Saytannyng ornyna Aldardy kinәlәmanyz, Qamal professor!

Kózim kópten beri kóptegen oqyrmandar sekildi  «Abay» saytyndaghy myna pikirge týsip jýretin. Sonshalyqty mәn bermeppin. Biraq darday alash ziyatkerining búl sózi ne eken degen oidyng jalt bergeni ras-ty:

Bala degen ertegi keyipkerlerin ýlgi tútugha layyq dep oilaydy ghoy. Aldar kóse degen kim ózi? Ol alayaq, aldamshy bireu. Onyng ýireteri - zang boyynsha jazalaugha layyq qylmys - alayaqtyq.
professor Kamal Búrhanov

Shynyn aitsam, Qamal (ol kisi esimin bas salyp qazaqshalaghanym ýshin keshirer) aghamyzdyng búl payymy biraz jerge jetelep, Aldar kóse turaly birshama nәrseni aqtarugha tura keldi. Ol kisining adam tentekterdi jónge salyp bolghanday, miftik keyipkerge tiyiskeni, óz aldyna bir kýlki eken.Onyng ýstine qazaq qúndylyghymen kýres astyrtyn da, ashyq ta bolyp jatqany azday.  Endi birneshe ghasyrlyq ghúmyry bar әdebiy-filosofiyalyq azyghymyzdan bas tartyp, ony sottau qaldy ma?! Álde qyzyl imperiya túsyndaghy ruhany qúndylyqty qúrtu men búrmalau az boldy ma, tútushylaryn qudalau kemdik etti me?! Bolmasa tәuelsiz elding qúndylyghyn sol qyzyl sanamen ghana ólsheu jalghasa bermek pe?!

Saytannyng ornyna Aldardy kinәlәmanyz, Qamal professor!

Kózim kópten beri kóptegen oqyrmandar sekildi  «Abay» saytyndaghy myna pikirge týsip jýretin. Sonshalyqty mәn bermeppin. Biraq darday alash ziyatkerining búl sózi ne eken degen oidyng jalt bergeni ras-ty:

Bala degen ertegi keyipkerlerin ýlgi tútugha layyq dep oilaydy ghoy. Aldar kóse degen kim ózi? Ol alayaq, aldamshy bireu. Onyng ýireteri - zang boyynsha jazalaugha layyq qylmys - alayaqtyq.
professor Kamal Búrhanov

Shynyn aitsam, Qamal (ol kisi esimin bas salyp qazaqshalaghanym ýshin keshirer) aghamyzdyng búl payymy biraz jerge jetelep, Aldar kóse turaly birshama nәrseni aqtarugha tura keldi. Ol kisining adam tentekterdi jónge salyp bolghanday, miftik keyipkerge tiyiskeni, óz aldyna bir kýlki eken.Onyng ýstine qazaq qúndylyghymen kýres astyrtyn da, ashyq ta bolyp jatqany azday.  Endi birneshe ghasyrlyq ghúmyry bar әdebiy-filosofiyalyq azyghymyzdan bas tartyp, ony sottau qaldy ma?! Álde qyzyl imperiya túsyndaghy ruhany qúndylyqty qúrtu men búrmalau az boldy ma, tútushylaryn qudalau kemdik etti me?! Bolmasa tәuelsiz elding qúndylyghyn sol qyzyl sanamen ghana ólsheu jalghasa bermek pe?!

Biz - ózimizdi ózimiz jatyrqap, onsyz da ózin ózgeden izdep otyrghan últpyz.  Sol osaldyq endi absurdtyq әreketke ainalyp barady.Elde ghylymy ataqtylar kóp bolsa da, әdebiy-foliklorlyq qaharmandarymyz jete zerttelmegendikten, zerdelenbegendikten, býgingi qúndylyqqa ainalmaghandyqtan  qaghaju kórmek týgili, býgingi әuselemiz ýshin ruhany qúndylyqty kinәlaytyn kýige kóshe bastauymyz - sol sharasyzdyqtan.

Ruhany deni sau halyq býgingi ómirine kerek barlyq jauapty keshegisi men ruhany qúndylyghynan tabady.  Jasampazdyqqa júmyldyra almaytyn ókimet óz halqyna soghys ashatyny sekildi, halyq iygiligine ainaldyra almaytyn elita ruhany qúndylyqpen alysady! Búl jaytty biz qyzyl imperiya túsynda bastan keshkenbiz, bizding halyq ýshin janalyq emes, «janalyghy» sol - egemen el bolghanda eles quu auruynyng qayta qylang bere bastauy!

Jalpy, ruhany qúndylyq halyqty azdyru ýshin emes, kerisinshe saualtu ýshin dýniyege keledi. Azdyru ýshin onyng qajeti shamaly, esirgen biylik pen azghyn adamdary qozdyrghan qogham ózi-aq, qylmyskerdi de, alayaqty da kseroksten shyqqan kóshirmedey kóbeytedi. Oghan ertegining  «skaneri» de, «printeri» de kerek emes!

Professordyng atalmysh pikiri búryn qaghaju qalyp, jete zerttelmey kelgen búl múramyzgha eriksiz  әri amalsyz nazar audartyp otyr. Osyghan oray, oqyrman ýshin búl taqyrypqa ýstirtin bolsa da zerdeleudi bastan keshtim. Birinshi angharghanym, Aldar kóse turaly bayandardyng sayttarda, keybir jinaqtarda ertegi janryna telingenimen, әdebiyette «anyz әngime» delinetini. Onyng naqty atauy orys tilinde «pritch» delinip, barynsha dәl berilgen dep esepteymin. Ókinishke oray, ol janrdyng qazaqy atauy әli joq. Ol da bizding búl baylyqty qauzaudaghy osaldyghymyz. Negizinde shyghys әdebiyetinde jalpylama «hikaya» atalyp kelgen janr osyghan barynsha juyq atau bolsa kerek.

Elektrondyq ensiklopediya - uikiypediyada búl janr bylaysha anyqtalypty:  Pritchiy - jay ghana mәtin emes, jay ghana әngime emes. Árbir pritch birdene bere alady, birdenege ýiretedi, onda biz ómir sýretin Álemning kishkentay bolmasa iri erejesi singen әldebir shyndyq bar, әldebir sabaq bar.

Ábil-Faradj degen danyshpan pritchini (http://pritchi.ru/id_1063) sanany sergitetin әri jýrektegi qayghy men múndy alastaytyn әngimelerge tenepti. «Olar azap shekkenderdi júbatatyn, jýrekteri qaq aiyrylghandar ýshin daua bәlzәm, aqylgha iyek artushylar men kýldirgini baghalay biletinder ýshin jolserik bolsyn», - depti.

Desek te, Aldar kóse turaly pritchilerdi ertegi sanaushylar az emes eken, qyzdyng jýgindey etip, myna elektron óriske salyp qoyypty: http://ertegi.ru/index.php?id=11&idnametext=316&idpg=1. Sapaly etip orysshagha audarylghan.  Biraq, múndaghy mәtinnen óz basym ertegige tәn erekshelikti anghara almadym. Dúrysyn aitqanda, Aldar kóse hikayalary balalargha arnalmaghan. Ol materialdyq dengeyden kóterile almaghan eresek «balaqaylargha» arnalghan. Sonysymen de pritchi! Sonysymen de ertegi emes!

Pritchi  bolsa, balalar ýshin emes, tәrbiyesi men sanasy balanyng dengeyinde qalmas ýshin eresekterge arnalady. Biraq ertegining bәri de balagha arnala bermeydi, onda adamzattyng aqyl-oy mәiegi men ómir zandylyghy kodtalghan kýiinde sipattalady. Ertegi - kodtalghan filosofiyalyq sujetter men algoritmder tizbegi, al pritchi - mysaldanghan ómirshen  manyzdy ýzikter. Aldar kóse - óz zamanyndaghy manyzdylyghymen dýniyege kelgen qaharman, ol manyzsyz bolsa, әldeqashan úmytylar edi. Ol - óz zamanynyng shaytandaryn da aldaugha bolatynyn halyqqa úqtyryp, ony optimistik jolgha jetelegen; alayaq, úry baylarynyn, býgingidey el baylyghyn úrlyqpen, әdiletsiz týrde jekeshelendirgen Shyghaybaylardy, topastyqty, toghysharlyqty sheneu ýshin tuylghan. Sonysymen halyqqa Aldar - ystyq, qadyrly әri sýiikti keyipker. Onyng keybir keyipteri Qanbaq shalda da bar, ony taratpay-aq qoyalyq.

Ekinshi angharghanym, Aldar kóseni jay ghana oidan shygharyla salghan qarabayyr keyipkerler sanatyna qosa qoygha da, ol turaly ýstirt payymdaugha da әste bolmaydy.Óitkeni, Aldardyng baskeshpelerinde asa tereng mifologiyalyq qayyrymdar jeterlik. Oghan  Aqyl men Uaqyttyng qaysysynyng jasy ýlken ekeninen habardar eterlik hikmeti asa teren  «Aldar men jylan» bayany mysal.Múnday ghibratty mol kezdestiruge bolady. Oghan tereng boylau - búl maqalanyng maqsaty emes. Aldardyng Jiyrenshe aqylynan asqan danalyghyna da «Aldardyng Jiyrensheden danalyghy qalay asty?» әngimesinen kuә bolarymyz jәne bar. Búl hikayanyng syry Danalyqtan da úly pәktik ekenin anghartyp túr. Al, Aldar - pәk keyipker.

«Aldar kóse men Alasha  han» bayanynda elding asqaq basshysynyng ózi Aldardy qalay ardaqtaytynyn kóremiz. Múnyng bәrindegi pighyl nede? Aldardyng alyaqtyghynda ma?  Joq! Onyng adam aqyly boylamaytyn adal adamgha kerek danalyghynda, Aqyldyng  oryndy qoldansa, súmdyghy adamnan artatyn  shaytandy da alday aluynda. Óitkeni,  Adam balasyna berilgen sol úly qasiyetti bylyqqan biylik pen aldamshy baylyqqa qol jetkizetin alayaqtyqqa emes, qoghamgha, júrtqa, Jaratqannyng kólenkesi bolyp tabylatyn halyqqa payda bolarlyq qaru etude ekenin andatady. Jәne de Aldar kóseni qylmysker etip tanityn adamnyng da aqyly bolatynyna ýlken kýdik tudyratynynda. Óitkeni, ol - adal aqyldyng etalony retinde tarihy keyipke ainalghan Qaharman!  Aldar kóse qazaqtan basqa tuysqan týrkilerding eshbirinde joq, sonysymen ol qazaqtyng aqyl men pәktik ólshemin kórsetip túrghan әlemdik dengeydegi tarihiy-mifologiyalyq Ansar, IYdeal!

Aldar turasynda sóz qozghaghasyn, onyng «tuu» dәuiri turasyna az-kem toqtalugha tәuekel eteyik. Oghan Aldar kóse hikayalarynyng mazmúny men maqsaty basty negiz. Taghdyrlas, tarihtas basqa halyqtarda búnday qaharmannyng kezdespeui  - týrkilik tanymnyng Qazaq handyghy dәuirinde sintezdelip, izoteriyalyq ilimdi pash etetin sopylyq iydeologiyanyng dәuirlegen shaghyna sәikes keluinen bolar. Alayda, Aldardy tuyndatqan material birneshe ghasyrlyq  sekildi:  onyng kóseligi Nauryz merekesinde bir kýn eldi biyleuge qúzyry bolar basyna qyzyl telpek kiyetin ejelgi keyipkerden de habar beredi. Ottyng taghy bir úghymy «al» («alqyzyl» sózining tegi) ekenin eskersek,Aldardyng shynynda da Uaqyt-jylannan (saqtar uaqyt nyshany retinde ekibasty jylandy dәripteydi) da jasy ýlken ekenine kóz jetedi. «Aldar» sózining «aldau» etistiginen góri, «otshyl» úghymyn beretin eski semantikalyq maghynasy kónildi kóbirek tartady. Endeshe, Aldar taghdyry jenil-jelpi qarap, jenil oidy jebey salatyn jaytqa jatpaydy.

Sondyqtan oghan tiyisip, Kóseni naghyz alayaqtardyng ishinen izdep alas úrudyng jóni joq. Onyng ýstine Aldardyng aqylyn kiyip, alayaq bolghan adamdy kezdestirmedik, biraq ony bilmey ósken ne teris tanyghandar arasynda  alashtyng baylyghyn talan-taraj etken biylik pen baylyq iyeleri jetip artylady.

Kerisinshe, alashtan alayaq shyqpas ýshin, Aldardy shang tiymes úly keyipker retinde Astananyng basty búryshyna tas mýsinin qoyghyzugha bastama kerek, Qamal myrza! Jәne ony býgingi aqyldyng alasaryp, adaldyqtyng kirlegen zamany túrghysynan baghalap, kýlkige qaludyng jóni taghy joq! Júrttyng nazaryn naghyz qylmyskerler men alayaqtardan basqagha audaryp, aidaladan eles izdeu de abyroy emes.

Serik Ábdireshúly,  mәdenittanushy

«Abay-aqparat»