Redaksiyagha!

Qúrmetti Abay.kz portaly! Sizderden ótinip súrarymyz, osy hatty jelige shygharsanyzdar eken. Býkil respublika boyynsha kórkem enbek pәnining saghattary qysqaryp, qiyn jaghdaygha qalyp otyrmyz. Bagharlamasy men  oqulyghy bólek. Úl men qyz biriktirip okytylmaq. Balalardyng (genderlik) qúqyghy da taptaluda. Ústazdardyng jarty «stavkasy» qysqaryp, qinaluda. Qarapayym halyqtyng qamyn jeytin qoghamdyq aqparattyq jeli retinde bizding ótinishimizdi jariyalap bersenizder.

QR Bilim jәne ghylym ministri

Ashat Aymaghambetovke!

Qúrmetti Ashat Aymaghanbetov myrza!

2016-2017 oqu jyly mektepterge  janartylghan  12 jyldyq bilim beru baghdarlamasy engizilip, qazirgi uaqytta 1-11 synyptar janasha bilim aluda.

Jana baghdarlama estetikalyq pәnder ýshin ózgeristerdi de ala keldi. Birneshe jyldar boyy qalyptasqan «Tehnologiya» men «Beyneleu óneri» pәnderi kiriktirilip, «Kórkem enbek» pәnine ainaldy.

Qazirgi tanda tarihy teren, ruhy biyik últtyq ónerimizdi bolashaq úrpaqtyng boyyna siniruge 5-9 synaptarda 7 saghat qana qarastyrylghan. Al, balanyng ómirge qyzyghushylyghy endi qalyptasyp kele jatqan bastauysh synyptarda «Kórkem enbekke» әr synypta bir saghat, jyl boyyna 34 qana saghat berilgen. Jas sәbiyding oilau qabiletining damuyna qol matorikasynyn, sausaqtardyng úshymen  jasalatyn tapsyrmalar ong әser etetini ghylymy túrghydan dәleldenip otyrghan nәrse. Áytkenmen, bilimning negizi bolatyn bastauysh synyptarda «Kórkem enbek» pәni kóp mektepterde bastauysh synyp múghalimderine berilgen. Olar osy saghattardy matematika, jazu sauattylyghy t.s.s. pәnderge paydalanyp, sabaq óz dengeyinde ótilmeytini jasyryn emes. Sonda, «Kórkem enbek» pәni boyynsha 1-9 synyptar arasynda aptasyna barlyghy 11 saghat qarastyrylyp otyr.

Al, bilimi men mәdeniyeti joghary túrghan Finlyandiya, Japoniya, Singapur, Norvegiya, Qytay elderinde bilim beru sayasatyndaghy negizgi basymdyq ózderining tól mәdeniyetin, dәstýrli qúndylyqtaryn saqtay otyryp, biregey oilaytyn jeke túlghany tәrbiyeleuge baghyttalghan. Mysaly: Japon elining oqushylary «Suret jәne syzu» sabaghyn 1 synyptan 6 synypqa deyin aptasyna 2 retten oqysa, 5-12 synyptarda «Ýy sharuashylyghy» pәni jýrgiziledi. Sonda, olardyng oqushylary atalmysh pәnderdi bizding balalardan eki ese kóp oqidy.

Bolashaqta bilimge bәsekeli úrpaq dayyndap, aldynghy qatarly elderding arasynan kórinu ýshin,  úrpaghymyzdy aldymen últtyq tól ónerimiz jәne mәdeniyetimizben susyndatyp, ruhany qúndylyqtargha tәrbiyeleu bilim beru sayastynyng basty maqsattarynyng biri dep týsinemiz.

Áytse de, «Kórkem enbek» pәnining aptalyq saghattarynyng qysqaruymen qatar kelesi mәsele taghy bas kóterdi. «Bilim beruding barlyq dengeyining jalpygha mindetti bilim beru standarttaryn bekitu turaly» QR  Bilim jәne ghylym  ministrligining 2018 jylghy 31 qazandaghy №604 búiryghyna 2020 jylghy 5 mamyrdaghy №182 búiryghymen ózgeris engizilip, ol búiryqtyng 57-tarmaghynda: «Synypty eki topqa bóluge qalalyq bilim beru úiymdarynda synyptarda bilim alushylar sany – 24 jәne odan artyq, auyldyq jerlerde bilim alushylar sany – 20 jәne odan artyq bolghanda:

1) oqytu qazaq tilinde jýrgizilmeytin synyptarda – qazaq tili men әdebiyeti;

2) oqytu orys tilinde jýrgizilmeytin synyptarda – orys tili men әdebiyeti;

3) shetel tili;

4) kórkem enbek;

5) informatika;

6) dene shynyqtyru sabaqtaryn jýrgizu kezinde bolady», -dep jazylghan.

Osy jerde, «Kórkem enbek» pәni topqa bólmey oqytylsa bilim standarty talaptary oryndalmay qalatyny ne sebepten eskerilmegen? Kýntizbelik josparlar men «Kórkem enbek» oqulyqtary 5-9 synyp aralyghynda «Qyz balalargha arnalghan» jәne «Úl balalargha arnalghan» bolyp, ekige bólinedi. Oqulyqta er balalar men qyz balalargha arnalghan tapsyrmalar balanyng ereksheligene say óte tiyimdi etip qúrastyrylsa da, №604 standartqa engizigen ózgeristerde, olardyng genderlik qúqyqtary eskerilmey otyr. Sonda, topqa bólmey oqytylatyn bolsa, qyz balalar synyptyng bir jaghynda is mashinasymen júmys jasap, ekinshi jaghynda úldar toby týrli jonu stanoktarymen júmys oryndaulary kerek bolady. Ári kiriktirilgen sabaqtardyng josparlary da, oqulyq ta shygharylghan joq. Eki birdey taqyrypty bir sabaqta ótu mýmkin be!? Óitken jaghdayda bir 40 minut ishinde úl men qyzgha qatar talapqa say sapaly bilim bere alamyz ba? Osyny týsine almay otyrmyz.

Sonymen qatar, byltyrdan bastap 9 synypta ótetin «Syzu» pәni «Grafika jәne jobalau»  bolyp ózgertildi. Aty ózgergenmen pәn búrynghy «Syzudyn» mazmúnyn qaytalaydy. Biraq, ol 10-11  synyptarda jaratylystanu baghytyna standartty dengeydegi tandau pәni ghana retinde berilip otyr. Búl da negizgi mektepti bitirgeli otyrghan oqushylargha jasalyp jatqan qiyanat dep oilaymyz. Sebebi, 9 synypty bitirgen balanyng týrli kolledjderding «Dizayn», «Qúrylys tehniygi» mamandyqtaryna baruyna mýmkindigi bolmaydy. Al, 10-11 synyptardaghy «Grafika jәne jobalau» pәni tandau pәni ghana bolghandyqtan, bala sanynyng tolymdylyghyna baylanysty elimizding kóptegen mektepterinde jýrgizilmeydi. Elimizdi damytugha ýles qosar kóptegen tehnikalyq mamandyqtardy iygeruding aldynghy әlippesi bolar «Syzu» pәni osynday kýy keshude. Jәne de búrynghy 10-11 synyptardaghy «Tehnologiya» pәni joyylyp, ornyna «Kәsipkerlik jәne biznes negizderi» pәni engizildi. Zaman talabyna say óte qajetti pәn bolghanymen búl saghattar bizding enshimizde emes. Ár mektepte әrqalay tariyh, geografiya t.b. pәnder múghalimderining qanjyghasyna baylandy.

Biz ýshin biylghy oqu jylyndaghy eng kelensiz jaghday, jogharydan kelgen qújattardyng týsiniksiz núsqaulary kesirinen, býkil Qazaqstan boyynsha әr mektepte «Kórkem enbek» pәni mamandarynyng bir birligining qysqarugha úshyrauy. Ásirese, auyldyq jerlerde bala sany azdyghyna baylanysty pәn múghalimderi mardymsyz saghatpen qaldy. Áriyne, búl jaghday qala mektepterinde bayqalmauy da mýmkin. Qazirgi pandemiya jaghdayynda kóptegen qarapayym otbasyn memlekettik budjetten enbekaqy alatyn ústazdar asyrap otyrghany jalghan emes. «Kórkem enbek» pәni múghalimderi jarty «stavkalary» qysqaryp, sergeldenge týsude. Qanshama otbasynyng asyrap otyrghan bala-shaghasynyng nәpaqasy kemude. Onyng ýstine bankterge nesie tóley almau mýmkindigi tuyndap otyr. Búl qazir elimizdegi tótenshe jaghdaylar kezinde «Kórkem enbek» pәni múghalimderine jasalyp otyrghan taza qiyanat dep bilemiz. Pәn múghalimderi otbasyn asyrau ýshin qorjyndaryn sýiretip, el kezip ketu qaupinde túr.

Qúrmetti Ashat Qanatúly!

Sizden ótinip súrarymyz, elimizding bas ústazy retinde osy mәselelerdi sheshuge kómektesiniz. Jana oqu jyly qútty bolsyn! Bizdi tolghandyryp otyrghan mәselerler ong sheshimin tabady dep ýmittenemiz jәne kýtemiz.

Qúrmetpen Qazaqstan Respublikasy mektepterining «Kórkem enbek» pәni múghalimderi.