Qyrghyzstan Reseyding qúramyna qosyluy mýmkin. Jelide jylt etken kóp әngimening biri osy auanda órbip jatyr. Mәskeudegi qyrghyz diasporasynyng tóraghasy, Qyrghyzstannyng Reseydegi eks-elshisi Rayymqúl Attakurov «Pravda.ru» portalyna súhbat berip, óz oiyn osylay dep jetkizipti.

(Rayymqúl Attakurov. © RIA Novostiy)

«Euraziyalyq ekonomikalyq odaqtyng júmysyna Qyrghyzstannyng kónili tola ma» degen saualdan bastalghan azdy-kem әngime barysynda «oryspen ortaqtyng kóbeygeni tiyimdi» degen auanda әngime qozghapty.

Qyrghyz sayasatshysynyng búl aitqandaryn orys tildi aqparat qúraldary jerden jeti qoyan tapqanday, guletip әketipti, әne.

«Biz kóptegen ghasyrlar boyy birge boldyq. Múny tarihy taghdyrymyz aldyn-ala anyqtap qoyghan. Bizding ortaq tarihymyz bar. Endi úzaq uaqytqa josparlanghan bolashaghymyz bar dep ýmittenemiz. Qazir kóptegen qyrghyzdyng basynda Reseyding qúramyndaghy respublikalardyng biri bolu turaly oilar payda boldy», - deydi Attakurov.

«Qyrghyzstanda shynymen osynday oilar talqylanyp jatyr ma» degen saualgha búrynghy elshi: «IYә, Qyrghyzstanda osynday oilar bar. Múnda da diasporalyq úiym osy mәseleni talqylap jatyrmyz. Áriyne, múny birden iske asyru mýmkin emes. Meninshe, osy mәselege kýnderding kýni qaytyp oralamyz. Óitkeni, ómirding ózi bizdi biriguge iytermelep túr», - dep jauap bergen.

«Býgingi tanda EAEO-gha qosylugha kóp el ýmitti. Tipti, búl bestikten jyraqta jatqan elder de... Mysaly, Ýndistan men Pәkistan. Biz Euraziyalyq ekonomikalyq odaq formatynda әriptestikti nyghaytu ýshin júmystar jasap jatyrmyz.

Áriyne, әr memlekettik jekelegen kózqarasy, ústanymdary bar. Jәne búl dúrys dep esepteymin. Ótken shaqtyng qatelikterin qaytalamauymyz kerek. Al EAEO bolashaghy jaqsy», - deydi, onan әri.

Sonymen qatar Attakurov: «Qyrghyzstan - búrynghy KSRO-da orys tili memlekettik, konstitusiyalyq til mәrtebesine ie jalghyz el», - depti.

«Búl әueli enbek migranttarynyng júmysyn jenildetedi. Ol ýshin patent kerek emes. Ol ýshin emtihan tapsyryp jatpaydy.  Bizde de halyqtyng basym bóligi ózara oryssha sóilesedi ghoy.

Bizding diasporalyq úiym Mәskeu Ýkimetimen, Memlekettik Dumamen, Qoghamdyq palatamen, Últtar ýiimen t.b. qoyan-qoltyq júmys jasap jatyr», - deydi qyrghyz sarapshysy.

Búghan deyin Resey preziydenti Vladimir Putin Euraziyalyq Ekonomikalyq odaq elderi arasynda ortaq valuta engizudi úsynghan. Naqtyraq aitsaq, TMD isteri boyynsha komiytet basshysy Leonid Kalashnikov Resey men Belarusi «Odaqtas el» jobasy ayasynda ortaq valuta engizuge dayyndalyp jatqanyn mәlimdegen.

«Ortaq valuta bolady, óitkeni búl joldaghy júmys jýrgizilip, ortalyqtar da qúryldy. Qazirgi tanda Belarusi eli ortaq valutagha kelisedi dep oilaymyn», - dedi Kalashnikov.

Mәskeuding búl úsynysyn Belorusi preziydenti de qoldaytynyn aitqan.

«Qazir bizge ortaq valuta engizu turaly úsynys týsip jatyr. Biz múny qoldaymyz! Jәne búl valuta – rubli bolady», - degen edi Lukashenko.

Qalay desek te, ekonomikalyq odaq degen jeleuden bastalghan búl úiymnyng qazir auqymy keneyip bara jatqanday. Áueli «Odaqtas el» dep Belorusiti qúramyna qosugha kirisip ketken Resey, endi Qyrghyzstandy nysanasyna alghan sekildi.

Jalpy әuelde «ekonomikalyq odaq bolady», dep qúrylghan búl odaqtyng jýre kele sayasilanyp bara jatqanyn birazdan beri jazyp kelemiz. Dabyl qaqtyq. Dat aittyq! «Odaqta «ortaq» kóbeyip keledi» dedik. Ortaq odaq, ortaq ekonomika, ortaq biznes, ortaq keden, ortaq futbol, ortaq mәdeniyet, ortaq tariyh, ortaq әsker t.s.s. Búl ortaqtardy býgin tizip bitpespiz... Álginde ortaq aqsha turaly da aitty. Endigisi ne? Ortaq rәmiz ben ortaq shekara ma?

Qazaq biyligi qauip kórmeytin búl odaqtyng týpki oiy qanqasy kýirep, kelmeske ketken KSRO-ny qayta tiriltu ekenin bizdegi sayasatshylardy aitpaghanda, Kremliding qojayyny Vladimir Putinge deyin ashyqtan-ashyq aita bastady.

Biyl Kremliding qojayyny Vladimir Putin búrynghy Sovet odaghyn qayta qúrghysy keletinin aitty. «Rossiya 1» arnasyna. «Moskva. Kremli. Putiyn» deytin baghdarlamada. «Birigu - búrynghy Sovet odaghy elderining barlyghyna payda әkelmese, ziyany joq», - dep sóiledi.

Putin ne dedi?

«Ótken shaqtyn, әsirese Sovet odaghynyn, Sovet imperiyasynyng qayta qúryluyna qatysty qanday da bir ýrey-qorqynyshtan arylghan son, kýsh biriktiruding barlyghy ýshin paydaly ekeni turaly týsinik tuady. Búl mýmkindikti, búl basymdyqty prosessting barlyq qatysushylary kórip, bilip otyr. Biz әri qaray jyljyp, jana qadam jasap, algha basyp kelemiz», - dedi Vladimir Putiyn.

Resey preziydenti óz sózinde: «birikken kezde ghana bәsekege qabilettilik degen bolady. Búrynghy KSRO elderi ýshin de solay», - dep sóilepti.

«Bizding ortaq tilimiz bar. Últaralyq, memleketaralyq qarym-qatynas tili - orys tili. Barlyq elde oryssha erkin sóileydi. Búl ýlken basymdyq. Bizde búrynghy ortaq memleketimizden qalghan ortaq transport, ortaq energetika, ortaq baylanys infraqúrylymdary bar. Búl taghy bir basymdyq», - dedi Putiyn.

Qaysybir jyly :«Tәuelsizdikke qater tóndiretin kez-kelgen úiymnan bas tartamyz...», - degendi Elbasy da aitty. Biyl odaq jiynynda «ekonomikalyq odaqtyng әsire sayasilanyp bara jatqanyn» preziydent Toqaev ta aitty.

Áne! Saylaudan keyin sergeldenge týsken Belarusi preziydenti Aleksandr Lukashenko da «oryspen odaqtyng «iygiligin» aityp, sóiley bastady. Osylaysha, Kremliding eski odaqty tiriltu ýshin jasalghan «Odaqtas elder» atty jospary әste-әste shyngha ainala bastaghanday. Áueli, Belarusi. Endi Qyrghyzstan... Kelesi kim? Bizdiki qauipting sózi.

Núrbiyke Beksúltanqyzy

Taqyrypqa túzdyq:

Preziydentting sózi nemese odaqtastardyng oiy ne?

Ortaq odaq. Ortaq futbol... Endigi kezekte ortaq azamattyq pa?

EAEO – óli odaq

EAEO-dan qazir shyqpasaq kelesi kezeng ortaq valuta qúru bolady

Ekonomikalyq odaq sayasy odaqqa úlasyp bara jatyr

PUTIYN: RESEYDING ShEKARASY ShEKSIZ

Abai.kz