AQSh-tyng 40-shy Preziydenti Ronalid Reygannyng sózimen aitsaq «Zúlymdyq imperiyasy» bolghan Kenes Odaghynyng irgesi sógilip, shatqayaqtay bastaghan shaqta, әsirese songhy 5 jyldyghynda elding týpkir-týpkirinde últaralyq janjaldar oty tútanyp, arty ýlken qaqtyghystargha úlasa bastady. Solardyng biri – Ontýstik Kavkaz jerindegi Tauly Qarabaq janjaly edi. 1988 jyly etnikalyq armyandar men jergilikti әzirbayjandardyng arasynda bastalghan etnikalyq janjaldyng arty eki elding soghysyna úlasyp, 32 jyldan beri ystyq nýkte qalpynda qalyp otyr. Osy aralyqta eki jaqtan 30 mynnan astam adam qaza tapty. 1 200 000 әzirbayjan baspanalaryn tastap bosqyngha ainaldy. Syrtqy kýshterding yqpaly da mardymsyz. Halyqaralyq qauymdastyqtyng da qoly qysqa bolyp túr, ókinishke qaray. Múnyng da ózindik sebepteri bar. 

Birinshiden: Tauly Qarabaq aimaghy Ázirbayjan Respublikasynyng qúramyndaghy avtonomiyaly aimaq, yaghny Ázirbayjannyng bir bóligi. Álem elderi de osylay moyyndaydy. Tek múnymen kelispeytin Armeniya ghana. 

Etnikalyq armyandar basym túratyn aimaq Ázirbayjan biyligin moyyndamay, ózderi Tәuelsizdik jariyalap aldy. Alayda onyng әlemning eshbir eli, tipti Armeniyanyng ózi de moyyndaghan joq. Sebebi bir halyq – eki memleket boluy mýmkin emes. Álemde onday qúrylymdar sausaqpen sanalyq qana (Eki Koreya, QHR men Tayuani, Austriya men Djermaniya, Rumyniya men Moldova jәne Albaniya men Kosova) jәne olardyng moyyndaluy da birkelki emes. Áytkenmen de múny týsinetin Armeniya joq.

№1 karta. Armeniya basyp alghan Ázirbayjan aumaghy (Karta Azattyq saytynan alyndy.)

Ekinshiden: Armyan әskerleri Tauly Qarabaq aimaghynan ózge Ázirbayjannyng 14 audanyn basyp alyp, óz baqylauynda ústap otyr. Búl barlyq halyqaralyq zandardy órsekel búzu bolyp tabylady. Osyghan oray Qarabaq janjalyn beybit retteu boyynsha BÚÚ Qauipsizdik Kenesi bir jyldyng ishinde bir emes tórt rezolusiya qabyldady:

1. 30 sәuir 1993 jylghy BÚÚ QQ №822 rezolusiyasy

2. 29 shilde 1993 jylghy BÚÚ QQ №853 rezolusiyasy 

3. 14 qazan 1993 jylghy BÚÚ QQ №874 rezolusiyasy

4. 12 qarasha 1993 jylghy BÚÚ QQ №884 rezolusiyasy. 

Búl rezolusiyalardyng barlyghynda da Ázirbayjannyng territoriyalyq tútastyghyn qalpyna keltirudi talap etiledi. Ol ýshin Armeniya óz әskerin basyp alghan aumaqtan shygharyp әketu kerek. Armeniya әskeri shygharylmay búl mәselening sheshimi boluy mýmkin emes. Al halyqaralyq qauymdastyq mәseleni kelissóz arqyly sheshuge shaqyrumen ghana shektelip keledi. Olardyng Armeniyagha qysym kórsetuge shamalary kelmey otyr. Búghan basty kedergi – shettegi armyan diasporalary. 

Qazaqta «Kólenkenmen qorghay jýr» degen әdemi sóz bar. Sol sóz turaly armyandargha qarap aitylghanday. Amerika Qúrama Shtattarynda, Kanadada, Resey men Europanyng kóptegen elderinde myndaghan armyan diasporasynyng ókilderi túrady. Olar óte úiymshyl jәne ózderi túryp jatyrghan elding biyligine sózi jýretin dengeyde. Olardyng arasynda joghary lauazymda otyrghandar da, qaltalalar da, qoghamdyq bedelge iyeleri de jetip artylady. Dәl osylar Armeniyanyng mýddesine lobby jasap, ózderining tarihy Otandaryn kólenkelerimen qorghap jýr. Kezinde KSRO-da lauazymdy qyzmette bolghan bir ghana Anastas Mikoyannyng ózi nege túrady? Halyq arasynda ol turaly «Ot Iliicha do Iliicha bez infarkta y paralicha» degen sóz bar. Vladimir Iliich Leninning kezinde basshylyq qyzmetke kelip, Leonid Iliich Brejnevke deyin basshylyq qyzmette bolghan jalghyz adam. Úzaq jyldar joghary orynda otyryp Armyan KSR-ining mýddesine biraz júmys jasaghan adam. 

Ókinishke qaray, bizding qazaq balalaryn «Ózge elde súltan bolghansha óz elinde últan bol!» dep betinen qaghyp ósiredi. Alayda, osy bir maqaldyng týbegeyli qate ekenine osy jerde kózimiz jetedi. Óz elinde últan boludan góri ózge elde súltan bolu әldeqayda paydaly ekenin Armyan mysaly aiqyn dәleldep otyr. Kez-kelgen memleketke syrtqy qoldau auaday qajet. Osy orayda qazaqtyng aqyldy qyz-jigitterining bir bóligi әlemning jetekshi elderinde, әsirese AQSh-ta sayasy kariera jasap, óz halqyn kólenkelerimen qorghay jýrse, bizding de úpayymyz týgel bolar edi...

Shet elderdegi armyan lobbiyining kýshtiligi sonsha, olartipti 1915 jyly Osman imperiyasyndaghy ishki býlik kezinde qaza tapqan 300 myng armyandy 1,5 million armyan qyrylghan genosid dep atap, ony biraz elderge moyyndatugha qol jetkizdi. Osy arqyly Osman imperiyasynyng múrageri Týrkiyadan sol ýshin ótemaqy men jer daulamaq. Armeniyagha BÚÚ QK rezolusiyalaryn oryndatpay otyrghan da, syrtqy qysymnan qorghap otyrghan da osy syrttaghy diaspora ókilderi. Olar Armeniyagha qarlyjylyq jaghynan da qoldau kórsetedi. Sonday-aq jyl sayyn Armeniyanyng ýzdik jastaryna granttar bólip, әlemning jetekshi oqu oryndarynda oqytyp otyr. 

Qarasha aiynda ótetin AQSh-taghy Preziydent saylauyna demokratiyalyq partiyanyng atynan kandidat bolyp otyrghan Djo Bayden de úzaq jyldardan beri Armeniyanyng mýddesine ashyq týrde lobby jasap kele jatyrghan adam. Eger de ol, aldaghy saylauda Donalid Trampty jenip, AQSh Preziydenti bolatyn bolsa, Ázirbayjangha sayasy qysym jasap, Qarabaqtyng Tәuelsizdigin moyyndatuy әbden mýmkin. Múnday jaghdayda Ázirbayjandy Týrkiya da, basqasy da qorghap qala almaydy. Songhy saualnamalar kórsetkendey Amerikada Tramptyng bedeli tómendep, Baydenning Preziydent bolu mýmkindigi artyp keledi. 

Osy uaqytqa deyin 30 jyldyq tәjiriybe kórsetkendey Qarabaq dauyn beybit jolmen sheshu mýmkin emes bolyp otyr. Qyryq kisi bir jaq, qynyr kisi bir jaq degendey, Armeniya osy uaqytqa deyin qabyldanghan barlyq halyqaralyq qújattar men mindettemelerdi oryndamay otyr. Búl mәseleni beybit jolmen sheship kórmek bolghan Armeniyanyng alghashqy Preziydenti Levon Ter-Petrosyannyng әreketinen de eshtene shyqpady. Aqyry óz ýkimetine sózi ótpegen Preziydent 1998 jyly osy mәseleden keyin otstavkagha ketti. 

1994 jylgha deyin Armeniya Tauly Qarabaq aimaghanynan ózge Ázirbayjannyng 14 audanyn basyp aldy. (№1 karta) Endi ol jerlerdi de soghys oljasy retinde qaytarghysy joq. Ázirbayjannyng osynsha jeniliske úsharuy sol kezdegi eldegi sayasy jәne ekonomikalyq jaghdaygha baylanysty edi. Kenes Odaghy qúlap, ekonomikalyq daghdarysqa tap bolghan el sayasy daghdarysty da bastan keshti. Tәuelsizdik alghanyna bir jyl tolmay jatyp, 1992 jyldyng nauryz aiynda alghashqy Preziydent Ayaz Mutalibov biylikten shettetildi. Sol jyly eldegi alghashqy demokratiyalyq jolmen ótken saylauda ataqty dissiydent Ábilfaz Elshibey jeniske jetken edi. Alayda Elshibey de biylikti úzaq ústap túra almady. 1993 jyly tónkeris nәtiyjesinde biylikten ketirildi. Biylikke Geydar Áliyev kelgennen keyin ghana jaghday túraqtala bastady. Alayda búl uaqytta armyandar biraz jerdi basyp alghan edi. Sol uaqyttan beri de-fakto status kvo saqtalyp túr. Alayda búl uaqytsha sheshim. Ókinishke qaray búl daghdarystan «Ógizdi de óltirmey, arbany da syndyrmay» shyghudyng joly joq. Ázirbayjan Qarabaqty Armeniyagha bergen kýnning ózinde de, ol Ázirbayjan territoriyasyndaghy eksklav bolyp qalady. Armeniyanyng batysynda Ázirbayjannyng Nahichivan eksklavy bar (№2 karta). Jer almastyru әdisimen sheshkenning ózinde de taraptar bir bitimge kele almaydy. Týptep kelgende múnday nashar ssenariyding ózi Ázirbayjannyng esebinen sheshileyin dep túr. Sondyqtan da, Ázirbayjangha ózining zandy territoriyasyn әskerding kýshimen qalpyna keltiruden basqa jol qalghan joq. 

Qyr astynda qarasha. Eger alda-jalda AQSh-taghy Preziydent saylauynda Bayden jeniske jetip ketip jatsa búl mәsele mindetti týrde Armeniyanyng paydasyna sheshiledi. Sol sebepten de Ázirbayjangha Qarabaq dauyn býgin sheship almasa erteng kesh.

№2 Karta. Álem moyyndaghan Ázirbayjannyng tútas territoriyasy

Jaghday Armeniyanyng paydasyna sheshiler bolsa, búl ózge elderge de jaman ýlgi bolmaq. Qazirgi kýnning ózinde de kórshilerining jerine qyzyghyp otyrghan elder jeterlik. Múnyng arty Qarabaq tәrizdi әlem boyynsha ózge de ondaghan, tipti jýzdegen ystyq nýktelerding payda boluyna jol ashyp, әlemdi beybitshilikke ýlken qauip tóndiredi. Sondyqtan da, búl janjal Ázirbayjannyng territoriyalyq tútastyghyn qalpyna keltirumen sheshilui tiyis. Osylay etkende ghana kórshisine kóz alartqandardyng bәrine ýlken sabaq bolady. 

Oralbek J. Óteghúlov

Filolog, sayasattanushy

Abai.kz