Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 5359 0 pikir 29 Jeltoqsan, 2011 saghat 07:19

Álimhan Ermekov múrasynyng manyzy

Tayauda Astanadaghy L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiyteti «Alash» mәdeniyet jәne ruhany damu instituty kórnekti Alash qayratkeri, ghalym, alghashqy matematika oqulyghy avtorlarynyng biri Á.Á.Ermekovting tughanyna 120 jyl toluyna oray «Tәuelsiz Qazaqstan jәne  Álimhan Ermekov múrasy» atty ghylymiy-praktikalyq konferensiya ótkizdi. Ghylymy jiyndy úiymdastyrushylar Alash Ordanyng jәne qazaq ziyalylarynyng últ tarihyndaghy, tәuelsizdik pen bilim-ghylym bastauyndaghy missiyasyn qayratker, ghalym Álimhan Ábeuúly Ermekovting múrasy arqyly zerdeleuge talap qylghany bayqaldy.

Konferensiyagha QR ÚGhA akademiygi, QR Memlekettik syilyghynyng iyegeri, әigili matematik Múhtarbay Ótelbaev, QR-daghy Adam qúqyqtary jónindegi ókil Asqar Shәkirov, QR Memlekettik syilyghynyng iyegeri, jazushy Aldan Smayyl, Últtyq múraghattyng bas diyrektory Marat Ábsemetov, professorlar Núrlan Temirghaliyev, Amantay Shәrip, Dihan Qamzabekúly, Ziyabek Qabyldinov, Núrjan Boqaev, Qordan Ospanov, Jambyl Artyqbaev, Svetlana Kovaliskaya, Janna Qydyralina, Gýlnar Músabalina, aqyn-zertteushi Baqytjan Tobayaqov t.b. mamandar qatysyp, bayandama jasady.

Tayauda Astanadaghy L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiyteti «Alash» mәdeniyet jәne ruhany damu instituty kórnekti Alash qayratkeri, ghalym, alghashqy matematika oqulyghy avtorlarynyng biri Á.Á.Ermekovting tughanyna 120 jyl toluyna oray «Tәuelsiz Qazaqstan jәne  Álimhan Ermekov múrasy» atty ghylymiy-praktikalyq konferensiya ótkizdi. Ghylymy jiyndy úiymdastyrushylar Alash Ordanyng jәne qazaq ziyalylarynyng últ tarihyndaghy, tәuelsizdik pen bilim-ghylym bastauyndaghy missiyasyn qayratker, ghalym Álimhan Ábeuúly Ermekovting múrasy arqyly zerdeleuge talap qylghany bayqaldy.

Konferensiyagha QR ÚGhA akademiygi, QR Memlekettik syilyghynyng iyegeri, әigili matematik Múhtarbay Ótelbaev, QR-daghy Adam qúqyqtary jónindegi ókil Asqar Shәkirov, QR Memlekettik syilyghynyng iyegeri, jazushy Aldan Smayyl, Últtyq múraghattyng bas diyrektory Marat Ábsemetov, professorlar Núrlan Temirghaliyev, Amantay Shәrip, Dihan Qamzabekúly, Ziyabek Qabyldinov, Núrjan Boqaev, Qordan Ospanov, Jambyl Artyqbaev, Svetlana Kovaliskaya, Janna Qydyralina, Gýlnar Músabalina, aqyn-zertteushi Baqytjan Tobayaqov t.b. mamandar qatysyp, bayandama jasady.

Tanymal matematikterdin, alashtanushylardyn, etnograftardyn, tarihshylardyng tәuelsizdik ýshin kýresken, qazaq jerining tútastyghyn bolishevikter kósemi V.IY.Leninning aldynda dәleldey alghan azamat-túlgha turaly jan-jaqty oilary elorda ziyalylaryna, student qauymyna erekshe әser etti. Bir qyzyghy, Álimhan Ábeuúly Leninmen kezdesuin estelik esebinde jazyp ketipti.

Shara ayasynda Álimhan Ermekovting tikeley nemeresi Oleg Maghauiyaúly jәne basqa da Alash túlghalarynyng ishinen Súltanbek Qojanúly, Jәnibek Janúzaq, Qoshke Kemengerúly, Hayretdin Bolghanbay úrpaqtary estelikter aitty. Qayratker sózining týpnúsqa mәtini hattalghan audiojazba tyndalyndy.

Qaraghandymen baylanysy bar namazhan aqsaqaldar qayratker beyiti kómirqalanyng Mihaylovskoe zirathanasynda kýtimsizdeu jәne belgisizdeu halde ekenin ashyna aitty. Olar búl mazardy tәuelsizdik pen imandylyq talabymen qayta bir janghyrtudy úsynyp otyr.

Ghylymy jiyn qorytyndysynda Alash qayratkeri, alghashqy matematikterding biregeyi Á.Á.Ermekovting aty men enbegin respublika jәne  elorda kóleminde úlyqtau, eske alu turaly qarar qabyldandy.

Múnyng ishinde O.M.Ermekov ghylymiy-tanymdyq «Álimhan Ermekov saytyn» ashatynyn mәlim etse, Euraziya uniyversiyteti ghalymdary búl saytty toltyru men jýrgizudi moynyna aldy. Sonday-aq «Alash» instituty ghalymdary Álimhannyng kóptomdyq shygharmalary men ol turaly estelikterdi jariyalaugha kirisetinin jetkizdi. Elordalyq «Til jәne mәdeniyet» qoghamy mýsheleri bir mektepting atyn Á.Ermekovke beru turaly úsynystaryn Astana qalasy әkimine joldaytynyn habarlady.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5375