Konferensiya qonaghy «Últ taghdyry» qozghalysynyng jetekshisi Dos Kóshim myrza oqyrmandar tarapynan kelip týsken súraqtargha jalghasty jauap bere otyryp: «Janaózendikter de, qazaq qauymy da búl qandy qyrghynnyng barlyq shyndyghyn tolyq ashugha jәne arandatushylardy, kinәli jandardy tolyq jazalamayynsha tynyshtyq tappauy kerek» ekenin aitady.

«Abay-aqparat»

- Doseke, Ákejan Qajygeldinge qalay qaraysyz? Jauabynyzdan sizding eldegi sayasy jaghdaygha degen subektivti kózqarasynyzdy andasam deymin.

- Ákejandy óte jaqsy bilemin dep aita almaymyn. Biraq alty-jeti ay birge júmys isteuge, birge sottalugha (әkimshilik jolymen) tura keldi. Pysyqtyghy, bylshyldap kóp sóilemey naqty júmysqa kónil bóletini- qúptarlyq qasiyet. Ol shet elge ketkennen son, talay jandayshaptar aramyzdan shy jýgirtip, meni jamandaghanda, ol kisi taghy bir qasiyetin tanytty: súhbatynyng bir de birinde men turaly jaman pikir aitqan joq. Búl kez kelgen sayasatkerlerding qolynan keletin minez emes. ...Onyng basy qatesi - últtyq mәselege, qazaq mәselesine salqyn, beyjay nemese qate kózqarasy dep oilaymyn

- 1. Jergilikti ókildi organdardy túraqty júmys jasaytyn organgha ainaldyrugha qalay qaraysyz?

2. Dәrigerler men múghalimderidi saylaugha tartqandy qalay toqtatugha bolady?

Konferensiya qonaghy «Últ taghdyry» qozghalysynyng jetekshisi Dos Kóshim myrza oqyrmandar tarapynan kelip týsken súraqtargha jalghasty jauap bere otyryp: «Janaózendikter de, qazaq qauymy da búl qandy qyrghynnyng barlyq shyndyghyn tolyq ashugha jәne arandatushylardy, kinәli jandardy tolyq jazalamayynsha tynyshtyq tappauy kerek» ekenin aitady.

«Abay-aqparat»

- Doseke, Ákejan Qajygeldinge qalay qaraysyz? Jauabynyzdan sizding eldegi sayasy jaghdaygha degen subektivti kózqarasynyzdy andasam deymin.

- Ákejandy óte jaqsy bilemin dep aita almaymyn. Biraq alty-jeti ay birge júmys isteuge, birge sottalugha (әkimshilik jolymen) tura keldi. Pysyqtyghy, bylshyldap kóp sóilemey naqty júmysqa kónil bóletini- qúptarlyq qasiyet. Ol shet elge ketkennen son, talay jandayshaptar aramyzdan shy jýgirtip, meni jamandaghanda, ol kisi taghy bir qasiyetin tanytty: súhbatynyng bir de birinde men turaly jaman pikir aitqan joq. Búl kez kelgen sayasatkerlerding qolynan keletin minez emes. ...Onyng basy qatesi - últtyq mәselege, qazaq mәselesine salqyn, beyjay nemese qate kózqarasy dep oilaymyn

- 1. Jergilikti ókildi organdardy túraqty júmys jasaytyn organgha ainaldyrugha qalay qaraysyz?

2. Dәrigerler men múghalimderidi saylaugha tartqandy qalay toqtatugha bolady?

3. Pәlenbay aqshagha satyp alynghan elektrondy dauys beru qúraldarynyng taghdyry ne boldy?

4.Ózin ózi basqaru organyna qalay qaraysyz?

5. Ákimderdi saylaugha dúrys dep esepteysiz be?

6. Memlekettik til turaly zandy qoldaghan memleket biyligindegi azamattardy aita alasyz ba?

7.Shyrmauyq bolyp bitken sayqal sayasatty kórip, qoldy bir siltep qoya salghynyz kelmey me? (Múnyng astarynda bәri bar)

8. Peruashev qalay ghana «Aqjoldyn» tóraghasy bola qaldy? Ertengi kýni bireu kelip «Azattyn» tóraghasy bola salu da sonshalyqty onay ma?

- 1. Qarsymyn. «Jergilikti ózin ózi basqaru jýiesi» turaly zang qabyldanbayynsha - jergilikti jerlerde eshqanday ózgeris bolmaydy. Sizding aityp otyrghanynyz-jergilikti ózin ózi basqaru turaly zandy qabyldamaudyng syltauy retinde  Nazarbaevtyng aitqan úsynysy.

2. Múghalimder men dәrigerler zansyz júmys jasaghysy kelmese prokuraturagha shaghym jasaulary kerek. «Jaghalaspay jan qalmaydy» deydi qazaq. Al Ózderi qúl bolghysy keletinderdi eshkim azat ete almaydy!

3. Elektrondy dauys beru jýiesi (AIS Saylau) toqtatyldy. Ol ýshin Túrghanqúlov myrzagha ózimning alghysymdy aitamyn (Ázilim dep týsinbenizder, shynym)

4. Búl jýie turaly zang (Konstitusiyanyng 89-baby) 1997 jyly qabyldanu kerek bolatyn. Osy uaqytqa deyin, úmytpasam, alty joba jasaldy. Bәrining taldauyna qatystym. 2000 jylghy jobanyng (naqty jergilikti ózin ózi basqaru joq zang jobasy!) ótpeuine tikeley әser etetin júmystardy úiymdastyrdym. Jergilikti ózin ózi basqaru jýiesin - Qazaq eline eng kerekti demokratiyalyq qýúrylym dep bilemin. Biylikting әli kýnge deyin qashqalaqtap jýrgeni de sonyng naqty dәleli. 2000 jyly mening «Jergilikti ózin ózi basqaru jýiesi - azamattyq qoghamnyng alghashqy baspaldaghy» degen kitapsham jaryq kórdi...

5. Taghy da jergilikti ózin ózi basqarugha kelemiz. 2002-2003 jyldary oppozisiya  «әkimderdi saylau kerek!», degen úran kótergende, men qarsy bolghanmyn. Eger jergilikti ózin ózi basqaru engizilse, әkimdedi saylau mәselesi kýn tәrtibinen ózinen ózi týsedi.

6. Eger aitsam, olar qyzmetten ketui mýmkin

7. «Sayqal sayasat» degen sóz sayqal sayasatkerler men sayqal is-әreketterge berilgen bagha. Meninshe, sayasat - maqsatqa jetu jolyndaghy jasaghan is-әreketterding jiyntyghy. Ángime sol, maqsattyng qanday ekendiginde... Qoldy bir siltep shyghyp ketu - eng onay jol. Al men jalqau janmyn. Qolymdy silteuge de erinemin

8.  Búl -sol  partiyanyng Jarghysyn jasaghan adamdargha qoyylatyn súraq.

- Mәjiliske partiyalyq tizimdi jasaqtau ýshin partiya sezderinde bir ret dauys beredi. Búny bir dauys deniz. Saylau uchaskelerinde partiyalargha dauys beredi. Búny eki dauys deniz. Qazaqstan halyqtary assambleyasynda 9 deputatty saylau ýshin taghy dauys beredi. Búny ýsh deniz. Sonda Qazaqstandaghy keybir azamattar ýshin Mәjilis deputattaryn saylau ýshin baqanday ýsh dauys beruine bolady degen sóz be?

Jartylay kelisemin. Partiyalyq jiyndarda kimderding partiya atynan tizimge kiretini turaly dauys beru - olardyng Parlamentke ótuin qamtamasyz ete almaydy. Al Qazaqstan halyqtary Assambleyasyndaghy 350-dey adamnyng eki ret dauys beretinining zansyz ekendigine kelisemin.

- Ertisbaev joldas: «Ýkimet Jana ózenning mәselesin sheshu de jarty jylgha keshikti», depti. Onyng ózi sol jarty jyl úiyqtap qaldy dep eseptemeysiz be? Qansha degenmen, kenesshi emes pe.

- Bizdegi Kenesshining róli - óte tamasha. Ol bәrinen jogharyda túryp, aqyl aitady, pikir bildiredi. Biraq jauapkershilikti eshqashan bólispeydi. Ekinshiden, Ermúqan - preziydentting kenesshisi ghoy. Ol ózinshe atqarushy biylikten bólek túryp, syn aitqysy keledi. Biraq Konstitusiyany qarasanyz, preziydent te atqarushy biylikting basshysy...

- 48-shi qonaqqa!

Áy, múndar, súraq degen túr ghoy tizilip. Qaysysyn alyp tastapty? Auzyna kelgendi kókimey dúrystap jaz, konferensiya qonaghyna qoyatyn súraghyng bolsa, qoy, әitpese bos bylshylyng kimge kerek senin?! Abay sayty saghan auyldyng ar jaghyndaghy adyr emes, artyndy týrip qoyyp satalay beretin. Qayta Abaydyng jigitteri tózimdi eken, olar ózderi turaly qanday las sózder aitylyp jatsa da keshirimmen qarap otyrady. Basqalar bolsa, sening myna sandyraghyndy bayaghyda-aq sýrtip tastaytyn edi. Dosekene saual: saylau kezinde bolsyn, basqa kezde bolsyn osy bizding pikir alysu dengeyimizdi qalay baghalaysyz?

- Meninshe, jyldan jylgha dúrystalyp keledi. Áriyne, auzyna kelgenin aitatyndar da jetkilikti. Sóileu mәdeniyeti birden qalyptaspaydy ghoy. Mening bir armanym bar: internetke kirip, pikir aitatyn әrbir qazaq balasy ózining aty-jónin, mindetti týrde, jazatyn bolsa dep armandaymyn. Sol uaqytta «qazaq degen halyq bar eken», olar ózderining әrbir sózine jauap beruge dayyn, naghyz er jigitter eken dep, barlyq әlem tang qalar edi. Men aty-jóni jazylmaghan pikirlerdi oqymaymyn. Olardy búryshta túryp, bastaryna shapandaryn býrkep alghan shuyldaq, qorqaqtar dep qabyldaymyn!

- Dos myrza, Reseyde kóktemde bolatyn preziydenttik saylaudyng әdil ótuin qadaghalau ýshin әrbir saylau bólimderinde veb-kameralar qoy mәselesi kóterilip jatyr. Siz qalay oilaysyz, Ortalyq saylau komissiyasy 15-qantarda bolatyn saylauda osynday baqylaudy bizde nege úiymdastyrmaydy?

- Bizding zanymyz boyynsha da saylau uchaskesinde dauys beru barysynda fotokamerany, beynekamerany qoldanugha bolady. Keybir kandidattardyng uchaskege kamera qoyyp, tanertennen keshke deyin baqylau jasaghanyn da bilemin. Mysaly, mening dosym Asylbek Qojahmetov osy arqyly bir adamnyng birneshe uchaskede dauys bergenin anyqtap ta berdi. Ángime veb kamerada emes. Sondaghy derekterdi erteng sot organdary qabaldaydy ma, joq pa, әngime sonda jatyr. Bizdegi sot organdary terkomnyng jasaghan zansyzdyqtary turaly týsken aktilerdi sol terkomnyng ózine jiberip, qarap otyrady. Bes jyl boyy tәuelsiz baqylaushylar jýiesin basqarghan uaqytta ondaydyng talay kuәsi boldyq.  Búl pikirimdi veb-kamera qoygha qarsylyq dep úqpanyzdar. Veb-kamera, eng bolmasa, qansha adamnyng dauys bergeni turaly derek bere alady. Meninshe, milliondaghan dollardy «AIS Saylau» degen elektrondy dauys beru jýiesine laqtyrghan OSK odan birneshe ese arzangha týsetin veb kamerany qoidan bas tartpaydy dep oilaymyn.

- El biletin azamattardyng barlyghy derlik Janaózen qyrghyny jóninde óz pikirlerin bildirdi. Al sen nege ýnsizsin, Dos? Álde men oqymaghan bir basylym ne saytta aitqan pikiring bar ma? Bolsa, qanday?

Serik

- Alyp tastasa ózderi bilsin, biraq «Dat» (Tasjarghan) pen «Altyn ordagha» súhbat berdim. Reseyding jәne shetelding búqaralyq aqparat qúraldarynyng kópshiligi osy jaghday jóninde menen pikir aldy.

- Býgin Janaózen turaly jaman habar estip jýregim auyryp otyr. Múnayshylardy «kezinde nege ereuilge shyqtyn» dep týrmege әketip úryp- soghyp jatyr deydi. baryp kelgender: «El óte renjuli» deydi. Biylik taghy da jasyryn týrde ýnsiz eldi qyryp jatqan siyaqty. Elbasy ótkende «men bilmedim» dedi. Erteng taghy da bilmedim der me eken?! Bizde keleshekke degen senim ólip bara jatyr. Biylik osy kezge deyin tek orys tildi qazaq pen basqa últ ýshin jaghday jasap, ózining qara qazaghyn úmytyp ketken joq pa, Doseke? Mýmkindik bolsa, qazaqtyng sauatty jigitteri Janazennen habar aldyrsandarshy? Dos,biylikten kónil qaldy. Ne aqyl qosasyz?

Qarapayym qazaqtyng qara qyzy

- Mening qosatyn aqylym bireu ghana. Janaózendikter de, qazaq qauymy da búl qandy qyrghynnyng barlyq shyndyghyn tolyq ashugha jәne arandatushylardy, kinәli jandardy tolyq jazalamayynsha tynyshtyq tappauy kerek. Jeltoqsanda da bastary jarylghandar, sottalghandar, júmystan, oqudan shyqqandar anyqtaldy da, sol súmdyqty jasaghandar kólenkede qaldy. «Shanyraq» shayqasynda da osy qaytalandy. Sondyqtan da Janaózende de osy oqigha qaytalandy. Demek, osynday jaghdaylar qaytalanbas ýshin barlyq kinәliler qatang jazagha tartyluy qajet. Meninshe, aiyptylar oryndyghynyng jartysynan kóbinde atqarushy biylikting ókilderi otyruy kerek.

- 1. Dos myrza, men balalarymnyng bolashaghyna qatty alang kýidemin. Ertengi kýnnen qansha ýmitti bolsaq ta, qarapayym qazaq balalarynyng bolashaghy qanday bolady?

2. Qazaq halqynyng sayasy sauattylyghy qanshalyqty dәrejede?

- 1. Bәrimizdi de osy súraq oilantady. Jauabyn da birlese sheshuimiz qajet

2. Biz asa beysayasatshyl, beyjay halyqpyz. Ángime sayasy sauattylyqta da emes. Sauatty adamdar ózderining әngimesin as ýide shәy iship otyryp aitqannan eshtene ózgermeydi. Biz, eng qorqynyshtysy, últtyq ruhymyzdan, namysymyzdan airylyp bara jatqan siyaqtymyz.

- «Juandardyng el biyleu isin jýrgizuine aitar synym bar. Ózinshe әdilsinip, aqpyn deydi. Qarasan, partiya basshysy da - sol, batyr da - sol, malyn júmsap, baghyn asyru, basqany qúl, ózin zor kóru. Basqany lajy kelse satpaq, soymaq niyette. «Men - Qúday» degendi aitpasa da niyeti solay».

Dos myrza! Shahkәrimning osy pikiri búl kýnde qanshalyqty ózgerdi dep oilaysyz?

Qazaqtyng qara balasy.

- Ózgergen joq dep oilaymyn

(jalghasy bar)

"Abay-aqparat"