Memleket basshysynyng memlekettik tildi últaralyq qatynas tiline ainaldyru iydeyasyn jýzege asyru baghytynda Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne sport ministrligi Til sayasaty komiyteti 2020 jylghy 25 qyrkýiek kýni til janashyrlarynyng qatysuymen «Til tútastyghy – el tútastyghy» taqyrybynda onlayn konferensiya ótkizdi.

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Q.Toqaevtyng «Halyq ýnine qúlaq asatyn memleket» Tújyrymdamasyn iske asyru jónindegi tapsyrmasyna sәikes úiymdastyrylyp otyrghan búl sharanyng basty maqsaty – qoghamda til mәselesin kóterip jýrgen azamattardyng pikirin tyndau, qazaq tilin eldegi últ aralyq qatynas tiline ainaldyru baghytyndaghy úsynystaryn talqylau, sheshu joldaryn aiqyndau.

Til sayasaty komiytetining tóraghasy Ádilbek Qaba múnday kezdesuden naqty pikir men úsynys kýtetinin ashyp aitty. «Búryn Odaq qúramynda boldyq, tildik orta joq dep aqtaldyq. Sóitip, kinәmiz joqtay kóretinbiz. Qazir «qauipti kezendi» bastan keship jatqandaymyz. Nege? Óitkeni, osy otyz jylday uaqyt ishinde mektepke barghan bala joghary oqu ornyn ayaqtap, elge qyzmet jasaytyn jasqa jetti. Otyz auyz qazaqsha sóz ýirenbegen adamnan ne kýtuge bolady?! Áriyne, memleket tarapynan qazaq tilin damytu baghytynda qyruar sharua atqaryldy. Bir ghana elimizdegi 99 til ýiretu ortalyqtary boyynsha 514 mynnan astam adam oqyp shyqty. Olar ortamyzda jýr ghoy. Tilge qajettilikti tudyratyn ózimiz. Endi talap etetin uaqyt jetti. Áytpese, qoghamdyq kólikte, dýkende, qyzmet kórsetu  salasynda ana tilimizdi ógeysitip, ózge tilding kómegine jýginip jýrgen ózimiz», – dedi Ádilbek Kýneshanúly.

«Endigi jerde tilge janashyr bolyp jýru az, qorghany boluymyz kerek. Komiytet janynan «Til qorghany» onlayn tobyn qúryp otyrmyz. Elimizding әrbir azamaty til tóniregindegi soraqylyqtar, kóshedegi jarnama olqylyqtary turaly mәlimetin kez kelgen uaqytta jibere alady. Zangerlerimiz bar, bәrimiz kóterilgen mәseleni sheshudi úiymdastyramyz», – dep oiyn týiindedi.

Onlayn bas qosuda belgili sayasattanushylar Dos Kóshim, Rasul Júmaly, qogham belsendisi Serik Erghali, zanger Abzal Qúspanov, qogham qayratkeri Orazkýl Asanghazy, «Qazaq ýni» JShS preziydenti Qazybek Isa, «Til maydany» jobasynyng basshysy Quat Ahmetov, taghy basqa til janashyrlary sóz sóiledi.

Sonday-aq, Qazaqstan Respublikasy Parlamenti, Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Ákimshiliginin, Bas Prokuraturasynyn, Qazaqstan halqy Assambleyasynyn, elimizding qúzyrly ministrlikterining jauapty mamandary pikir almasty.

Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Senaty men Mәjilisining deputattary A.Qapbarova men G.Shipovskih tilding manyzyna tereng toqtaldy. Gennadiy Gennadievich innovasiyalyq, týrli tehnologiyalar ghasyrynda jastardy qyzyqtyratynday sapaly kontent mәselesine toqtaldy. «Ásirese, shetelden kelip jatqan ataqty filimderdi dublyajdau jalghasa berui qajet. Gollivudtyq kinolar qazaq tilinde sóilep túrghanyn kórgende keudendi maqtanysh sezimi kerneydi. Biraq, otandyq kinoónimderding praym-taym uaqytynan tysqary qaluy kónilge qonbaydy. Taghy bir ózekti túrghan mәsele – memlekettik qyzmetkerlerge qatysty. Ókinishke oray, olardyng ishinde óz oiyn qarapayym qazaq sózderimen jetkize almaytyndar kezdesedi, búl, әriyne, túrghyndar tarapynan oryndy renish tughyzady», – dedi ol.

Belgili sayasattanushy Dos Kóshim qazaq tili ahualyn orystildi azamattarymyzgha týsindiru mәselesi keyinge ysyrylyp qalghanyna ókinish bildirdi. Tipti «memlekettik til», «latyn qarpine kóshu» dep kýnde aityp jýrgen dýniyeden maqúrym qalghan otandastarymyz jóninde aityp, eger osy baghytta júmys jýrgizse, olardan til sayasatynyng basty qaghidattary boyynsha sózsiz qoldau tabugha bolatynyn óz tәjiriybesinen mysal keltire otyryp jetkizdi.

Qogham qayratkeri Orazkýl Asanghazy aldynghy sóileushining oiyn qostap, Tәuelsizdikting elen-alanyndaghy til tarihynan oiyp túryp oryn alghan «býgingi kýnning Knyaginderin» tabu kerek dedi. Onyng oiynsha, «Parlamentte ýsh mynnan astam Zang qabyldansa, sonyng әrbir sózining qazaqsha balamasy bar. Endeshe, osynday ómir sýruge qabiletti, bay tilding baghyn baylau kýnә, Til sayasaty Komiytetine arnauly qúzyr berip, nemese óz aldyna bólek Agenttik ashu kerek».

Mәdeniyettanushy Serik Erghaly naqty úsynysyn atap, memlekettik tilde qyzmet kórsetu salalarynyng tizbesi on jyl boyy bekitilmey kele jatqanyna qynjylys bildirdi. Jarnama, kópshilik oryndaghy aqparat turaly mәselede sózdi kim qalay týsinse, solay betaldy jaza beru audarmashylyq kәsipting sertifikattalmay kele jatqanynan dep týsindirdi.

Tanymal zanger, til tәjiriybesine zandyq-praktikalyq túrghydan belsene atsalysyp jýrgen ana tilimizding janashyry Abzal Qúspan mәselege myna qyrynan keldi: «Dýnie jýzi elderining ong tәjiriybesine kónil bólgen dúrys. Mysaly, Niyderland búdan on jyl búryn óz Konstitusiyasyna elge kelgen barlyq immigranttardyng niyderland tilin bilu mindettiligi turaly norma qosty. Ispaniyanyng Konstitusiyasyna sәikes, búl elding әrbir azamaty ispan tilin biluge mindetti. Beligiya elinde azamattyq aludyng birden-bir sharty sol elding tilin ghana emes, salt-dәstýrinde jetkilikti bilu bolyp tabylady».

Búdan keyin memlekettik qyzmetke memlekettik tildi erkin mengergen azamattardy ghana aludy «Memlekettik qyzmet turaly» Zanymen mindetteu kerek, búl memlekettik qyzmetti qazaq tilinde tútynushylardyng qúqyghyn qorghaydy degen úsynysyn bildirdi.

Bas qosudyng qyzu ótkenine osy pikirlerding ózi-aq dәlel bola alady. Kóterilgen barlyq mәselelerdi qamtyghan arnayy qarar qabyldandy.

Abai.kz