Omar Jәlelúly, abaytanushy: Qazaq memlekettiginde atalyqtardyng manyzy zor bolghan
- Omar agha, osy jaqynda elimizge belgili tarihshy Jambyl Omariyding «Atalyqtar әuleti: Arystan, Barqy, Niyaz» degen kitaby jaryq kórdi. Sol kitaptyng túsaukeserin óziniz basqaryp, jýrgizgen ediniz. Soghan qaraghanda, búl kitap sizge jaqsy tanys bolar dep oiladyq. Osy orayda, «atalyqtar instituty degen ne?» degen súraq tuyndaydy. Sondyqtan da eng әueli «atalyq» degendi týsindire ketseniz.
- Jalpy, biz búryn «atalyq» degen sózdi handardyng balasyn tәrbiyeleytin adam degen úghymmen baylanysta ghana qabyldap keldik. Ony da kóp adam bile bermeytin. Al myna tól mәdeniyetimizden ajyraghan jahandanu zamanynda «atalyq» syndy kóne ataulardy sanada janghyrtu qiynnyng qiyny bolayyn dep túr.
Jambyl Omaridyng aituynsha, atalyqtar instituty sonau kóne zamannan beri kele jatyr. Atalyq mәrtebesine jýzding beldi, belgili degen rulary ie bolady eken. Qazaqta «Arghyn bolsang altay bol, alshyn bolsan, aday bol...» degen sóz bar. Osy sózdegi rulargha nege erekshe basymdyq berildi eken degen súraqqa kópten beri jauap tappay jýr edik. Nege agha balasy arghyn ishindegi altay atasyn osynday dengeyge kóterdik degen súraq kókeydi tesetin.
- Omar agha, osy jaqynda elimizge belgili tarihshy Jambyl Omariyding «Atalyqtar әuleti: Arystan, Barqy, Niyaz» degen kitaby jaryq kórdi. Sol kitaptyng túsaukeserin óziniz basqaryp, jýrgizgen ediniz. Soghan qaraghanda, búl kitap sizge jaqsy tanys bolar dep oiladyq. Osy orayda, «atalyqtar instituty degen ne?» degen súraq tuyndaydy. Sondyqtan da eng әueli «atalyq» degendi týsindire ketseniz.
- Jalpy, biz búryn «atalyq» degen sózdi handardyng balasyn tәrbiyeleytin adam degen úghymmen baylanysta ghana qabyldap keldik. Ony da kóp adam bile bermeytin. Al myna tól mәdeniyetimizden ajyraghan jahandanu zamanynda «atalyq» syndy kóne ataulardy sanada janghyrtu qiynnyng qiyny bolayyn dep túr.
Jambyl Omaridyng aituynsha, atalyqtar instituty sonau kóne zamannan beri kele jatyr. Atalyq mәrtebesine jýzding beldi, belgili degen rulary ie bolady eken. Qazaqta «Arghyn bolsang altay bol, alshyn bolsan, aday bol...» degen sóz bar. Osy sózdegi rulargha nege erekshe basymdyq berildi eken degen súraqqa kópten beri jauap tappay jýr edik. Nege agha balasy arghyn ishindegi altay atasyn osynday dengeyge kóterdik degen súraq kókeydi tesetin.
Mәshhýr Jýsip Kópeyúly ózining «Qazaq shejiresinde»: «Tyshqannyng da sәuiri bolady desedi. Altay arghynnyng sәuiri bolady eken», - deydi. Biz ghylymy sózdikterden osyndaghy «sәuir» sózin qarap edik. Sóitse, «sәuir» sózi arab tilinen audarghanda «búqa» jәne «torpaq shoqjúldyzy» degen maghynany beredi eken. Sonda arghynnyng myqtysy, «búqasy» bolghan altay ruynan atalyqtar shyghuyna baylanysty osynday mәrtebege kóterilgen degen tújyrym shyghady. Al atalyqtar hannyng qalqany bolghan, balasyn tәrbiyelegen, bylaysha aitqanda, hannyng bas uәziri, kenesshisi qyzmetin atqarghan, tek syrtqy ghana emes, ishki sayasatyna da, odan qala berdi han sarayynyng ishki júmystaryna da aralasyp otyrghan. Han atalyqtaryn diplomatiyalyq qarym-qatynastaryna da júmsaghan. Qysqasy, atalyqtar hannyng jolynda isin, kýshin sarp etken.
- Arystan, barqy, niyazdar qay handardyng atalyghy boldy eken?
- Altaydan taraytyn saydaly degen rudan Arystan atalyq tuady. Ol kezinde Haqnazar hannyng atalyghy bolghan. Odan keyin Arystannyng úrpaghy Barqy Tәuke hannyng atalyghy bolghan. Al Barqynyng úrpaghy Niyaz batyr Ábilmәmbet hannyng atalyghy eken. Sonda búl instituttyng kóneligi sonday - sonau Haqnazar hannan bastau alady degen sóz. Bylaysha aitqanda, bir әuletten taraghan atalyqtar instituty 300 jylday uaqytty qamtyghan kórinedi. Ókinishke qaray, biz osyny әli kýnge deyin bilmey keldik.
- Ne sebepti?
- Óitkeni bizde handyq jýie joyyldy. Bizdi otarlau ýshin, joy ýshin tarihy sanany joy kerek boldy. Sondyqtan da handardy alauyz, bir-birimen qyryqpyshaq etip kórsetti. Handardyng ózi tarihy sahnadan joyylyp jatqanda, atalyqtar tipten joghaldy desek te bolady. Qazirgi kezde atalyqtar әuletining jaryqqa shyghuy arqyly qazaq tarihyna qan jýgirip, jan kire bastaydy.
- Atalyqtar institutyna úqsas instituty bar elder bar ma? Álde múnday institut bizde ghana ma?
- Múnday institut japondarda da bar. Olarda da imperatorgha berilgen, patsha ýshin janyn pida etetin rular bolghan. Olar imperator jolynda ózderin qúrbandyqqa shalugha deyin barady. Sonday jankeshtilik tanytqan bizde osy atalyqtar әuleti eken. Jalpy, kitaptyng jaryq kórui tarihymyzgha ýlken janalyq әkelip otyr.
- Enbek, negizinen, qanday derekterge sýienip jazylghan?
- Bizde kenestik kezende tarihymyz kóbine orystyn, arab-parsynyng jazbalaryna sýienu arqyly jazylatyn. Búl kitapta da arab-parsy jazbalaryna sýienedi, biraq múnda qazaqtyng tól shejiresi men auyz әdebiyetindegi derekter birinshi oryngha qoyylghan.
Qazaq tarihynyng da ózindik dәstýri bar. Ol týrik shejiresin jazghan sonau Ábilghazydan, Qadyrghaly Jalayridan bastau alyp, Mәshhýrding shejiresimen jalghasyn tabady. Mine, osylardyng enbegi, yaghny shejire men auyz әdebiyetke negizdelgen tarih qazaqtyng dәstýrli tarihy atandy. Sol dәstýrli tarihtyng eng songhy ókili Ermahan Bekmahanov edi. Bekmahanov repressiyagha úshyraghannan keyin qazaqtyng dәstýrli tarihy toqtap qalyp edi. Endi sol ýzilip qalghan jelini Jambyl aghamyz jalghastyrdy dese de bolady. Búl kitaptyng taghy bir qúndylyghy osynda.
- Búl atalyqtardyng úrpaghy qay jerde qonys tepken?
- Barqynyng әuleti Týrkistan men Tashkentting manayynda qonys tepken eken. Keyin shekara bóliskende olardyng biraz bóligi Ózbekstan territoriyasynda qalyp, olardyng ishinde ózbek bolyp jazylyp ketkenderi de bar kórinedi. Kitaptyng túsaukeserine búl atalyqtar әuleti de keldi. Kitap shyqqannan keyin olardyng sanasynda ýlken ózgerister payda bolyp, ózderining tegin tanyp, qazaqtyqqa qayta oralyp jatqan jayy bar. Búl kitap tek bir әuletti ghana aityp qoymaydy, qanshama tarihty qamtidy. Qazaqtyng basyn qúraugha ýlken septigin tiygizip jatyr.
Avtor: Saltan SÁKEN
