Býginde әlemdegi әngimening deni – songhy ailarda adamzattyng eki ayaghyn bir etikke tyqqan júqpaly indet turaly. Qytaydyng Uhanynan yrghyp shyghyp býkil әlemdi bir orynda shyr ainaldyrghan indet turaly. Búl indet jahandyq soghystyng jana bir týrin kórsetti. Nemese, әlem alpauyttary kóz aldymyzda joyqyn qarudyng jana bir týrin synap jatqanday. Qan shygharmay jan shygharatyn búl qaru búrynghy qaru ataulyny shang qaptyrghanday. Osynday joyqyn qarudy oilap tapqan zalymdar men ghalymdar býginde bórkin aspangha atyp jatqan boluy kerek. Keybir oqyrmanymyz «Sonda qalay?» deui mýmkin. Solay. Biologiyalyq bú qarudy jarty ghasyr saryla izdegen ghalymdar ýshin búl atyshuly indet erikkenning ermegi emes edi. Joyqyn qyrghyn ýshin kerek edi. Taytalas imperiyalardyng túqymyn túzday qúrtu kerek edi. Biraq bú qaru dos, dúshpandy talghamady. Jolynda túrghandy jaypap ketti. Qysqasy, búny jasaghan ghalymdar men zalymdar kýlli adamzatqa qarsy aqylgha syimas auyr qylmys jasady. Sonda, búl tajaldy jasaugha olardy ne iytermeledi? Jer betin jappay molagha ainaldyru iydeyasy olardyng basyna qalay keldi? Osy saual mazalaydy bizdi.

Ótken bir maqalamyzda («Joydyng basty jospary») imperialistik iydeologiyanyng XIX ghasyrda Qúdaydy qalay taqtan taydyrghanyn aityp edik. Qandybalaq ashkóz imperialistik iydeologiya armany jahandy bir-aq jalmau boldy. Kýlli adamzatty qúl etu boldy. Sonda onyng aldynan Qúday shygha berdi, «Óltirme!» dep, «Obal!» dep. Qútyrynyp túrghan kapitalizm Qúdaydyng ózine bas saldy. Aqshany tógip ghylymdy jaldap aqyry Qúdaydan qútylyp tyndy. Saytannyng degeni boldy. Tórt qúrlyqty týgel jútqysy kelgen ashkózdik, aqyry, dýniyejýzilik eki soghysty bastap әlemdi әlemtapyryq etti. Soghystan keyin de búl Saytangha ergender tynysh jata almady. Armany soghystan aman qalghan adam balasyn ishtey iritu edi. Ibiliske ilestiru edi. Osy maqsatyna jappay jetuge Saytangha beybit zaman tipten tiyimdi bolyp shyqty. Jolynda túrghan kedergi – Jaratushy jobasy, úyat, újdan úyasy – dәstýrli otbasy edi. Satanister osy úyany nysanagha aldy. Osy úyany oirandasa, adam balasyn soghyssyz-aq soraqy kýige týsiruge bolady eken.

XX ghasyr. Alpysynshy jyldar. AQSh. Saytannyng balapanynday byjynap ómirge hippiyler keldi. Búl jelókpe jastar eng aldymen ózderi ósken úya dәstýrli otbasyn kýiretuge kiristi. Úyat, újdan úyasyn kýiretu ýshin Saytannyng sybyrymen «Seksualdy revolusiya!» jariyalady. Bú jelókpeler úzyn shash ósirip, jyrtyq djinsy kiydi. Qyzdar, jigitter bolyp top-tobymen tentirep el aralap úyatty jiyp qoyyp tobyrlyq sekspen ainalysty. Búlardy kinoóndirushiler men telekompaniyalar jerden jeti qoyan tapqanday dýrildetip әketti. Hippiyler janghyryghy jalpaq әlemge tarady.

Bizge de jetti. «Eng jabyq el» Sovet eline de jetti. Ol kezde biz student edik. Jyrtyq djinsiyge qol jetpegen son, jalbyratyp shash qoydyq. Osymen, biz de, Batys jastarynyng qataryna qosyldyq dep qompidyq. Búl, bir jaghynan, bizding sol kezdegi qatyp-semgen kommunistik iydeologiyagha degen qarsylyghymyz edi. Bizding kózimizde Amerika – asyp-tasqan әlem liyderi. Azattyq, liyberalizm tuústary. Bir jaghynan, shynynda da solay edi. AQSh azattyq, liyberalizm tuústary boldy. Úrany – adam bostandyghy. «Bostandyq» degen sóz erkindik, egemendik ansaghan kez-kelgen elding qúlaghyna mayday jaghady. Biraq, bir ókinishtisi, AQSh-ta, osynau úly elde tarihtyng osy túsynda әsire bostandyqty jeleu etip Saytan saltanat qúra bastady. Alpysynshy jyldar ayaghynda tarihta túnghysh ret osy elde resmy týrde Saytan shirkeui tirkeldi. Yaghni, Saytan zandastyryldy. Satanister, endi, tirlikke tikeley aralasa bastady. Zamanynda Qúdaygha qarsy shyqqan Ibilis ashyq nasihattala bastady. Azattyq ýshin Qúdaydyng ózine baghynbaghan kaharman retinde nasihattaldy. Sóitip, Saytandy aqtaushylar men jaqtaushylar qatary kóbeydi. Saytan shirkeuin tirkeu Qúdaydan qútylghan oligarhtargha arman bolghan. Soghan qol jetti. Satanister, osylaysha, býkil Batysqa tarady. Reseyge de tarady. AQSh-ta aqyry Saytangha eskertkish qoyyldy. Al újdan, morali qorghany bolugha tiyis katolik shirkeuleri pedofilidik bylyqqa batyp әlem aldynda abyroydan aiyryldy.

Biz jabyq qoghamda ómir sýrip jatqandyqtan búlardan habarsyz boldyq. Álemde bolyp jatqan qúbylystar turaly týsinigimiz tayyz edi. Batys – Júmaqta ómir sýrip jatqanday kórinetin bizge. Biz balalyq shalalyqtan Júmaq emes, Batysta Saytannyng sybyrymen Dozaq ornay bastaghanynan habarsyz boldyq. Sondyqtan KSRO qúlaghanda quandyq. KSRO imperiyasy «temir perdesimen» qosa qúlady. Biz shetel shyghyp Batys ornatqan «Júmaqty» óz kózimizben kóruge asyqtyq. Bardyq. Bardyq ta Batystyng shyn betin kórdik.

Batystyng ruhany bet-beynesi saytany syqpyt ala bastapty. Batysta dәstýrli otbasy ornyna bir jynysty dәstýrsiz otbasylar kele bastapty. Ol zandastyryla bastapty. Qúdaysyz progress Batysty materialdyq baylyqqa jetkizse de, ruhany baylyqtan júrday ete bastapty. Shoshydyq.

Jas kezimizde biz eliktegen Batysta búdan da ótken soraqylyqtar bas kóteripti. Mysaly, Rimde 1968 jyly qúrylghan «Rim kluby» 1972 jyly alghashqy bayandamasynyng ózinde-aq bir milliard aqtardyng Jer betinde beymaral ómir sýrui ýshin qalghan halyqtardyng kýlin kókke úshyru iydeyasy kóteripti. Biz sol kýli kókke úshugha tiyis kereksiz halyqtar qatarynda ekenbiz. Búl kisәpir iydeyany pash etken amerikalyq ghalym Medouz. Órkeniyetti Batysta osynday órkeniyetsiz fashistik iydeya bas kótergen. Sener-senbesimizdi bilmeymiz. Óitkeni adamzatqa qarsy baghyttalghan búnday kisәpir iydeya, tipten fashisterding de auyzynan shyqpap edi. Eng qiyny, búnday mәlimdeme әlem intellektualdary bas qosqan «Rim kluby» atynan aitylghan! Adamzat bolashaghy ýshin bas qatyrghan әlem intellektualdary atynan aitylghan. Senbey kór! Shaqsha basymyz sharaday. Zerttey kele búl mәlimedemening syryn týsindik. Álemdi shulatqan «Rim kluby» jariyalaghan osynau mәlimdeme syrtynda at tóbelindey alpauyttar túr eken. «Kimder?» deysiz ghoy. Olar qolynda shekten tys baylyq shoghyrlanghan shonjarlar bolyp shyqty.

Býginde adamzattyng jarty baylyghy nebary 26 adamnyng qolynda. Kapital qoghamynda baylyq kimning qolynda bolsa, biylik sonyng sózin sóileydi. Sebebi biylikting qalyptasuyna baylyq yqpal etedi. Biylik pen baylyq – kapital qoghamynda memleket arbasyn sýirep kele jatqan qos at. Sondyqtan kapital qoghamynda, keyde, baylyq mýddesine qarsy shyqqan preziydentterin atyp ta tastaydy. Búl oligarhtardan túratyn astyrtyn biylikti býginde «astyrtyn memleket», «deep state» dep jýr. Erterekte búl astyrtyn biylikti «masondar» dedi. Búl astyrtyn biylik pen baylyq iyelerining qúryghy, keyde, Qúdaydyng qúryghynan da úzyn. Maqsaty – Qúdaysyz qalghan әlemning qojasy bolu. Yaghni, әlemning «eki tizgin bir shylbyryn» qolgha alu. Jana Qúday bolu. Búlardy sondyqtan globalister deydi. Búl shynjyr balaq, shúbar tóster arman etken bolashaqta tәuelsiz memleketterge oryn joq. Óitkeni tәuelsiz memleketter oligarhtardan tәuelsiz ómir sýrgisi keledi. Álemdi «ashsa – alaqanynda, júmsa – júdyryghynda» ústaghysy keletin globalisterge búl jaqpaydy. Olardyng armany – әlemdi bir ortalyqqa baghyndyru jәne bir ortalyqtan basqaru. Býgingi 7 milliard adamzatty 1 milliardqa deyin qysqartyp Jerding jýgin jenildetu. Jer shary 7 milliardty asyraugha qauqarsyz deydi. Koronavirus globalisterding osynau ghasyrlyq armanyn jýzege asyru jolynda adamzatqa qarsy ashqan alghashqy maydany boldy. Olar búl virusqa ýlken ýmit artty. Super bay Bill Geyts búl indet, eng bolmaghanda, adamzattyng 15 payyzyn qysqartugha tiyis dep ýmittendi.

Globalist satanister soyqany búnymen de shektelmeydi. Azghyndyq, jauyzdyq jarysynda satanister aldyna jan salmady. Milliardtardy qyrghysy kelgen búl qorqaular óz ómirlerine qater tóngende qoyannan da qorqaq eken. Qartayyp óluden zәresi úshady. Mәngi jas bolyp qalghysy keledi. Osy jolda ózgening qanyn tiridey ishuden tayynbaydy. Siz sener-senbesinizdi bilmey shoshisyz. Biraq songhy ailarda Jer betinde oinaq salghan tәjtajal bala qanyn ishetin satanisterding súmdyqtaryn aiday әlemge jariyalady. Búl «janalyq» – býginde әlemdik әleumettik jelining basty taqyryby. Búl mәlimetter boyynsha býginde әlemde kýn sayyn 2000 bala joghalady. AQSh-ta jyl sayyn 500 myng bala, Europada jylyna 250 myng bala, Reseyde 40-50 myng bala joghalady. Dúrysy: úrlanady. Búl balalardy «tiri tauar» retinde úrlap satushylardyng jyl sayynghy tabysy 500 million dollar kórinedi. Nege «balalar» deysiz!? Óitkeni bala qanynan qorqau satanister ishetin adrenohrom atty esirtki óndiriledi. Ony ishken adam qartaymaydy. Jәne esirtkige tәueldi bolghanday ony ishpese qurap ólip kete jazdaydy. Sondyqtan bala qanynan jasalatyn uday qymbat adrenohrom ýshin búl qorqaular aqsha ayamaydy. Sonyng arqasynda әlemde ajal mahoviygi ainalyp túr. Ondaghan jyldar qatarynan. Ony әshkereleuge eshkimning dәti barmaghan. Tәjtajaldyng bir paydasy osy әlemdik qylmystyng bet-perdesin sypyrdy. AQSh preziydenti D.Tramp satanisterding búl súrapyl qylmysyna qarsy maydan ashty. Qylmyskerlerding aldy týrmege toghytylyp, sony sot aldynda otyr. Álem boyynsha búl qylmysqa qatysty 500 myng kisige aiyp taghyldy. Olardyng arasynda atynan at ýrketin oligarhtar, memleket basshylary, katolik din iyeleri, shou-biznes jәne Gollivud júldyzdary bar. Búl tizimde Batys elitasynyng biz tabynatyn talay túlghalary jýr.

Sonymen, kisining aza boyyn qaza etetin búl aqparattardan ne úqtyq?

Úqqanymyz – Adam Alladan bezse, Saytangha ainalady eken. Saytannyng soyylyna ainalady eken. Saytan Aqyrzamangha sheyin adam balasyn azghyra beruge Alla aldynda sert bergeni belgili. Endeshe, Alladan ajyraghan Ibilisti pir tútqan búnday elitadan ne kýtuge bolady? Jamandyqtan basqany kýtuge bolmaydy eken. Soghan kózimiz jetti. Búl elitadan jaqsylyq kýtuge bolmaydy eken. Oghan dәlel dep aldarynyzgha tarihtyng talay qasiretterin tarttyq. Qúdaydan bezgen imperialister, kommunister, fashister, satanisterding qanmen jazghan tarihyn kóldeneng tarttyq. Býgingi dýniyeni dýr silkindirgen tәjtajaldyng taghy bir janalyghy – Qúdaydan bezgenderge qarsy, ne býk, ne shik bolatyn maydan ashatyn mezgil jetkenin kórsetti. Óitkeni әlem taghdyryn bú sayqaldargha berip qoygha bolmaydy eken. Býginde búl «astyrtyn ókimetke» qarsy Tramp bastap, Putin qostap birneshe әleuetti elder jariyasyz kýres salyp jatyr. Búl maydan býgingi kýni әlemdi spruttay torlaghan qara kýshterge qarsy adamy aq kýshterding de bar ekenin kórsetti. Álemdik әdilet ýshin búl kýres bizding bolashaqqa degen senimimizge – senim, ýmitimizge ýmit jalghady.

«Álem taghdyry» dep, biraz til bezedik. Tilimiz qansha alysty sharlaghanmenen jýregimiz «Otan taghdyry!», «Qazaq taghdyry?!» dep, qylqyldap otyr. Ol týsinikti. Júmyrbasty pende ýshin Jer kindigi – óz otbasy, óz Otany. Biz ýshin, qazaq ýshin Jer kindigi – Qazaqstan. Biraq, bayqaghanynyzday, Qazaqstan aman boluy ýshin әlem aman boluy kerek eken. Álemdi sharpyghan órt Qazaqstandy ainalyp ótpeydi eken. Osyghan kózimiz jetti. Al әlem amandyghy әlemdegi AQSh, Resey, Qytay tәrizdi alyp imperiyalargha baylanysty eken. Búl alyp imperiyalar qozghalsa, dýnie qozghalady eken. Sondyqtan búl alyptargha әlem moyyn búrady. Aldymen – Qazaqstan. Qos imperiya qyspaghynda otyrghan Qazaqstan.

Buyny bekip, búghanasy qatpaghan Qazaqstan әlem kartasyna shyqqanda Tәulsizdikpen qosa iyghyna talay tauqymetter ilip shyqty. Ekonomikalyq, sayasy tauqymetter bylay túrsyn, memleket qúraushy qazaqtyng ózi últ retinde úiysyp ýlgermegen shaghy edi. Kezinde, qazaqty últ retinde úiystyrudy qolgha alghan Alashordany bolsa qyzyldar jórgeginde túnshyqtyrdy. Odan keyingi jyldarda qyzyl terror qazaqty birese qyrdy, birese jerine auyz saldy. Sanaly týrde tilin, dinin, tarihy sanasyn túralatty. Biz, sol kezdegi balalar, «aqty – qara, qarany – aq» deytin sovettik mektepten óttik. Ne músylman emes, ne kәpir emes dýbәra kýy keshtik. Qúdaygha emes, Kremlige tabyndyq. Óz tilimizdi úmytyp, oryssha sayradyq. Oryssha sayraghan qazaqty Mәskeu arqadan qaqty. Soghan mәz boldyq. Odan beter orystandyq. Qala qazaqtary balalaryn ana tilinen aiyryp oryssha oqytty. Ne qazaq emes, ne orys emes dýbәra úrpaq payda boldy. Qalalarda әkesining tilin úly týsinbeytin, sheshesining tilin qyzy týsinbeytin ahual qalyptasty. Dýbәra ziyalylar: «Týbinde bir tilde – orys tilinde sóileytin «sovet halqy» bolamyz», – dep lepirdi. Ózge til, ózge mәdeniyetti qabyldaghan búl dýbәralar, óz últynyng ruhany shamyn óz ýiinde óshirdi. Osylaysha, qala qazaqtary kishi halyqtardy orystandyru sayasatynyng qúrbany boldy.

Biraq, osy tústa, 90-jyldar basynda, kýtpegen jerden tarih donghalaghy shyr ainalyp sala berdi. Batysta bas kótergen satanizm salqynyna shaldyqqan Gorbachev KSRO shanyraghyn óz qolymen ózi ortasyna týsirdi.

90-jyldar. Endi KSRO ornynda balapanday shýpirlep payda bolghan tәuelsiz elderge baghyt týzep batystyq saytany iydeologiya jynday qaptady. Qazaqstangha da jetti. Sol iydeologiya әkelgen pornofilimderge balalarymyz shybynday ýimeledi. Ózimiz de pornosuretterdegi qúlyn mýsindi qyzdardan kóz ala almay qaldyq. Satanizm sanamyzgha osylay shabuyldy bastady. Biraq biz búl janalyqtardy basqasha qabyldadyq. «Kommunistik temir perde qúlady. Batystan bostandyq lebi esti» dep qabyldadyq. Biraq biz Batystan esken osynau bostandyq lebining sonynda qazaq shanyraghyn shayqaytyn kara dauyldyng kele jatqanyn bayqamadyq.

Biz, qazaq anghal edik. Daladay darhan, baladay beyqam edik. Osy tústa úrpaghymyzgha ie bola almay qaldyq. Batystyng ishine u qosqan kәmpittey kinosymaq ýlgilerin úl-qyzdarymyz jyldar boyy kýndiz-týni qylghytty. Satanizm sayqaldyng degeni boldy. Ekran arqyly u taratu tәsili – satanizmning últtyq bolmysqa qarsy qoldanar alghashqy soqqysy eken. Bú jәili atyshuly «Batys ajaly» atty kitap jazghan amerikalyq oishyl Patrik Bukenenning osy tústa: «Biz ónersymaq ónimderimiz arqyly әlemge u taratyp otyrmyz. Búny moyyndauymyz kerek!» – dep, qaqqan dabylyn da qúlaqqa ilmedik. Aldymen Amerikadan, sodan keyin Europadan kelip jatqan satanizm soqqylaryna biz: «Úra ber!», «Úra ber!» dep, eki betimizdi kezek tostyq. Yaghni, Qazaqstan ekranyn jat iydeologiya jynoynaghyna berip qoydyq. Balausa úrpaq ondaghan jyldar boyy últtyq emes, últtan bezdiretin tәrbie aldy. Sol anghaldyq zardabyn býgin shegip otyrmyz. Býgingi statistikagha qaranyz! Jappay ajyrasudan jastarymyz aldyna jan salar emes. Esirtki men araqtan kórshilerge shang qaptyryp ketti. Tek tirkelgen nashaqorlardyng sany elimizde 300 mynnan asty. Tirkelmegeni qansha! Jastar arasyndaghy suisidten, tipten, әlem aldyna shyghyppyz. Korrupsiyany aitpay-aq qoyalyq. Ony kýnde kórip otyrmyz.

Búlardan bólek ata saltymyzda bolmaghan qylmystyng nebir týrleri shyqty. Keybireuin aitugha auyzyng barmaydy. Tәuelsizdik túsynda satanister әkelgen soraqylyqtardan edi osynyng bәri. Satanister maqsaty – balausa úrpaqty býldiru edi. Atamzamannan úyat, újdan, iman úyasy bolyp kelgen qazaqtyng dәstýrli otbasyn oirandau edi. Qazaqtyng dәstýrli otbasy Saytan ala almay jýrgen tasqamal edi. Sol tasqamaldy talqandaudy Qúdaydan bezgender әieldi erkekke, balany әkege qarsy qoyyp sonau 20-30 jyldary bastaghan bolatyn. Tәuelsizdik túsynda taghy qútyrdy. Jynoynaqtaryn jyldamdatyp tórimizge shyghardy. Sonyng biri – qalalarda qaptap ketken týngi klubtar. Týngi klubtargha jastar iman izdep barmaydy. Dәstýrli tәrbiyeden alghan boyyndaghy azdy-kópti úyat ýnin óshiru ýshn barady. Úl, qyzdarynyz týngi klubtan shyqpaytyn bolsa, onda olar irgeli ýy bolady degen ýmitten aryluynyz kerek. Óitkeni búl úl-qyzdardyng deni búl jynoynaqtan shyqqanda úyattan arylyp shyghady. Úyattan bezgenderding basty jauy úyat bolady eken. Býginde, әsirese, keybir orystildi BAQ músylmannyng basty qasiyeti úyatqa qarsy atoylap attan salyp jýr. Adamdy adam etken úyat sezimin, býginde, últsyzdanghan úrpaq ata jaugha ainaldyrdy. Búl soraqylyqtan neni kórdik? Búl úyattan bezgenderding maqsaty – (ishinde orystildi jas úrpaq arasynda bedeli bar bir qalamger jýziqara da jýr) qazaq úl-qyzdaryn ózderi tәrizdi azghyngha ainaldyru ekenin kór­dik. Búlardyng shuyly – qazaqqa qarsy attan­daghan Saytannyng shuyly. Biraq osy tústa siz «Jastarymyz týngi klubtargha ghana emes, meshitterge de aghylyp baryp jatqan joq pa?» deysiz. Biz «Qúdaygha shýkir!» deymiz.

Biraq siz taghy da ónmendep: «Jaqsylyqtar da jetedi ghoy! Tәuelsizdik túsyndaghy tauday tabystarymyz qayda? Ony nege aitpaysyz? Ekonomika qaryshtap ósti! Jana astana saldyq! Mingenimiz – inomarka! Aymaq kóshbasshysymyz! Qazaqstandy әlem tanydy!» dep sydyrta jónelesiz. «Ras. Búl da – shyndyq. Biraq bú shyndyq shynnyng kóp aitylghan kýngey jaghy. Shyndyq atty shynnyng kóp aitylmaghan kólenke jaghy da bar emes pe? Býgin biz sol kólenkemizge kóz salyp otyrmyz!» deymiz. «Damyghan elderge dalaqtap erip kele jatyrmyz. Al damyghan elder materialdyq baylyqqa ie bolsa da, újdany baylyqtan jútap barady!» dep otyrmyz. Batysqa ergen biz óz Qúbylamyzdy tappasaq, aldaghy Batys týsken Dozaqqa izimen baryp biz de týsemiz!» dep otyrmyz.

Osy tústa siz:

– Qúday saqtasyn! Búnday bolashaqtan bizdi Qúday saqtasyn! Endi damyghan elderge ermegende, kimge eremiz? – deysiz.

Búl janayqayynyzgha jauap:

– Eshkimning de izine ermeu kerek! Qazaqstan óz jolymen jýrui kerek! Óz Qúbylasyn tabuy kerek! Ol jol – tarih tezinen ótken babalar joly. «Myng ólip, myng tirilgen» halyqty talay tayghaq keshulerden aman alyp shyqqan jol. Ata-babalar joly, Abay joly. Ókinishke qaray ol joldan kommunister qazaq kóshin búryp әketti. Abay joly shóp basyp, shang basyp dalada qaldy. Kommunister, sóitip, qazaqty óz jolynan taydyrdy. Saytan jolyna saldy. Sonyng zardabyn biz әli tartyp kelemiz. Ishki birligimiz iridi. Últtyq ydyraugha úryndyq. Tildik túrghydan da, dindik túrghydan da. Jaman aitpay jaqsy joq. El basyna әldeqanday kýn tusa, ishki birligi joq Qazaqstan halqy bir tu astynan tabyla ala ma?! Qazaqstandy qorghay ala ma? Osynday súraq shiyrshyq atady.

Bir tu astynan tabylar Qazaqstan halqyn qalay, qaytyp qalyptastyramyz?

Bir tu astynan tabylar halyqtyng eng aldymen tili bir boluy kerek. Til birligi – El birligi. Til birligi bolmasa, el birligi qaydan bolady? Býginge deyin Qazaqstan jastarynyng deni eki tildi eki mektepte oqyp keldi, jәne oqyp jatyr, qazaq mektepteri, orys mektepteri bolyp. Búl mektepti bitirgen balalar birin-biri týsinbeydi. Ýide de, týzde de biri qazaq tili ýshin, ekinshisi orys tili ýshin kýresedi. Sondyqtan Qazaqstan qoghamy býgin «qazaq tildi», «orys tildi» bolyp ekige bólinip otyr. Olar eki týrli týs kóredi. El basyna kýn tusa búl birin-biri týsinbeytin eki tildi qauym bir tu astynan tabyla ala ma?

Búl kelensizdikten, sonda, qalay qútyla­myz?

Búl kelenszdikten qútyludyng jalghyz joly – memlekettik balabaqshadan bastap tәrbie memlekettik tilde berilui kerek. Mektepter qazaq, orys bolyp tildik negizde ekige bólinbeui kerek, memlekettik mektepter bolyp birigui kerek. Ol mektepte barlyq últ balalary biregey memlekettik baghdarlama boyynsha bilim aluy kerek. Pәnderding deni qazaq tilinde jýrui kerek. Aghylshyndy joghary synypqa qaldyru kerek. Búl biregey memlekettik baghdarlama boyynsha bilim alghan balalar erteng últyna qaramay qazaqsha sayrap shyghatyn bolady. Oryssha da sayrap shyghady. Sonda 10 jyl ishinde Qazaqstan balalary tildik túrghydan bólinu degendi úmytatyn bolady. Orys tilindegi pәnder kirillisada ótedi. Sonda búl mektepti bitirgender 70 jyl boyy kirillisada jasalghan mәdeniyetten qol ýzip qalmaydy. Eger de, 2024 jyldan bastap biz búrynghyday qazaq mektepterin qazaqsha latyngha kóshirip, orys mektepterin kirillisada qaldyratyn bolsaq, búl qadam Qazaqstan bolashaghyn taghy da ekige bólu bolyp shyghady. Tildik negizde bólingen búl qauymnyng basy endi, eshqashan qaytyp qosylmauy mýmkin. Búl – Qazaqstandy ishtey irituge bastaytyn jol.

Ishtey irigen Qazaqstandy bólshekteuge Resey de, Qytay da mýddeli. Óitkeni búl kórshilerimiz bizge qansha dospyz degenmen, olar – imperiyalyq elder. Imperiyalyq elderding yndyny eshqashan toyghan emes, tolghan emes. Imperiyalyq elder ózge elderdi jútqan sayyn júta bergisi keledi. Al adamzat aqylmandary bolsa: «Mәngilik dos ta joq, mәngilik dúshpan da joq, tek últ mýddesi ghana mәngilik!» dep, ketken.

Búnday geosayasy qyspaqtaghy Qazaqstan, endeshe, ólmeuding jolyn, óshpeuding jolyn izdeuge mәjbýr. Osy jolda últ bolyp úiysu – aman qaludyng alghashqy sharty. Yaghni, tili bir, dili bir úrpaq ósiru – birinshi mindet. Osynday úrpaghymen ghana Qazaqstan últ bolyp úiysa alady. Qazaqstan halqynyng últ bolyp úiysuyna bizding ózimizden basqa eshkim mýddeli emes. Eng aldymen globalister, satanister, imperialister mýddeli emes. Tek, Qazaqstan halqy mýddeli. Qazaq halqy mýddeli. Tәuelsiz memleket retinde aman qaludyng ekinshi sharty – Reseymen de, Qytaymen de, Amerikamen de dostyqty saqtay otyryp 65 million halqy bar Orta Aziya odaghyn qúru. Orta Aziya elderi arasyndaghy ishki shekarany ashyp Euroodaq ýlgisimen ortaq syrtqy shekarany ghana qaldyru. Yaghni, Orta Aziya shengenin qúru. Orta Aziya odaghy neghúrlym tez qúrylsa, Orta Aziya taghdyry ýshin soghúrlym tiyimdi bolmaq. Uaqyt ozdyru jalghyz Qazaqstan ýshin ghana emes, kýlli Orta Aziya ýshin qauipti. Ortaaziyalyq odaq qúrugha tildik, dindik, dildik, tarihy negizder jetip artylady. Týrkistan qalasynda kýlli týrkining ruhany kósemi Yassauy jatyr. Úly pir zamanynda Týrkistan kýlli Túran astanasy boldy. Týrkistan ózining osy mәrtebesin qalypqa keltirui kerek.

Búl Euraziya kenistigin beybitshilikting alyp alanyna ainaldyrugha berik kepil bolar edi. Sonda qazaq halqy aldynda janghyrghan ata-baba jolymen, Abay jolymen tabighy damugha, tabighy damyp әlemdik órkeniyetke óz ýlesin qosugha mol mýmkindik, danghyl jol ashylar edi.

Sonda bizge býginde әlemdi torlaghan Saytan joly – satanizmnen saqtanu, oghan toytarys beru qiyngha soqpas edi.

Derekkóz: Qazaq әdebiyeti gazeti

Smaghúl Elubay

Abai.kz