Klassik jazushy, әdebiyetshi Tәken Tәnirbergenúly Álimqúlov  últtyq әdebiyettanudyng kýretamyry Abaytanu ilimining damuyna eren ýles qosqan ghajayyp daryn iyesi. Ghalymnyng Abay shygharmashylyghyna arnalghan «Abay» (1954) monografiyasy, M.Áuezovpen birlesip jazylghan «Iz istoriy kazahskoy liyteratury» zertteu maqalasy («O proshlom y nastoyashem» (1958) enbeginde) abaytanudaghy biliktiligin tanytty. Al «Ándi sýisen, menshe sýi» («Qazaq әdebiyeti». 1970.3.07), «Abaydy tanu turaly» («Qazaq әdebiyeti». 1971.19.03), «Tolghauy toqsan qyzyl til» («Qazaq әdebiyeti». 1971.14.05), «Taghy Abay múrasy haqynda» («Qazaq әdebiyeti».1974.5.07) t.b. maqalalarynda úly aqyn ómiri men әdeby múrasy, poeziyasynyng kórkemdik-estetikalyq quaty ghylymy problemalyq sipatta qarastyryldy.

Kenestik әdebiyettanu ústanghan markstik-lenindik qasang ilim shyrmauyna shyrmalmaghan erkin oily tau túlgha Tәken Álimqúlovtyng «Júmbaq jan» (1978) zertteui adamzattyq mәndegi úly túlgha Abaydyng shygharmashylyq qúbylysyna aqyn ósken orta, ruhany nәr alghan halyqtyq ilki qasiyetke toly qaynar búlaqqa estetikalyq biyikten, últtyq ruhtaghy oily kózben qaraudaghy ghylymiy-zertteushilik arnagha sony tynys darytty.

Klassik jazushy, әdebiyetshi Tәken Tәnirbergenúly Álimqúlov  últtyq әdebiyettanudyng kýretamyry Abaytanu ilimining damuyna eren ýles qosqan ghajayyp daryn iyesi. Ghalymnyng Abay shygharmashylyghyna arnalghan «Abay» (1954) monografiyasy, M.Áuezovpen birlesip jazylghan «Iz istoriy kazahskoy liyteratury» zertteu maqalasy («O proshlom y nastoyashem» (1958) enbeginde) abaytanudaghy biliktiligin tanytty. Al «Ándi sýisen, menshe sýi» («Qazaq әdebiyeti». 1970.3.07), «Abaydy tanu turaly» («Qazaq әdebiyeti». 1971.19.03), «Tolghauy toqsan qyzyl til» («Qazaq әdebiyeti». 1971.14.05), «Taghy Abay múrasy haqynda» («Qazaq әdebiyeti».1974.5.07) t.b. maqalalarynda úly aqyn ómiri men әdeby múrasy, poeziyasynyng kórkemdik-estetikalyq quaty ghylymy problemalyq sipatta qarastyryldy.

Kenestik әdebiyettanu ústanghan markstik-lenindik qasang ilim shyrmauyna shyrmalmaghan erkin oily tau túlgha Tәken Álimqúlovtyng «Júmbaq jan» (1978) zertteui adamzattyq mәndegi úly túlgha Abaydyng shygharmashylyq qúbylysyna aqyn ósken orta, ruhany nәr alghan halyqtyq ilki qasiyetke toly qaynar búlaqqa estetikalyq biyikten, últtyq ruhtaghy oily kózben qaraudaghy ghylymiy-zertteushilik arnagha sony tynys darytty.

«Abaydyng ómir tarihyna, armanyna, ósken ortasyna jete zer salmay, shyndyq sheshilmeydi» dep bilgen ghalym Abaydyng aqyndyq әlemining kýrdeli bolmysyna qazaq qoghamy tarihy shyndyghynyng kýretamyrynan ajyraghysyz últtyq tәlim -tәrbiye, ruhany nәr alghan qaynar, әleumetshildik qayratkerligi, aqyndyq ainalasy túrghysynan ýniledi. Ár sózge tereng jýk artqan, taramdala týser san qatparly oy silemderin darytqan zertteushi «Abay ómiri - ghajap ómir. Besikte әnmen әldiylengen ol kóshpeli elde, әrtýrli rulardyng saltynda әsershil bolyp ósedi. «Mahabbat pen ghadauatqa» erte qanyghady» dey kelip, aqyndyq mektebining taghylymyna oray «Abaydyng manyndaghylar Lev Tolstoymen hat jazysady» degen óreli pikir bildiredi. Zertteushi Abay izbasary aqyn Shәkәrim Qúdayberdiúly esimin atamasa da mәtindik astarmen әdebiy-tarihy shyndyqty jetkizedi. Sol arqyly Abaydyng aqyndyq ainalasyn jan-jaqty zertteu qajettigine problemalyq nazar audartady.

T.Álimqúlov Abay qúbylysynyng payda boluynyng tarihy alghy sharttaryn zerdeli týiip, Batys-Shyghys klassikalyq әdebiyetin kórkemdik tanym, estetikalyq talghammen shygharmashylyghynda toghystyrghanyn terennen eksheydi. Osynday keleli mәselelerdi bayypty saralaghan ghalymnyng aqyn poeziyasyn, syrshyl lirikasyn taldaudaghy teoriyalyq týiinderi  zerdeli estetikalyq sipatymen erekshelenedi.

«Estetika degenimiz - әleumettik, qoghamdyq oy órisinen, filosofiyadan, sosiologiyadan, moralidy-etikalyq qaghidalarmen qúnarlanghan әsemdik ilim. Búl ilim kórkem tvorchestvonyng taraularyn taldap, tabighatyn jete tanugha qyzmet etedi. Óristi, ýlgili, ozyq әdebiyettterde әldeqashan qúnarly da qajetti sanagha ainalghan estetika - qazaqtyng bergi zamanyndaghy jazba әdebiyetimizde Abaydan tuyndasa, búnda tarihy syr jatady, dәuirding dilgirligi jatady» dep klassikalyq sipattaghy lirikasynyng estetikalyq әlemin saralaydy.

Úly aqyn poeziyasynyng ealistik quatyn «naghyz pende ólerde ósiyetin, shyn suretker ónerde shynyn aitady. Abay osynyng ekeuine de telqabys» ekenin týiip, klassikalyq sipatyn aiqyndaydy. Onyng halyqtyq negizining әleumettik ruhtaghy últtyq sipatyn negizdep «Aqyn neghúrlym últtyq bolghan sayyn sol ghúrlym últtyq belgilerge jii barmaq. Osy jaghynan kelgende, Abay naghyz últtyq aqyn. Ol poeziyalyq derekting barshasyn derlik últ ómirinen alady.

Ábden tandap, iriktep, jútyndyryp alady. Jәne oghan ózi qúl bolmay, әmse biyikten qaraydy» degen kemel oilar týiedi. Kórkemdik damudyng tarihy sabaqtastyghyna jiti ýnilip «Qazaqtyng jazba әdebiyeti Abaydan bastalady degen tújyrym - tym úshqary tújyrym. Jazba әdebiyet bir adamnan bastalsa, ol adam qalay klassik bola qalady?! Dýniyejýzinde onday tәjiriybe joq. Qazaq tilinde jaryq kórgen ejelgi dýniyelikterdi bylay qoyghanda, Abaydyng ózi shenegen kitaby aqyndar tobyn qayda qoyamyz. Synshyl kózqaras, qatang tolgham arqyly kóterilgen Abay taqyr jerden óspegen shyghar. Arqalyq tarlandardy taqyryptan tysqary qaldyryp, kýngeyding kóptegen kitaby aqynyn alsanyz, jazba әdebiyetting toghyz tarau joldary sayrap jatady. Abaydyng besiktegi kezinde dýnie salghan batystyq Mahambetting danghyl joly tipten dausyz. Onyng ólenderining keyin jariyalanuy Abay shygharmalarynyng keyin basyluy siyaqty әdebiyetting tól tarihyna núsqan keltire almaydy. Búlay bolsa, Abaydyng tarihy ornyn shendessiz shegerudin, jeke jikteuding orny joq. Ángime Abaydyng ózinen búrynghylardan, óz tústastarynan erekshe biyiktiginde hәm qatparlyghynda bolugha kerek» dep әdebiyet tarihyn tútastyqta әri keshendi zertteuding dilgirligin ótkir kóterui airyqsha nazar audartady. Shyn mәninde, Abay qazaq әdebiyetining negizin saldy degende, әdeby damudaghy tarihy sabaqtastyq, yaghny kórkemdik damudyng dәstýr úlasuyna tәn tabighaty basty nazarda boluy kerek. Demek, ghalym pikiri Abay qazaqtyng jana sipattaghy jana jazba әdebiyetining negizin qalady degen pikir aitqan M.Áuezov pikirimen ýndes bolyp tabylady.

Al Abaydyng kórkem audarmadaghy daralyq qyryn «Ana tilinde aina-qatesiz balama tauyp, jýrekting qanymen jazudyng ýlgisin jasady» degen estetikalyq kózqarasta baghalaydy. Abay audarmalarynyng tabighatyn tereng ekshegen ghalym úly sóz zergerining kórkem audarmadaghy estetikalyq әlemin tereng saralaydy. Audarmadaghy has sheberlik qyrlaryn dәleldey kórestedi.

Tәken Álimqúlov últtyq sóz ónerin baghalau men saralauda «Ádebiyet - últtyq kategoriya. Búralqy shygharmalardy men qabyldamaymyn» («Bir súraqqa on jauap» // «Júldyz». 1970. №6.B.-144-153), «Bendeshilik talghamgha kelsek mening óz basym birkelki óndiristik nemese kolhozdyq romangha qúlyqty emes. Kórkem roman, eng aldymen, halyqtyng taghdyryn, últtyq harakteri men sanasyn, qoghamnyng ósui men óshuin shejireleydi» («Tolghanys syry» // «Qazaq әdebiyeti». 1971.24.02) degen kórkemdik estetikalyq múratty basty oryngha qoydy.

T.Álimqúlovtyng óner bolmysynyng kýrdeli iyirimin, qily taghdyrgha toly óner adamdarynyng qily shygharmashylyq túlghasyn shynayy surettegen «Aq boz at» (1962), «Seytek saryny» (1966), «Kertolghau» (1973), «Túlpardyng taghdyry» (1975) syndy prozalyq, «Bozjorgha» (1969) t.b. poeziyalyq jinaqtaryna engen tuyndylarynyng da últtyq әdebiyettegi túghyry biyik. Abay, Shәkәrim dәstýrin ústana otyryp, A.S.Pushkinning ólenderin qazaq tiline audarugha da ózindik ýles qosty.

Saghymbay Botpayúly Júmaghúl,

E.A.Buketov atyndaghy QarMU professory.

«Abay-aqparat»