Qúrmetti dәriger әriptesterim, 16-17 jeltoqsanda «Janaózen qyrghyny» kezinde qaza bolghandardyng shynayy sanaghy tónireginde týrli әngimeler tuyndauda. Joghary biylik pen jergilikti ókimet ólgenderding sanyn jasyruda. Shyndyqtyng betin jasyru ýshin Cizderge de, әriyne,  týrli qysym jasalyp jatqan shyghar. Ony sezip otyrmyz. Men, osy joldardyng avtory Núrlybay Qoshamanúly,  Manghystau dәrigerlerin  halyqtan eshteneni jasyrmay,  aqiqatty jariya etuge shaqyramyn! Kezenning jauapkershiligin moynymyzgha artpayyq. Bizderge ótken tarihymyzdyng azaly betteri sabaq boluy tiyis. Otyzynshy jyldardyng ólsheusiz opat әkelgen qatygezdiginen «Janaózen qyrghynynyn» nesi kem?! Taghy da biylik shoqpary asyra siltendi. Taghy da әdildik súrap, óz qúqyqtaryn qorghaymyn degen jazyqsyz jandar jazalaushynyng jan týrshigerlik diyirmen tasynyng ýguine týsti. Qan tógildi, tym kóp tógildi.

Týsingen adamgha bir-bir ýiding arysy, kóz núry bolghan kónil quanyshy -- balasy, ýmittengen qarasynyng qazasyn jasyryp, jaltaqtaghannan asqan satqyndyq, qorlyq bar ma? Kóz jastaryn kól etip arystaryn joqtaghan keshegi analardyng ýnderi qúiqandy shymyrlatyp, jýrekti auyrtty. Búl qyrghyn qanshama otbasynyng saghyn syndyryp, sabasynyng qoryn sarqyp, baqytyn qaytardy. Sonshama qyrshyn ghúmyrdyng taghdyryna kim jauap beredi? Súraushysy joqtay mal emes qoy olar. Endeshe, qandyqol jýiening jeteginde ketpey aqiqatty ashugha kómekteseyik.

Qúrmetti dәriger әriptesterim, 16-17 jeltoqsanda «Janaózen qyrghyny» kezinde qaza bolghandardyng shynayy sanaghy tónireginde týrli әngimeler tuyndauda. Joghary biylik pen jergilikti ókimet ólgenderding sanyn jasyruda. Shyndyqtyng betin jasyru ýshin Cizderge de, әriyne,  týrli qysym jasalyp jatqan shyghar. Ony sezip otyrmyz. Men, osy joldardyng avtory Núrlybay Qoshamanúly,  Manghystau dәrigerlerin  halyqtan eshteneni jasyrmay,  aqiqatty jariya etuge shaqyramyn! Kezenning jauapkershiligin moynymyzgha artpayyq. Bizderge ótken tarihymyzdyng azaly betteri sabaq boluy tiyis. Otyzynshy jyldardyng ólsheusiz opat әkelgen qatygezdiginen «Janaózen qyrghynynyn» nesi kem?! Taghy da biylik shoqpary asyra siltendi. Taghy da әdildik súrap, óz qúqyqtaryn qorghaymyn degen jazyqsyz jandar jazalaushynyng jan týrshigerlik diyirmen tasynyng ýguine týsti. Qan tógildi, tym kóp tógildi.

Týsingen adamgha bir-bir ýiding arysy, kóz núry bolghan kónil quanyshy -- balasy, ýmittengen qarasynyng qazasyn jasyryp, jaltaqtaghannan asqan satqyndyq, qorlyq bar ma? Kóz jastaryn kól etip arystaryn joqtaghan keshegi analardyng ýnderi qúiqandy shymyrlatyp, jýrekti auyrtty. Búl qyrghyn qanshama otbasynyng saghyn syndyryp, sabasynyng qoryn sarqyp, baqytyn qaytardy. Sonshama qyrshyn ghúmyrdyng taghdyryna kim jauap beredi? Súraushysy joqtay mal emes qoy olar. Endeshe, qandyqol jýiening jeteginde ketpey aqiqatty ashugha kómekteseyik.

Dәriger bauyrlarym, bir adamnyng renishine qalugha bolar, biraq býkil halyqtyq nalasyna úshyrau -- auyr kýnә. Ázәzildey azghyryp, bir-birimizdi andytyp, óz halqyn "ózgege qúl" etip, "sybaylastyqpen" bylghanghan búl jýieden ýmit az. «Aq halatty abzal jandar» degen halyq bergen izgi isterine kólenke týsirmenizder. Adam soty emes, «AR» sotynyng aldynda jýzimiz jaryq bolsyn. Bauyrjan babamyz aitqanday: «Ar» - ainalamyzdaghy jaqsylyq pen zúlymdyqty, shyndyq pen jalghandyqty, әdildik pen әdiletsizdikti aiyratyn adamgershilik úghym». Adamgershiligimizge kólenke týsirmey qylmysty jasyrugha emes, ashugha kómekteseyik. Adamnan emes, ALLAdan qorqayyq.

"Tәuelsiz komissiya" mýsheleri basqa da qoghamdyq úiym ókilderi jaraqattanghandar men qaza bolghandardyng naqty sanyn tek qana dәrigerlerden súrap, bilui kerek. Sebebi, oqtan qaza bolghandardyng "auru tarihyn" (istoriya bolezni) búrmalap jazu mýmkin emes. Dúrystap sóilese bilsek dәrigerler shyndyqty aitady. Dәrigerler boydaghy ýreydi jenip, tek qana shyndyqty ashugha kómektesedi dep ýmittenemin.

Býginde Janaózen halqy azaly. Olar qaza shygharyp jatyr. Árbir qazanyng astynda túnshyqqan ýnder ketti. Ol ýnderding tiriler qúlaghyna shalynbay jer qoynauynda izdeushisi joqtay jata berui mýmkin emes. Shyndyq býgingi jýiening shynayy bet-perdesin ashugha, olaryng is-әreketine tarih aldynda býgingi kýn túrghysynan bagha beru ýshin qajet. Halqymyzdyng basyna týsken osy bir qiyn kezende  erine pana bolar búqara kópting jaghynda bolayyq ...

Dәriger Núrlybay Qoshamanúly,

Aqtóbe qalasy

«Abay-aqparat»