Qazirgi әlem 1935-1941 jyldardy eske týsiredi. Dәl sol kezendegidey býtkil imperiyalar men úsaq memleketter bir-birimen qandayda bir kelisim sharttarmen uaghdalasyp «baylanyp» otyrghanymen, is jýzinde әrtýrli odaqtar men kelisim sharttardyn, eshqanday kýrdeli mәselelerdi sheshe almaytyn qauqarsyzdyghyn kórsetip otyr. Óitkeni, dәl qazirgidey sol kezende de barlyq elderding eng basty ústanymdary, «Myna kele jatqan soyqannan barynsha alys bolyp, tek óz elining az shyghyn, mol ýlespen shyghuyn» oilaydy. Tek sonday maqsatpen ghana, tuyndaghan mәselelerdi sheshuge atsalysqanday kórinip «imitasiyamen» ainalysyp jýrdi. Barlyq jekelegen memleketter, әsirese imperiyalar «eki oryndyqta qatar otyryp» mәseleni sheshkileri keldi. Múnday «imitasiyalardyn» sony ne bolghanyn bәrimiz tarihtan bilemiz.

Endi, qazirgi kýnimizge kelsek, imperiyalar men úsaq memleketterding sol kezendegi ústanymdaryna úqsas әreketterdi kóremiz.

Sondyqtan, qazirgi Qarabah mәselesine tikeley, janama mýddeleri bar memleketterding osy kezenge qanday «jýkpen» jetkenin saralap kórsek.

Aldymen AQSh-tan bastasaq....

Kezinde Armeniyadaghy týsti revolusiyalardy úiymdastyru arqyly, búl elding әskery sayasy ómirine dendep enip alghan AQSh búl mәselege aralassa, osy otty ýrley otyryp, tek ózining osy jaqtaghy bәsekelesterine qarsy qoldanghysy kelgende ghana, sol baghytta iske kirisui mýmkin. Áriyne, AQSh ýshin Reseyding ainalasynda tynyshtyq bolmaghany jaqsy. Ári, Armeniya men Ázirbayjan arasyndaghy janjaldy, Reseyding ishindegi eki últ ókilderi arasyna «tasymalday» alsa, búl oiynnan eng keminde útqany sol bolmaq.

Biraq, tarazynyng ekinshi basyna Ázirbayjan arqyly Týrkiyanyng mýddesi túrghanyn bilgendikten Armiyandardy ashyq qoldaudy kózdese, әbden oilanyp baryp kiriseri haq. Óitkeni, Týrkiyanyng qazirgi әskery kýsh-quaty NATO-daghy ekinshi el,  әri, arab elderindegi dýrbelenge tikeley aralasyp, sol jaqtaghy NATO-gha tiyesili basty oiynshylarynyng biri, Siriyadaghy Resey ýstemdigine qarsy eng yqpaldy elding biregeyi, armiyandar ýshin, «jaqyn dosy» bolmasa da Tayau Shyghysta ýstemdigi artyp, Resey, Iran men Izraiyl, Sauditterge qarsy jalyn kýjireytip otyrghan Týrkiyamen úrysqysy kelmesi anyq. Óitkeni, Týrkiya Ázirbayjandy tolyq qoldaytynyn resmy ashyq jariyalap otyr. Ári, tarazdynyng osy basynda BÚÚ-nyng Tauly Karabahtyng Ázirbayjangha tiyesili ekendigi jayly sheshimi de túr.

AQSh-ta preziydenttik saylaudyng jaqyndap qalyp, AQSh ýshin «paydasy kýmәndi búl oiyngha» eki partiyanyng da әzirge aralasqysy kelmeytinin eskersek, AQSh ýkimeti qazir eki ottyng ortasynda otyr. Sondyqtan, búl daudy dәl qazir AQSh sheshe almaydy.

Reseyding jayyna kelsek...

Reseyding eki elmen de әrtýrli odaqtyq, elaralyq kelisim sharttarmen «baylanyp» otyrghanyn bilemiz. Armeniyada Reseyding әskery bazalary bary belgili. Biraq, ol búl mәselede esh manyzdy emes. Óitkeni, Resey ol әskerin ekinshi bir odaqtas eline qarsy qoyy mýmkin emes. Ári, Armeniya Reseyden sayasy da, mәdeny de alystap ketip, qatty alandatyp otyr. Armeniyadaghy orys mektepterin týgel jauyp tastaghandyghyn, al, Ázirbayjan eshqanday orys mektepterin jappaghandyghyn eskersek te jetkilikti. Resey ýshin Kavkazda ózining yqpalynan basqa taraptyng yqpaly bolmaghany kerek. Sol ýshinde Týrikter arqyly NATO-nyng yqpaly bolghanyn qalamaydy. Biraq, ózine «arqasyn berip» otyrghan Armeniya ýshin ózgemen ashyq arpalysqysy da kelip otyrghan joq. Búl mәselege resmy Mәskeu: «Qoyyndar. Kelisimge kelinden» deuden әrige bara almay otyr.

Biraq, óz oilary men sheshu joldaryn «astyrtyn» resmy emes sayasatkerleri arqyly bildirip jatyr. Olardyng ózi de negizgi eki tarapqa bólinip otyr.

Bir tarapy «Bizge osy soghystyng qatysy qansha? Óz ekonomikamyz qúldyrap túrghanda, ózgeler ýshin shyghyndalghan dúrys emes» degen sarynda bolsa, ekinshileri «Tauly Karabahty Reseyding iyeligine berse ghana tynyshtyq ornaydy» degen oilardy jetkizude.

Biraq, eki tarap ta bir mәselede ýndesip otyr. Ol: «SSSR-ding kezinde múndaygha jol berilmeytin edi. Osyghan kinәli SSSR-di taratqandar» deude.

Sýriya, Ukraina, Belorussiyamen «alqynyp» qalghan Resey ýshin búl auyr soqqy. Aralaspasa ónirdegi óz yqpalynan airylady. Aralassa bir tarapyn qoldau kerek bolady. Óitetin bolsa ekinshi taraptyng qarsylyghyna qalmaq. Osylaysha Resey de eki ottyng ortasynda otyr.

Irangha da qysqasha toqtala ketsek...

Iran ýshin ózining ónirdegi basty qarsylastarynyng biri, sunnitterding kóshbasshy eli Týrkiyanyng yqpalynyng búdan әri kýsheyip, Iran shekarasyn «qorshap» alghanyn, Armeniya arqyly eropagha shyghatyn dәlizining Ázirbayjannyng baqylauyna ótkenin qalamaydy. Sondyqtan, barynsha Armeniyagha kómekteskisi kelip baghuda. Biraq, búl jerde Irannyng kenirdeginde túrghan bir mәsele bar. Ol qazirding ózinde narazylyqtaryn bildirip otyrghan Irandaghy 10-20 mln әzirbayjan últy ókilderining yqpaly. Olardyng narazylyghy qayda aparuy mýmkin ekenin Iran ýkimetide sezip otyr.

Saudiya siyaqty t.b óz kózqarastaryn bildirip qoyghan elderge kóp toqtalghym joq. Óitkeni, olardyng óz kózqarastaryn bildirgenderi bolmasa, búl mәseleni sheshuge eshqanday yqpaldary da, sonshalyq bedelderi de joq. Tek, Saudiya, Katar siyaqty elder Ázirbayjandy múnayly bәsekelesi, әri, sunnitter men shiitter eli bolghandyghy ýshin ghana Armeniyagha qarjylay kómektesuleri mýmkin. Biraq, ol kezde ózderine qarsy býkil músylmandardy qarsy qoyy yqtimal.

Al, endi Týrkiyagha kelsek...

Týrikter men Ázirbayjannyng arasynda «Bir últpyz, eki memleketpiz» degen úran payda bolyp, Ázirbayjannyng sayasi, әskeri, mәdeny integrasiyasy Týrkiyagha qaray oiysqanyna da birәz jyldar bop qaldy. Onyng nәtiyjesi de jaman emes. Áriyne, dospyz-bauyrmyz degen bәrine jaqsy jauap. Degenmen, Týrkiyagha búl ne beredi?

Erdoghan basqarghaly Týrkiya elinde, ózderining geninde jatqan imperiyalyq ambisiyalary da oyana bastady. Óitkeni, kez-kelgen damushy elge eng birinshi qajettilik - energiya kózderine degen súranys. Ekinshi, óz ónirine yqpal ete alarlyq әskery quat.

Týrkiya NATO-nyng qúramynda jýrip, eng quatty ekinshi oryndaghy әsker jasaqtay aldy. Áskery tehnikalar óndirisin jolgha qoyyp, búl salada da birshama derbestikke qol jetkizdi. Yaghni, Týrikter imperiyagha kerek ekinshi qajettilikti orynday aldy. Biraq, birinshisin (energiyagha qajettilik) orynday almay otyr. Múnay men gazgha tәueldi el - eshqashan derbes imperiyalyq sayasat ústana almaydy. Sondyqtan, Erdoghan Siriyadaghy múnayly aimaqtarynan «óz ýlesin» alghysy kelip auyz salyp kórip edi, búl onay sharua bolmay shyghyp, onshalyq paydasyn kóre almady. Europa men AQSh-qa erip arab elderindegi dýrbelenge aralasyp, sonynda milliondaghan bosqyndardy «arqalap», ol jaqtan eshqanday ýles tiymesten, bar qiyndyghymen jalghyz qaldy. Europagha qaray aghylghan bosqyndardy ózinde ústaugha kónip, europany «arabtardyng qaptauynan» qútqaryp qalghanymen, olardan eshqanday uәde etilgen kómekteri bolmady. Sengen AQSh-y kýrdterdi qoldap ketip jәne qiyn jaghdaygha qaldyrdy.

Bir sózben aitsaq, «arabtardy demokratiyalandyru» nauqany, týrikterge «Birge tumaq bar, birge ólmek joq» degendi jete týsindirdi. Erdoghannyng búlqan-talqan bolyp, biraz uaqyttan beri ózderinen basqa eshqanday imperiyalargha jaqpaytyn, derbes sayasat ústana bastaghany sondyqtan dep oilaymyn.

Múnayly Ázirbayjan men óndirisi damyghan Týrkiya tandemi, eki jaqqa da jan-jaqty tiyimdi. Ári, Kavkazgha yqpalyn kýsheyte otyryp, Reseydi de ózimen sanastyryp otyrugha jaqsy «qúral».

Mәselening ekinshi jaghy bar. Týrkiyada Erdoghan biyligine qarsy, bәsekeles toptardyng kýsheyip bara jatqan ýrdisin toqtatugha, әri ózining bedelin kýsheytu ýshin, Erdoghan komandasyna qazir ýlken bir «Erlik is» kerek.

Búdan bylayghy jerde әlemdik geosayasatta ózining yqpaldy, jana oiynshy ekenin kórsetu ýshin, Karabah mәselesinde tolyq jenispen ayaqtau, Týrikter ýshin búl «Ne bel, ne belbeu ketetin» kezeng bolmaq. Óitkeni, búl oiyn tikeley Týrkiyanyng yqpalymen bastalghan oiyn ekenin bәri bilip otyr. Týrkiyanyng qanshalyqty imperiya bola alatynyn osy kezeng aiqyndap beredi. Olardyng ayanbasy haq.

Endi eng basty taraptyng biri Ázirbayjangha kelsek...

Búl soghys Ázirbayjan ýshin otyz jyl búryn ketken 15-20% jerlerin qaytaryp alu ýshin kerek. Sonsha jyl jýrgizilgen kelisimder eshqanday nәtiyje bergen joq.

Sondyqtan, «Karabah aumaghyn tolyq tastap shyqsyn» degen naqty talap qana qoyyp otyr. Ári, jogharyda keltirgen elderding bar jaghdayyn baghamdap, eng tiyimdi kezendi tandap otyr.

Armeniyamen salystyrghanda, Ázirbayjan múnay saudasynyng arqasynda ekonomikasyn kóterip, әskery quatyn birshama janartyp alghan el. Soghysu ýshin ýlken qarjy kerek ekendigi belgili. Búl túrghyda Armeniyamen salystyrghanda, әri túraqty kómegin beruge әzir Týrkiya túrghanda, Ázirbayjan elining bәsi óte joghary. Halqynyng sany jaghynan da bes ese, әskery salasy eki ese quatty.

Biraq, qorghanystaghy әskermen kýresu ýshin, shabuyldaushy әskerding sany keminde ýsh ese kóp boluy kerek ekendigin eskersek, әp-sәttik jenis ýshin búl quaty jetkiliksiz.

Sondyqtan, ózining ekonomikalyq quattylyghyna senip, qarsylasyn әbden tityqtatyp, әlsiretip baryp jenu taktikasyna kóshkendey.

Armeniyanyng qazirgi jaghdayy…

Dәl qazirgi jaghdayda Armeniya janama bolsa da Reseyden basqa eshkimge keregi bolmay otyr. Biraq, Reseymen de ara-qatynastary ortadan tómen dengeyde. BÚÚ-nyng sheshimin algha tartyp sóilegen eldermen ashu-arazdyqqa baryp, keybir elderden, tipti, elshilikterin de jauyp, diplomatiyalyq qatynastaryn ýzip jatyr. Búl әreketteri «Kim bizben bolmasa, sol bizding dúshpanymyz» degen ústanymgha keledi. Búl qanshalyqty dúrys ústanym ekenin uaqyt kórseter.

Ózining qazirgi ahualyn týsinip, tikeley betpe-bet soghysta alysqa barmasyn sezgendikten, әlemdik qauymdastyqqa tek ózderin japa shegushi retinde kórsetkisi kelip, Ázirbayjannyng ózge elderdegi elshilikterining aldynda qarsylyq aksiyalaryn ótkizude. Ázirge búl әreketterining ong nәtiyjesi kórinip túrghan joq.

Jalpy halyqtyq әskerge shaqyrudy halqy qyzu qoldap jatqanymen, sonsha әskerdi, júmysshy halyqty soghys jaghdayynda asyrau da onaygha soqpaydy. Sondyqtan, eng birinshi kezekte qarjylay kómek izdeytini belgili. Onday kómek beretin tarapty әzirge kórip túrghanymyz joq.

Keybir aqparat kózderi «Búl músylmandar men hrestiandardyng soghysy» degen dәreje beruge úmtylyp jatqanymen, ol nasihatty qoldaushylardyng qatary óte siyrek.

Bir sózben aitsaq, Armeniya ózining býgingi kýiine ózin-ózi aidap týsirip otyr.

QORTYNDY:

Songhy kýnderi eki tarap ta óz talaptaryn jariyalady.

Armeniya: Tauly Karabah tәuelsiz, derbes memleket boluy kerek dep, alghashqy rayynan qaytqanyn bayqatsa,

Ázirbayjan: Armeniya ózderining zansyz okupasiyalaghan Tauly Karabahty tolyq tastap shyghulary kerek dep otyr.

Ary qaray «jabyq esikterdin» arghy jaghynda, imperiyalar arasynda qanday kelisimder bolary belgisiz. Biraq, óz halqynyng qoldauynan airylmas ýshin, eki elding basshylary da sonyna deyin óz talaptarynda túryp baghatyny belgili.

Qazaqstangha qaytpek kerek?

Óz oiym, bizge qazir aptyghyp otqa qaray jýgiruding qajeti joq. Bireuding sózin sóileymin dep, ekinshinin, onyng artynda túratyn kýshterding qarsylyghyna úshyrau qajet emes. Ári, bizding qolymyzdan keleri «dostastyru missiyasy» búl jerde eki tarapqa da kerek bop túrghan joq. Súranbaghan jerge baryp sózindi shyghyndaghansha, әri, mәseleni sheshuge jeterlik ózinning yqpalyng bolmaghandyqtan, ózgeler sekildi «Qoyyndar. Kelisinder» dep, dostyqqa shaqyrghannan basqa shara joq.

Bәz-bir toptar «Anaghan bolysu kerek, bóitu kerek» dep úrandatqanymen, múnday sózder tek úrangha ghana jaqsy. Al, memleketimizding syrtqy sayasaty men memlekettik tútastyghymyzgha qauip.

Kerek bolsa әleumettik kómek berermiz, soghys zardabyn jonggha kómektesermiz. Biraq, ózgelerding jyldar boyghy «jinap jaqqan otyna» baryp týse almaymyz.

Búl soghystyng kinәlisin izdesek, óz basym, tek osy kýnge deyin basqaryp kelgen basshylaryn ghana kinәlay alamyn. Óitkeni, eki últty bir dastarhannan as ishe almaytynday jaulyqqa jetkizgen, dәl sol el basqarghan basshylary.

Al endi, «Bir tughanbyz, óiteyik-bóiteyik» deushilerge aitarym, «birge tumaq bolsa da, birge ólmek joq». Biz ýshin óz memleketimizding mýddesi bәrinen joghary túruy kerek!

Rýstem Ashetaev

Abai.kz