Jaratylys zandylyghynan esh nәrse tysqary shygha almaydy. Qansha ghasyrlar ótti kýnning batyp, tannyng atuyn, qys kelip, jazdyng ketuin eshkim ózgerte alghan emes. Sol sekildi ózgermeytin erejelerding biri - adamzat balasynyng jer betinde dinsiz ómir sýrgen ghasyry bolghan emes. Áriyne múnymen bizge «dinsiz adam bolsa da, dinsiz qogham bolmaydy» degen aituly sózdi rastaugha tura keledi. Biz qalay bolghanda da, adamnyng әsirese jastardyng boyyndaghy tabighy diny múqtajdyq - degen múqtajdyqty moyyndauymyz kerek. Bizding qazirgi kezdegi ýlken problemalarymyzdyng biri - osy aqiqatty moyynday almay jýrmiz. Mýmkin búl qazaq qoghamy keshe ghana ateistik ómirden shyqqandyqtan bolar.

Adam balasy tabighatynyng qúrylymy ýsh dýniyeden túrady. Tәn, nәpsi jәne ruh (jan-dýniye). Búl ýsheuining әrqaysynyng óz azyghy bar. Sol azyghyn dúrys jolmen jәne kerekti mólsherde qamtamasyz etpese, tabighy ómir sýru jýiesi búzylyp, adam kóptegen qolaysyzdyqtargha dushar bolady.

«Din» - sózi arabtyng sózi. Bas ii, boysúnu, jaza, marapattau, zang degen maghynalardy bildiredi. Yaghny anyqtamasyna qysqasha toqtalar bolsaq, «adamnyng ózi senetin erejeler men pikirlerdi ústana otyryp, boysúnuy». Jalpylama alghanda jogharyda atalghan maghynalardyng barshasyn da qamtidy.

Jaratylys zandylyghynan esh nәrse tysqary shygha almaydy. Qansha ghasyrlar ótti kýnning batyp, tannyng atuyn, qys kelip, jazdyng ketuin eshkim ózgerte alghan emes. Sol sekildi ózgermeytin erejelerding biri - adamzat balasynyng jer betinde dinsiz ómir sýrgen ghasyry bolghan emes. Áriyne múnymen bizge «dinsiz adam bolsa da, dinsiz qogham bolmaydy» degen aituly sózdi rastaugha tura keledi. Biz qalay bolghanda da, adamnyng әsirese jastardyng boyyndaghy tabighy diny múqtajdyq - degen múqtajdyqty moyyndauymyz kerek. Bizding qazirgi kezdegi ýlken problemalarymyzdyng biri - osy aqiqatty moyynday almay jýrmiz. Mýmkin búl qazaq qoghamy keshe ghana ateistik ómirden shyqqandyqtan bolar.

Adam balasy tabighatynyng qúrylymy ýsh dýniyeden túrady. Tәn, nәpsi jәne ruh (jan-dýniye). Búl ýsheuining әrqaysynyng óz azyghy bar. Sol azyghyn dúrys jolmen jәne kerekti mólsherde qamtamasyz etpese, tabighy ómir sýru jýiesi búzylyp, adam kóptegen qolaysyzdyqtargha dushar bolady.

«Din» - sózi arabtyng sózi. Bas ii, boysúnu, jaza, marapattau, zang degen maghynalardy bildiredi. Yaghny anyqtamasyna qysqasha toqtalar bolsaq, «adamnyng ózi senetin erejeler men pikirlerdi ústana otyryp, boysúnuy». Jalpylama alghanda jogharyda atalghan maghynalardyng barshasyn da qamtidy.

Al orys tilinde qoldanylatyn sóz «religiyany» alatyn bolsaq, ol: arly bolu, taqualyq, qúrmet etu, tabynu, kiyelilik, shoqynu degen maghynalardy beredi.

Qazirgi kezde bizding taghy bir ýlken qateligimiz, «din» degen úghymdy osy aityp ótken «religiya» degen úghymmen shatastyryp jýrmiz. Búl qoghamnyng barlyq dengeylerinde kezdesetin qatelik.

IYdeologiyagha qaysy jýie bolsa da tereng mәn berip kelgen. Sebebi, iydeologiya arqyly býtindey qoghamdy basqaru mýmkindigi payda bolady. Ózderiniz Kenes odaghynyng da qanshalyqty mәn berip, óte myqty azamattargha tapsyrghanyn jaqsy bilesizder.

Qazirgi kezende elimizde diny ahualdyng kýnnen kýnge kýrdelenip bara jatqanyn kóz kórude. Qazaq qoghamy egemendigin alyp, derbes memleket bola salysymen, 1992 jyldyng basynda azamattardyng diny senim bostandyghy turasynda qabyldanghan zang týrli sektalar men diny toptargha elimizge kelip erkin júmys jasaugha mýmkindik berdi. Kenes odaghynyng túsynda dinge ashyq tyiym salynyp, qúdaysyzdyqqa mәjbýrlegeni belgili. Qazaq qoghamynyng jan dýniyesi osy kezendegi jaghdaydyng kesirinen belgili bir dengeyde bosap qaldy. Qoghamnyng ruhany immuniytetining әlsirep túrghan shaghyn syrttan kelgen missionerler men diny uaghyzshylar op‑onay paydalanyp kete bardy. Sebebi, sol kezende kenestik zamannan shyqqan qazaq halqynyng ruhaniyaty syn kótermeytin jәne de týrli josparlardy qúrugha bolatyn bos alanqay bolatyn. Osydan biraz jyldar búryn bir kitaptan missionerlerding ýlken jinalystarynyng birinde bolghan mynaday әngimeni oqyghan edim. Jinalysty basqaryp otyrghan moderator әr tarapqa jiberip jatqan missionerlerge: «Sender baratyn elderindi óz dinderine kirgizu ýshin ketip jatqan joqsyndar. Eger olay etsender, sender olargha ýlken jaqsylyq jasaghan bolasyndar. Senderding mindettering - olardy ózderining dinin joghaltqan, eshqanday ústanymy joq mәngýrtterge ainaldyru», ‑ dep tapsyrma beredi. Elimizding tórine kelip júmys jasap jatqan missionerler osynday maqsatpen kelip júmys jasap jatyr.

Tәuelsizdik tanymen birge ata dinimiz - Islamgha da erkindik berildi. Áriyne halqymyzdyng jastary tәuelsizdikke qol jetkizgen jyldardan bastap din ilimderin ýirenuge den qoya bastady. Qazaqtyng jastary babalarymyzdyng jolyn quyp islam elderine ilim izdeu ýshin sapar shegip te ýlgerdi. Sol jastarymyzdyng islamnyng qazaq qoghamynyng dәstýrli ústanymy men erekshelikterine eshbir túrghydan bótendigi joq tәlimin ýirenip kelip jatqany barshylyq. Desek te, solardyng arasynda qazaqtyng últtyq qúndylyqtary men erekshelikterin mýldem joqqa shygharatyn keybir arab, parsy, púshtun elderinde tәlim alyp kelgen jastarymyz bar ekenin aitpay ketuge bolmaydy. Qazaqty mýshrikke teneytin arab elderinen kelgen ústazdar da egemendik alghannan keyingi jyldary elimizding Almaty, Shymkent jәne elimizding basqa da qalalarynda belsendi júmystar jasady.

Qazaq atamyz: «ishten shyqqan jau jaman» ‑ deydi ghoy. Jogharyda aityp ótken basqa dindi nemese sektalardy uaghyzdaytyn missionerlerge qaraghanda, Islamnyng atyn jamylyp kelip jatqan uaghyzshylardyng qaupi kýshtirek siyaqty. Sebebi, jalpy qazaqtyng qarakózderi basqa dinning jәne diny toptardyng uaghyzyna ýrke qaraydy. Kóp jaghdayda psihologiyalyq, әleumettik, qoghamdyq nemese ruhany siyaqty týrli problemalargha dushar bolyp jýrgen kisiler basqa dindi uaghyzdaytyn missionerding qúrghan túzaghyna tútyluy mýmkin.

Al sәlәfi, hizbut‑tahrir sekildi basqa da islamdy uaghyzdap kelip jatqan toptargha iyisi qazaqtyng músylmandyq bolghandyqtan, aldanuy tez bolyp jatyr. Áriyne búl mәsele qauipti. Sebebi aqiqat, tauhiyd, tura jol, taza islam, Qúran men sýnnet sekildi keremet devizdermen әngimeni bastaghan kezde, diny sauaty ateizm men islamnyng ortasynda qalqyp túrghan qazaqtyng azamaty lep‑lezde osy jalghan úrandardyng artynda ketkenin bilmey qalady.  Islamgha qatysty dәstýrli emes múnday toptardyng taraluynyng artynda ýlken kýshter túrghanday kórinedi.

Mysalygha sәlәfiylik baghytty alatyn bolsaq, búl top qay qoghamgha barsa da, nәtiyjesi sol qoghamdy bólip jarumen, mýshelerining arasyna alauyzdyq salumen jәne agressiyany oyatuymen kórinedi. Sebebi, sәlәfizm nemese uahabizm (eki atau bolghanymen zat bireu) basqa din ókilderin qoya túrghanda, islamgha qatysty baghyttardyng eshbirin moyyndamaytyn, olardyng barshasyn adasushylar men tozaqylargha teneytin top. Mine osy erejemen ómir sýretin baghyttyng basqa pikirge agressiyamen qarap, týrli sharalargha baruy tabighy jәit sekildi. Demek, búl - agressiya men dórekilikke negizdelgen baghyt. Búghan tarihta bolghan oqighalar da kuә. Sonday‑aq, songhy kezderde Batys ónirinde sәlәfiylik‑tәkpirlik tәrbiyemen susyndaghan azamattardyng tarapynan bolyp jatqan ókinishti oqighalar búl qorytyndyny rastap otyr. Olay deytinim elimizdegi baysaldy sәlәfiyler tobynyng beldi ókilderi olardy «evreyskiy nemese amerikanskiy sәlәfiyler», al biz aqiqat jolyn ústanghan sәlәfiylermiz - dep moyyndap ta jýr eken.

Keybir sarapshylar sәlәfizmdi baysaldy jәne radikaldy dep qarastyru kerek dep jatady. Biraq olar, baysaldy sәlәfiyler ózara birin‑biri sabyrgha shaqyryp, qolgha biylikti alayyq, sodan keyin dindi adasushylardan tazartamyz dep jýrgenin bilmeytin siyaqty. Sonday‑aq, sol baysaldy sәlәfiylerge әr kýni qazaqtyng birneshe qarapayym balasy qosylyp, baysaldy sәlәfiylerding birnesheui radikaldygha ainalyp jatqanyn da qaperden shygharmau kerek dep oilaymyn. Aghymdaghy jyldyng tamyz aiynda Din isteri agenttigining tarapynan qúrylghan aqparattyq toptardyng júmystarynan keyin, elimizding ónirlerindegi baysaldy sәlәfiyler belsendi týrde, jatpay-túrmay qarsy daghuat jasap uaghyzdaryn jýrgizip jatyr degen mәlimetterdi de estip jatyrmyz. Sondyqtan, búl iydeologiyany qansha ajyratyp qaraghannyng ózinde, birte‑birte tolyghymen tamyryna balta shabatyn sharalardy qabyldau kerek. Olay bolmasa qazaq qoghamynyng dinine jәne ruhaniyatyna tóngen qauip kýsheymese әlsiremeytini anyq.

Jogharyda aityp ótken elimizding múnayly batys ólkesinde bolyp jatqan qandy oqighalardyng maqsaty - qara baylyqtyng ýstinde túrghan ólkening shyrqyn búzyp, sonyng syltauymen syrtqy kýshter óz yqpaldaryn ornalastyru sekildi. Syrtqy jaudyng ústanatyn prinsiypi, «bólip jar da, biyley ber» ekeni bes eneden belgili. Demek, osynday jymysqy sayasattyng qúrbany - ózimizding sanasy ulanyp qalghan qarakóz bauyrlarymyz.

Bizding qazirgi kezdegi problemamyz - diny sauatsyzdyq. Endi birde diny sauatymyz bolsa da, ol qate baghytta bolyp túr. Diny mәselelerge jauapty qyzmetkerlerding ózi uahabizm men ihuan muslimindi birge qarastyryp, ajyratyp bere almay jatady. Halyqty auzyna qaratyp, sózine toqtatatyn ghúlamalary bar Malaiziya, Týrkiya sekildi músylman elderinde halyqtyng bóten diny baghyttyng uaghyzyna eru problemasy óte siyrek bayqalady. Sebebi, ol elderding ghúlamalary halyqtyng dúrys diny sauatyn qalyptastyrumen birge, búrys baghyttardyng qatelikterin ghylymy túrghydan halyqqa jetkize bilgen. Mine osy tústa bizding qoghamgha diny sauaty teren, halyqty ózine erte alatyn jәne onyng senimine ie bola alatyn  ghalymdardyng qajet ekendigin aita ketu kerek.

Jogharyda aitylghan ghalymdar men mamandardy elde oqytyp dayyndau qajet, shetelge jibermeu kerek degen úsynystar әr kezde kóterilip qalady. Biraq búlay jasaumen biz aldymyzgha qoyghan maqsatty odan ary úzaqtata týsemiz. Sebebi, biz shyghysqa baryp bilim alu - Ál‑Farabi, Búhari, Tirmizy sekildi tarihy túlghalardyng salyp ketken sara joly ekenin úmytpauymyz kerek. Demek búl joldy tynggha bolmaydy, sonday‑aq, tyy mýmkin emes te. Eger de biz tyyatyn bolsaq, birinshiden elimizdegi diny mamandardyng sapasyn tómendetemiz, atap aitqanda islamgha qatysty. Ekinshiden, arab elderine baryp bilim alghysy keletin jastarymyzdy zansyz әreketterge iytermeleymiz. Sonday‑aq Evropa, Amerika, Japoniya sekildi qazaqqa qansha qaynasa da sorpasy qosylmaytyn elderge memleket arnayy baghdarlama arqyly jastardy dýnyauy bilim alugha jiberip jatyr. Kerek bolsa, shashtarazdyqty ary qaray oqyp, tereng mengeru ýshin de qazaqtyng jastary shetel asyp jatyr. Al elimizding ruhaniyatymen ainalysatyn din mamandaryn dayyndau ýshin, sol jastardy arab elderine jibermegen jaghdayda, memleket tarapynan belgili bir dengeyde әdiletsizdik bolyp, narazylyqqa da tap boluy mýmkin. Búl mәseleni tyy emes, retteu jәne jýieleu kerek.

Islam әleminde jәne arab elderinde qazaqtyng dinine qayshy tәlim bermeytin oqu oryndary jýzdep sanalady. Sonday oqu oryndarymen kelisim sharttar jasasyp, qabiletti jәne talapty jastardy zandy jolmen jiberip, ony tolyq qadaghalaugha alu kerek. Búl shara memleketting tarapynan Bolashaq baghdarlamasy sekildi arnayy jýiening ayasynda iske asuy tiyis. Áriyne keybir synshylar búl úsynysqa qatysty Qazaqstan zayyrly memleket, sondyqtan múnday diny mәseleni qaramaghyna ala almaydy dep qarsy pikir aituy mýmkin. Biraq memleket qansha zayyrly bolsa da, qoghamnyng qúldyrauyna jol bermey, aldyn alu sharalaryn qabyldaugha mindetti. Diny mamandar mәselesi osynday jolmen Týrkiya sekildi zayyrly músylman memleketinde sheshilip kele jatyr. Sonday bolghan jaghdayda oqugha ketken jastar memleket jәne el aldyndaghy boryshyn kóbirek sezineri de sózsiz. Sonday‑aq, qoghamgha janashyr, qazaqtyng qamyn jeytin diny mamandardyng sany men sapasy da artary dausyz.

Islam dinine qatysty halyqtyng sauatyn ashugha júmys jasap otyrghan negizgi resmy oryn dep meshitterdi aita bilemiz. Qazaqtyng jastary nege basqa toptardyng jeteginde ketip jatyr,? Sebebi, meshitterdegi imamdarymyzdyng sauaty da mәdeniyeti de óte tómen bolyp, kelgen halyqty qanaghattandyrmay jatady. Sondyqtan, imamdardyng sauaty men mәdeniyetin damytu sharalaryn qabyldau kerek. Qazaqstan músylmandary diny basqarmasyn synaudy jәne mazaqtaudy toqtatyp, osy dәstýrli ústanymmen júmys jasap jatqan negizgi diny institutqa halyqtyng senimin arttyru kerek. Elimizding bolashaghyna jany ashityn taraptardyng barshasy Diny basqarmanyng sayasynyng astyna halyqty jinap beruge júmyla atsalysyp júmys jasau kerek. Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng tek formalidyq dengeyi men mәrtebesin ghana emes, onyng is jýzindegi mәrtebesin jan‑jaqty kóteru qajet. Qazaq qoghamyn Diny basqarmagha senip arqa sýiegende ghana islamnyng atyn jamylghan nemese tarihymyz ben dinimizge týk qatysy joq aghymdar men toptardyng jeteginen aman alyp qala alamyz. Sonymen qatar, bilimdi jastardy dúrys әri tiyimdi paydalanu mәselesin qolgha alu kerek. Bilimdi mamandardy tiyimdi jәne dúrys paydalanbau kemshiligi tek meshitterde ghana emes ghana emes, dinge qatysty memlekettik organdardyng bólimderinde de bayqalady.

Qazirgi jastardyng arasynda belgili bir topqa qatysty bolmasa músylman bola almaytynday týsinik qalyptasty. Halyqtyng diny sauatyn ashumen birge, qoghamnyng sanasyna eshbir topqa qatysy joq «qarapayym músylman» úghymyn qalyptastyru kerek. Sebebi bizding qaysybir qarakózimiz belgili bir diny topqa qatysty bolsa, sol toptyng shenberining ishinde әreket etedi. Yaghny sol toptyng qúrylymyna baghynyshty әri tәueldi bolady. Áriyne búl jaghday ony bolashaqta týrli teris qylyqtargha iytermeleui әbden mýmkin. Al atadan kele jatqan bizding dәstýrli ústanym - Hanafy mәzhaby jәne Matrudy mektebi qazaqtyng balasyn tek qazaq qoghamynyng mýddesine tәueldi etedi. Mine osy tústa bizding Diny basqarmanyng róli - negizgi ról bolu kerek.

Taghy bir aita ketetin olqylyq, dinge qatysty kóp adamdar «Hanafi» mәzhabyn ústanamyz, osy dúrys mazhab degenimen, búl mazhab turaly kóp nәrse bilmey jatady. «Adam bilmegenining dúshpany» delinedi ghoy. Múnday kemshilikting keyde mýiizi qaraghayday aghalarymyzdyng da basynda bar ekenin kóremiz. Bilse de qate tústary kóp nemese hanafy mazhabyna mýlde qayshy pikirlerdi aityp, tirlikterdi istep jýrgenin kóresin. Solardyng ishinde imamdar da bolyp jatady. Bizding jolymyz hanafy mәzhaby ekeninde dau joq. Biraq biz hanafiylikke qatysty nadandyqqa jaqyn qazirgi jaghdaymyzben, búl úly mektepke ziyanymyzdy tiygizip, sәlәfiylerding tarapynan odan ary qaralanugha sebepshi bolyp jatyrmyz. Sondyqtan, búl mektepting qazaq jerindegi mәrtebesin kóteru jәne dәripteu ýshin negizgi týpnúsqa enbekterin qazaq tiline audaryp basu, týrli aghartu sharalaryn úiymdastyru kerek. Búl elimizdegi islam taqyrybynyng negizgi oryndaluy kerek sharalarynyng biri bolu tiyis. Biz sonda ghana mynau qabyrghasy sógilip, ydyrap bara jatqan qazaqtyng jastaryn bir tudyng astyna biriktire alatyn bolamyz.

Shohaev Erkinbek Kerimbekúly

L.N.Gumiylev atyndaghy

Euraziya últtyq uniyversiyteti

Filosofiya kafedrasynyng oqytushysy,

dintanu magistri

«Abay-aqparat»