat jangyna mýmkindik bermeydi. Mәnsiz mәtinder jastardy oisyzdyqqa jetelep barady. Jenil muzykagha elirgen jastardan talghamdy úrpaq kýtuding ózi әbestik bolar. Mine búl - alan. Bir sózben aitqanda, osy kýni әnning sózin jazu erikkenning ermegine ainalyp bara jatqanday. Syry teren, últtyq boyauy qanyq әnderdi tabu qiyndap barady. Jogharyda aitqanymyzday, o basta dúrys jazylghanmen qazir qate aitylyp jýrgen mәtinder de barshylyq. Múnday mysaldardy tizip tauysu mýmkin emes te shyghar... Sonymen qatar, tek qazaq әnderining mәtinine mәn berip qoymay, ishimizde tarap jatqan ózge tildegi әnderding maghynasyna da asa saq bolghanymyz abzal. «Qúlaqtan kirip boydy alghan» әuen arqyly  oydy da jaulap alugha bolady. Árnәrse qaytalana berse, sýiekke sindi әdetke ainalady. Sondyqtan tanymy ken, talghamy biyik babalar salghan ónerdi qadirlep, jandandyryp sol joldan janylmau kerek. Sóz ben әnning jýiesin, kiyesin týsinbeytin jaghdaygha qalay jettik? Talghamda talas joq dep jii aitamyz. Talghamgha talas bar, bar bolghanda qanday. Anau dýbara әndi tyndaydy eken dep, júrt bәri sol әndi tyndap ketpeydi... Búl kýngi topyrlaghan toptar men jaryghy joq jypyrlaghan júldyzdardyng asyly men jasyghyn uaqyt ózi súryptar. Orystyn  belgili  ghalymy G.Potaninning «Maghan býkil qazaq dalasy әn salyp túrghanday kórinedi»  degen sózi beker aitylmasa kerek-ti... Sondyqtan, sahnanyng tórinde әn әueletetinder Hәm halyqtyng kóz aldynda jýrgisi keletinder syrt kózding solardyng óneri arqyly býgingi qazaq estradasynyng dengeyine bagha be­retindigin týisinse jón bolar edi-au. Sóz - qazaq ýshin qashan da qasterli, qasiyetti. Sol sózdi dúrys qoldanugha, mәiekti әnde paydalanugha, aituda da asa yjdahatty bolghangha ne jetsin!

"Abay-aqparat"