Núrlybay Qoshamanúly. Janaózen oqighasy: sayasiy-әleumettik sebepter
Jeti ay boyy alanda túrghan Manghystau múnayshylarynyng talabynyng shenberi de birte-birte keneye bastady. Olar bastapqyda jalaqyny ósirudi, enbek jaghdaylaryn jaqsartyp, әleumettik qamsyzdandyru men demalys uaqytyn úzartudy kәsipodaq tarapynan mәsele etip kóterip, kompaniya basshylarynyng diktatorlyq tәrtibin tejeu men demokratiyalyq sóz bostandyqtaryn qorghaudy, keyinnen Ýkimetten monopolisterding óktemdigin shekteudi, shiykizat baylyghyn memleket menshigine qaytarudy talap etti. Sóitip, mәsele der kezinde sheshimin tappaghan song jaghday ushygha kele qanaushylargha qarsy baghyttalghan júmysshylardyng talaby obektivti týrde sayasy sipat aldy. Búl da zandylyq. Sebebi, qarapayym halyqta әleumettik birtektilikting joqtyghy, «erteng qalay kýn kórem?», «balalarym ózgening esiginde jýrip «qúly» men «kýnine» ainala ma?» - degen oy mazalaydy.
Jeti ay boyy alanda túrghan Manghystau múnayshylarynyng talabynyng shenberi de birte-birte keneye bastady. Olar bastapqyda jalaqyny ósirudi, enbek jaghdaylaryn jaqsartyp, әleumettik qamsyzdandyru men demalys uaqytyn úzartudy kәsipodaq tarapynan mәsele etip kóterip, kompaniya basshylarynyng diktatorlyq tәrtibin tejeu men demokratiyalyq sóz bostandyqtaryn qorghaudy, keyinnen Ýkimetten monopolisterding óktemdigin shekteudi, shiykizat baylyghyn memleket menshigine qaytarudy talap etti. Sóitip, mәsele der kezinde sheshimin tappaghan song jaghday ushygha kele qanaushylargha qarsy baghyttalghan júmysshylardyng talaby obektivti týrde sayasy sipat aldy. Búl da zandylyq. Sebebi, qarapayym halyqta әleumettik birtektilikting joqtyghy, «erteng qalay kýn kórem?», «balalarym ózgening esiginde jýrip «qúly» men «kýnine» ainala ma?» - degen oy mazalaydy.
Qanaudyng kýsheyui de ókimet biyligining әlsizdigimen tikeley baylanysty. Jasyratyny joq, bizde barlyq dengeyde ýkimetting qyzmetin iri oligarh-baylar tikeley baqylaugha alyp, qarjy alpauyttaryna qyzmet etetin adamdar ýkimettin basqaru tetikterinde otyr. Qashan da múnday «sybaylastyq» memlekettik sayasattyng baghytyn «jalpyúlttyq damudan» mýldem basqa baghytqa búryp, oligarhtar biyligin qamtamasyz etip kelgen. Bizding jaghdayda malymyzgha qúryq, basymyzgha syryq oinatushy memleketke yqpaly myqty qanaushylar qytaylyqtar men T.Qúlybaev basqarghan «Qazmúnaygaz» kompaniyasy bolyp túr. Ádette múnday jaghdayda memleket oligarh - monopolisterding mýddelerin qorghasa, óz kezeginde qanaushy tap - monopolister bostandyqtary men qúqyqtaryn qorghaugha úmtylghan júmysshylargha qarsy kýreste burokrattyq-poliyseylik memlekettik jazalaushy mashinany paydalanady. Janaózen qyrghynyn da osylay boldy.
Janaózendegi qandy qyrghyngha 100 payyz biylik kinәli. Birinshiden, qarapayym adam ýshin qarapayym materialdyq qajettilikting jasalmauy, barlyq jerde әkimshilik jýiening (әkimder) sybaylastyq pen jemqorlyqtyng «jebeushisine» jәne sol dertting «taratushysyna» ainaluy, eldegi negizgi azyq-týlik tauarlary men әleumettik tarifterding túraqty týrde esh baqylausyz ósui, (Manghystauda bagha ózge aimaqtarmen salystyrghanda birneshe ese joghary) naryqta ashyq ta adal bәsekelestikting joqtyghy men monopolisterding baqylausyzdyghy, múnayshylardyn, enbek adamdarynyng tabysy salystyrmaly týrde alghanda óspeui, olardy «kiriptar» etui...
Ekinshiden, múnay men gazdy shygharudan týsetin kiristing halyqtan jasyryluy jәne әdiletsiz bólinui, halyqtyng iygiligi bolyp tabylatyn qazba baylyqtarymyzdyng at tóbelindey sheteldikterdin, ishki sheneunikter men oligarhtardyng qanjyghasyna baylanyp, qyzyghyn solardyng kórui. Óz jerinde jýrip, bireuding otyna jylynghanday kýy keship, júmysshylardyng sheteldikterge yqpal eterdey sózinde de, isinde de zandyq pәrmenining joqtyghy...
Ýshinshiden, auyl men qaladaghy ómir sýru dengeyindegi ýdey týsken alshaqtyq, auyldyq jerdegi júmyssyzdyq, týrli aimaqtardyng әleumettik damuy baylar men qarapayym múnayshylardyng jalaqysynyng arasyndaghy orasan aiyrmashylyq jәne búghan eshqanday qoghamdyq baqylaudyng joqtyghy qordalana kele qarapayym halyqtyng kóshege shyghuyna yqpal etti. Ar namysy taptalghandar ashynsa, aldynda túrghan ajalgha da qaramaytyny tarihta talay dәleldengen.
Alda saylau. «Núr Otan» partiyasynyng atynan qaptaghan әkimder, ministrler men onyng búrynghy ókilderi jana parlamentting qúramynan tabylu ýshin sayasy nauqandy ózderinshe qyzdyrghan bolyp sabylyp jýr. Búl Qazaq elining qoghamdyq-sayasy jaghdayynyng qauipti shekke tirelgenin kórsetkendey. Sebebi, sheneunikter erte me, kesh pe ózderine «qyl kópirden» ótetin tyghyryq tayanghanyn sezine bastady. Endigi uaqytta olar oidan-qyrdan jinaghan baylyq kózi menshigin jәne soghan jaghday jasap kelgen qazirgi biylikti úzaghynan ústap qalu jolynda qoldan neshe týrli aila-amal izdestirip, qulyq-súmdyqtargha da barady. Eger biylik auysatynday kýn tua qalsa, ishki óndiristing barlyq baghytyn uysynda ústap otyrghan olar elde ekonomikalyq krizisti de, әleumettik kýizelisti de úiymdastyra alady. Alla saqtasyn, degenmen, «aytpasa sózding atasy óledi», osynday ótpeli uaqytty paydalanyp qalugha tyrysqan búghyp jatqan kólenkedegi «týrli úiymdar» da bas kóterui әbden mýmkin. Shahmat tilimen aitqanda, múny eldi «túiyqqa tireu maty» deydi. Endeshe, bolashaqta biz bәrine de dayyn boluymyz kerek. Osynyng bәri memleket basqaru isindegi sayasy toqyraudyng saldary.
«Janaózen qyrghynynyn» keybir tústaryna ýnilsek, onyng tuyndauyna jogharydaghy jayttardyng sebepshi bolghanyn angharu qiyn emes. Demokratiyalyq qogham halyqtyng basqaru isine keninen aralasu mýmkindigine jol ashady desek, eldi qalyptasqan әleumettik daghdarystan alyp shyghudyng kilti - demokratiyalyq talaptargha sәikes әdil saylau ótkizu, bir qolgha shoghyrlandyrylmaghan jәne senzurasyz qogham men biylikting barlyq tetikterining saylanbalylyghyn qatang saqtaytyn reforma ekendigine senimdimiz. Qazaqsha aitqanda, 20 jyl boyy «basy aidaugha, maly talaugha» týsken qarapayym halyqtyng da, múnayshylardyng da súrauy - biylikti qogham aldynda jauapty etetin naqtyly sayasy ózgerister. Eger búl qajettilikke memlekettik dengeyde nazar audarylsa, kýrdelengen ishki әleumettik toqyraudyng qyruar mәselesi ózdiginen sheshiler edi.
Aqtóbe qalasy
«Abay-aqparat»